Keskelt nivelleerimisel kaob kõrguskasvu arvutamisel nivelliiri silindrilise vesiloodi asendi vea mõju. Otsast nivelleerimisel seatakse nivelliir punkti kohale, teise punki asetatakse vertikaalsed nivelleerimislatt. Otsast nivelleerimisel peab silindriline vesilood olema väga täpselt justeeritud. h AB = i - b H i = H A + i H B = H A + h AB H B = Hi -b . Võimaluse korral välditakse otsast nivelleerimist. 3. Liht- ja liitnivelleerimine Lihtnivelleerimise korral on nivelleeritakse ühest ainsast jaamast. Kuid tihti on punktidevaheline kaugus liiga suur ühest jaamast nivelleerimiseks või puudub nähtavus. Sel juhul rajatakse järjest mitu nivelleerimisjaama ja tegu on liitnivelleerimisega. Täpsematel mõõtmistel nõutakse, et jaamu oleks paarisarv. Kahe jaama vahelised ühised punktid on sidepunktid. Igas jaamas arvutatakse kõrguskasvud. Kui sidepunktide
nivelleerimine samade punktide A ja B vahel. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. Mis on kõrguskasv? Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. Mis on liitnivelleerimine, kuidas see toimub kahe lati ja ühe nivelliiriga? Liitnivelleerimine: juhul, kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata ühest jaamapunktist, tuleb seda rakendada. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega
Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 32.Milline on lugemite tegemise järjekord?- Tagasivaatelugem, edasivaatelugem, (nivelliiri kõrguse muutmine), edasivaatelugem, tagasivaatelugem, (kontrollarvutus), vajadusel lugemid vahepealsetelt punktidelt 33.Mis on liitnivelleerimine? Liitnivelleerimine toimub enam kui ühes jaamas, peale latilugemite ja kontrollarvutuse tegemist viiakse tagasivaatelatt ( vahepealsete punktide olemasolul nendele punktidele ja seejärel) järgmise jaama edasivaatepunktile ja nivelliir viiakse järgmisesse jaama, mille asukoha valikul tuleks soovituslikult järgida õlgade võrdsuse nõuet 34.Projektkõrguse välja märkimine. On antud Ha, ja nivelliiriga tuleb võtta tagasivaate lugem Tl, tuleb leida viseerimiskiire
püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. 7. Milliseid nivelleerimise viise kasutatakse ja mis on erinevate nivelleerimise viiside erinevus? Geomeetriline ehk lihtnivelleerimine Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites (viseerimiskiire absoluutset horisontaalsust ei nõutagi). Otsastnivelleerimine Liitnivelleerimine juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist. Trigonomeetriline nivelleerimine - Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk ning kõrguskasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. Baromeetriline nivelleerimine - Punktide omavaheline kõrguslik erinevus
Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrolliks (alati seda ei tehta). Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 32. Milline on lugemite tegemise järjekord? Lati lugemite tegemise järjekord: 1) tagasivaade lati musta poole järgi (tagumise lati lugem). 2) edasivaade lati musta poole järgi (esimese lati lugem). 3) edasivaade lati punase poole järgi 4) tagasivaade lati punase poole järgi. 33. Mis on liitnivelleerimine? Liitnivelleerimine: juhul, kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata ühest jaamapunktist, tuleb seda rakendada. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel
viga latilugemis, kus viseerimiskiire absoluutset horisontaali ei nõutagi. Nivelliir peab olema täpselt punktide keskel, siis vahemaad AN(niveliir)=BN st, et viseerimiskiired on ka samamõõduga. 10. Otsast Nivelleerimine. Jääb täpsuselt maha keskelt nivelleerimisele seega kasut aint nivelliiri peanõude kontrollimisel. Leidmaks punktide Aja B kõrguskasvu asetatakse nivelliir punti A peale. Kõrgus i on instrumendi kõrgus. Kõrguskasv hAB=i-lB(B latti lugem). 11. Liitnivelleerimine. Rakendatakse kui punktide kõrguskasvu ei ole võimalik määrata ühest jaamapunktist. Põhjus, punktide kaugus liiga suur või takistus või reljeef. Kõrguskasv hAB võrdub käigu üksikute kõrguskasvudesummaga ehk tagasivaate lugemite summa miinus edasivaate lugemite summa. Bunkti B kõrgus=HA+hAB. Kui punktide kõrgused saadakse teada nivoopinnast, siis nim need absoluutseteks kõrgusteks ekh altituudideks. 12
A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 33. Mis on liitnivelleerimine? Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui
B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 32. Milline on lugemite tegemise järjekord? TEET tagumine lugem, eesmine lugem, (instrumendi kõrguse muutmine), eesmine lugem, tagumine lugem 33. Mis on liitnivelleerimine? 11 34. Projektkõrguse välja märkimine. Projektkõrguse väljamärkimiseks tuleb esmalt võtta tagumise lati lugem. Seejärel tuleks leida instrumendi kõrgus valemiga Hi=TL+HA. Näiteks kui tagasivaatelugem on 1383 ja punkti A absoluutkõrgus on 10,122, siis instrumendi kõrgus on 1,383+10,122=11,495. Selleks, et projektpunkte välja märkida, tuleb arvutada eesmise lati lugemid
apunane. Seejärel arvutatakse kõrguskasvud. hm=am-bm >5 mm (erinevus võib olla kuni 5 mm) hp=ap-bp Ja seejärel arvutatakse keskmine: hkeskmine=hm+hp/2. Alles pärast arvutusi võib nivelliiri üles võtta ja edasi liikuda. Kui lisaks sidepunktidele tuleb nivelleerida ka vahepunkte, siis need nivelleeritakse peale kõrguskasvu ja ainult lati musta külje peale. 15.Nivelleerimiskäigud. Lihtnivelleerimine. Liitnivelleerimine. Tavaliselt on vaja määrata korraga mitmete punktide kõrgusi ja sellisel juhul nende punktide vahele rajatakse nivelleerimiskäigud. Riigi territooriumil on riiklik kõrguseline põhivõrk milliste punktid on maastikul kapitaalselt kindlustatud ja nende punktide kõrgused on määratud Balti mere pinnast lähtudes suure täpsusega. Selliseid kindel punkte nim. Reeperiteks. Riiklike reepereid on võrdlemisi hõredalt. Linnades tihedamalt
kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate
õhukihtide poole. Selle tulemusel saadakse lugem latilt e' mõnevõrrra väiksem sellest, mis vastab
rõhtsale viseerimiskiirele. Parand on: r=e-e'. r ei ole võimalik täpselt arvutada, keskmiselt on
0,16k.
