Laboratoorne töö nr 4 Joonte orienteerimine Direktsiooninurgad 12 = 122° 13 = 154°30 Tõelised asimuudid A12 = 124° A13 = 156°30 Horistontaalnurk = 32°30 Punkt B L X Y 1 58°5526 26°185 6533850 655450 2 58°5436 26°2033 6532350 657850 3 58°5413 26°19 6531850 656400 1. Meridiaanide koonduvuse arvutamine a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. 1 = A12 - 12 = 124° -122° = 2° 2 = A13 - 13 = 156°30 -154°30 = 2° Kaardil on SW : 1°51 a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punkti geodeetiliste koordinaatide järgi. = L × sin B, kus L = L - Lt ja Lt = 24°00, see on te lg meridiaani väärtus. L1 = 26°185 - 24° = 2°185 1 = 2°185 × sin 58°5526 = 1°5816 L2 = 26°2033 - 24° = 2°2033...
Laboratoorne töö nr.5: joonte orienteerimine Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata laboratoorses töös nr.3 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Laboratoorses töös nr.3 leitud punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid on esitatud tabelis (Tabel ). Tabel . Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81 3 5925'13'' 2509'58'' 6687,45 566,23 1) Meridiaanide koonduvuse arvutamine. a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. At12= 6400'00''; At13= 3700'00...
Joonte orienteerimine. Nurga mõõtmine. Maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid Joonte orienteerimine Orienteerimiseks nimetatakse plaanil olevate joonte asendi määramist ilmakaarte suhtes. Ilmakaared määratakse seisupunkti meridiaani järgi. Jooni võib orienteerida: 1. geograafilise meridiaani ehk tõelise meridiaani suhtes 2. magnetilise meridiaani ehk põhja-lõuna suuna suhtes 3. ristkoordinaadistiku X-telje suhtes Topograafia ülesannete lahendamisel toimub orienteerimine geograafilise meridiaani järgi Lähtesuunaks punktis on sellisel juhul meridiaanikaare puutuja K, T punktid maaellipsoidil PP’ maaellipsoidi pöörlemistelg N geograafilise meridiaani põhjasuund S geograafilise meridiaani lõunasuund NS meridiaanikaare puutuja punktides K ja T Maastikul saadakse kompassi magnetnõela abil magnetiline põhja-lõuna suund. Kuna magnetpoolused ei ühti geograafiliste poolustega, siis magnetiline põhja-lõuna suund ja
Suunaparand on 01-00 tuh 54-00 miinus 01-00 = 53-00 Keerame selle kompassile. 0 -0 54 15 Orienteeritud kaart 8/ 9 Kaardi orienteerimine kompassiga 8/ 10 Kaardi orienteerimine kompassiga 8/ 11 Metalli mõju kompassile F Kontroll E B D A LEIA 1) A-B Direktsiooninurk ja suunaparand, A-B pikkus. 2) C-D Direktsiooninurk ja suunaparand, A-B pikkus.
vajalikud lugemid (2).Nurk (2)- (1)=(3). =lugemC-lugemA. See on esimene poolvôte. Teiseks poolvôtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele B punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5)- 1 (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel vôrrelda. Lugemite vahe ei vôi olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6)- (3)<=2' 4.Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes. Orienteerimisel kasutatakse järgmisi nurki: asimuut,rumb(0-90o),direktsiooninurk,tabelinurk (0-90o). Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline). N N B AA;B A AB;A Magnetilise ja tõelise meridiaani vahel on erinevus deklinatsiooninurga võrra
mahub ühte tsooni. Sõltuvalt kaardi mõõtkavast joonestatakse kaardile ristkoordinaatide võrk 2 või 4 cm sammuga. Suurte mõõtkavade puhul 10 cm sammuga. Naabertsooni koordinaatidevõrk näidatakse ainult raami kujunduses. Tänapäeva Eesti kaartidel näidatakse tihti nii Gaussi-Krügeri, UTM, TM-Balti kui ka Lambert- Est võrk. Neist kantakse kaardi pinnale erivärvidega üks või kaks, ja teised kaks kantakse ainult kaardi raamile. Maastikujoone orienteerimine võib toimuda tõelise-, magnetiliseasimuudi või direktsiooninurga järgi. Tõelist asimuuti saab looduses määrata vaid astronoomiliste vaatluste abil ja max täpsuseg 0,5''. Magnetilist asimuuti loetakse magnetilisest meridiaanist ja välitingimustes saab seda määrata bussooliga täpsusega 12'. Magnetilise meridiaani hälvet tõelisest meridiaanist nim deklinatsiooniks ehk käändeks. Deklinatsioon on muutuv suurus, aastane muutus ulatub 8'-ni ja ööpäevane kuni 15'-ni.