Geomeetrilise nivelleerimise puhul ulatub kaugus nivelliirist kuni latini harva üle 100m, et
parand on väga väike. Kõrgtäpse nivelleerimise puhul siiski vaja arvestada.
58. Liht- ja liitnivelleerimine
Veits oluline oleks märkida, et siin käib jutt geomeetrilisest nivelleerimisest.
Ühest seisupunktist on võimalik mõõta kõrguskasve, kui punktide vahekaugused ja
kõrguskasvud ei ole suured. Näiteks väiksema täpsusega tööde puhul on otsast nivelleerimisel
punktide maksimaalne vahekaugus Smax=100 m ja kõrguskasv võib olla piires (i - 0,2 m)
poole. Selle tulemusena saadakse lugem latilt e' mõnevõrra väiksem sellest, mis vastab rõhtsale viseerimiskiirele (e). Refraktsioonist tingitud parand on . Refraktsioonist tingitud parandit r ei ole võimalik täpselt välja arvutada, kuid hulgaliste vaatluste põhjal on see keskmiselt 0,16k. see parand tuleb mõõdetud kõrguskasvust lahutada. Praktikas arvutatakse tavaliselt Maa kumerusest ja refraktsioonist tingitud summaarne parand f: . 58. Liht- ja liitnivelleerimine. 59. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid üheküljeliste lattidega nivelleerimisel. 60. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid kaheküljeliste lattidega nivelleerimisel. 61. Nivelleerimise väliraamatu kontroll. Edasivaate lugemite summa . Tagasivaate lugemite summa . Kahe horisondi järgi leidud kõrguskasvude summa . Keskmine kõrguskasvude summa . Kontroll arvutus: 62. Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid.
rõhtsale viseerimiskiirele (e). Refraktsioonist tingitud parand on ∆ r =e−e ' . Refraktsioonist tingitud parandit ∆r ei ole võimalik täpselt välja arvutada, kuid hulgaliste vaatluste põhjal on see keskmiselt 0,16∆k. see parand tuleb mõõdetud kõrguskasvust lahutada. Praktikas arvutatakse tavaliselt Maa kumerusest ja refraktsioonist tingitud summaarne parand f: s2 f =∆ k −∆ r =0,42 . R 55. Liht- ja liitnivelleerimine. 56. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid üheküljeliste lattidega nivelleerimisel. 57. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid kaheküljeliste lattidega nivelleerimisel. 58. Nivelleerimise väliraamatu kontroll. Edasivaate lugemite summa ∑e . Tagasivaate lugemite summa ∑t . Kahe horisondi järgi leidud kõrguskasvude summa ∑h . Keskmine kõrguskasvude summa ∑ h kesk . Kontroll arvutus:
püstloodasendis igale konnale talla keskkohaga ja seejärel eesmise, tagumise, vasaku, parema servaga. Erinevates asendites saadud lugemid tähistatakse lk, l1, l2, l3, l4. Need võivad erineda lati talla keskkoha järgi võetud lugemist lk tehnilisel nivelleerimisel 0,5 mm ja täpsel 0,3 mm võrra 56. Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas 57. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks 58. Liht- ja liitnivelleerimine 59. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid üheküljeliste lattidega nivelleerimisel 60. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid kaheküljeliste lattidega nivelleerimisel 61. Nivelleerimise väliraamatu kontroll 62. Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. 63. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine 64. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine Kahe naaberpunkti vahelist osa nimetatakse sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega
keskele. Pärast justeerimist muuta instrumendi kõrgust ja teha otsast kontrollnivelleerimine h' määramiseks. Kompensaatoritega niveliiride kontrollimine ja justeerimine on analoogne. Peanõude kontrollimisel avastatud viga parandatakse niitristi vertikaalsuunalise nihutamisega. Elevatsioonikruviga nivelliiri võiks käsitlemata jätta. Kui õigesti mäletan,siis me seda ei õppinud Aivar/Agu mis see tähendab? Kas õppejõud ütles, et seda ei pea käsitlema. On vastused kontrollitud? 3.2 Liitnivelleerimine, nivelleerimiskäigu projekteerimine. Juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist,st jaamapunkte on 2 või rohkem. Seda tehakse kas punktidevahelise suure kauguse, reljeefivahe või takistuse tõttu. 20 Esimeses jaamas (J1) tehakse lugemid t1 ja e1. Latt, mis on punktil A tuleb viia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