a) Positiivsed (mäestikud) b) Negatiivsed (orud) c) Neutraalsed (tasandikud) 2) Kõrgussüsteemid H - geoid h - ellipsoid Kujutamise viisid Kõrgusarvud Horisontaalidega (samakõrgusjooned) - joonel asuvad punktid on sama kõrgusega, horisontaal ei hargne ega lõiku Nõlvakriips - näitab languse suunda. Horisotaali väärtus on on kirjutatud languse suunas. Täiendavad leppemärgid Kevad 1. loeng Joonte orienteerimine (tõeline asimuut, magnetiline asimuut, direktsiooninurk, rumb) Kõrgused-ellipsoidist(h)/geoidist(H). Ellipsoid Eestis madalamal. HD- horisontaalprojektsioon, SD-tegelik kaugus, kaldjoon Joonte orienteerimine- looduses või kaardil olevate joonte asukoha määramine Tõelise meridiaani suhtes- nurk päripäeva, tõeline asimuut, meridiaanide koonduvus Magnetilise meridiaani suhtes- magnetiline asimuut, kompassi abil Deklinatsioon e magnetvälja kääne
Eesmärgi sõnastamisel tuleb määratleda kliendi isiklikud eelistused planeeritavas muutuses. Klienti tuleb aktiivselt juhendada alternatiivsete võimaluste leidmisel ja valikute tegemisel. Seejärel toimub funktsionaalne hindamine püstitatud rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Selle hindamise käigus loetletakse kliendi oskused, kirjeldatakse nende kasutamist ja hinnatakse tegevusvõimet ning teadvustatakse klienti tulemustest.(Ibid) 3. Kliendi orienteerimine Orienteerimine (Anthony et al, 2002 põhjal) informeerib isikut järgnevatest tegevustest rehabilitatsiooniprotsessis. Orientatsiooni käigus selgitatakse inimesele mis juhtub, miks juhtub ja mida igalt isikult on oodata rehabilitatsiooniprotsessis. Orientatsioon annab kliendile ülevaate toimuma hakkavast ja aitab spetsialistil isikut kaasata protsessi. Kogu järgnev rehabilitatsiooniprotsess sõltub orienteerimise faasist. Hea orienteerimine loob tugeva aluse kliendikeskseks tööks
17. joonisele märkida kõrgeim/madalaim punkt ja selle ligikaudne väärtus, eeldada lineaarset kasvu 18. aerofoto topograafia - fookused, peapunkt, jne Pildi peapunkt kaamera optilise telje lõikumisel pildi tasapinnaga (normaaljuhul on need risti) moodustuv punkt pildil, määrab pildistustelje, erikaamera puhul on märgistatav 19. militaarkaart - asimuudid: magnetiline põhi, tõeline põhi, kaardilehe põhi ja nende erinevused Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes. Orienteerimisel kasutatakse järgmisi nurki: asimuut,rumb(0- 90o),direktsiooninurk,tabelinurk (0-90o). Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0 o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline). N N B AA;B A AB;A Magnetilise ja tõelise meridiaani vahel on erinevus deklinatsiooninurga võrra.
........................................................................................................................3 2. Selveri personali arendamise ja koolitamise poliitika.........................................................4 2.1.2. Millist töötajat Selver hindab? ............................................................................. 6 2.1.3. Arendamise ja karjääriplaneerimise põhimõtted...................................................6 3. Personali orienteerimine ja töine arendamine..................................................................... 7 4. Personali koolitamine ja karjääri kujundamine.................................................................13 4.1.2. Koolitusvajaduse hindamine............................................................................... 13 4.1.3. Koolitus...............................................................................................................15 4.1.4
GPS – koosneb satelliitidest, seirejaamadest ja kasutajad (vastuvõtjad) Mõõtmismeetodid: vastuvõtjate arvu järgi (absoluutse asukoha määramine ehk 1 ja diferentsiaalne asukoha määramine ehk 2 või enam), vastuvõtja asukoha järgi (paiksed vastuvõtjad ehk staatilised, liikuvad ehk kinemaatilised), mõõdetav suurus (koodi levikukiirus ja põhilainepikkuste vahe) Mõõtmine elektrontahhümeetriga: Vajame kindelpunkte (riiklik võrk, GPS-punktid, oma käigupunktid), orienteerimine (seisupunkt kindelpunktil +TV; vaba seisupunkt e vastulõige+TV), käigu mõõtmine (Tv ja EV statiivil; rakenda joonmõõtmise parandeid; tee kordusmõtmisi; Tasanda käik)
1. Mis on täisvõtete eelis poolvõtte ees? Täisvõtted lisavad täpsust, nullivad kollimatsiooni- ja nulliaseme vea, lisavad üsaldusväärsust ja kontrollitavust. Veatul mõõtmisel näitab horisontaalsuuna lugemite vahe poolvõtetest kahekordset kollimatsiooniviga. 2. Miks on vaja teha tahhümeetris läbi orienteerimisprogramm? Orienteerimine on vajalik lähtediriktsioonnurga saamiseks ja direktsioonnurga saamiseks järgmisele punktile. Seega vajame alustamiseks kahte kindelpunkti. 3. Mis on kõrguse mõõtmise lubatav viga käigus? 5cm 4. Mis on situatsioonipunkti lubatav viga käigu suhtes? 5cm 5. Mis on mõõdistusvõrgu punkt? Plaanilis-kõrgusliku sidumise käigus moodustatud kohtkindla märgiga kindlustatud punkt. 6. Mis põhimõttel peaks tasandama koordinaatide juurdekasve, miks? Et, teada õiged koordinaadid
instrumendid, mida oli võimalik käsitseda ainult suurte kogemustega, mille tulemuseks oli fotogramm-meetria operaatori ameti loomine. Mitte ainult orienteerimise töö vaid ka igasugune järgnevatest töödest näiteks mõõtmine, kaardistamine ja nii edasi tehti kõik mehhaaniliselt. Hiljem hakati seda etappi nimetama analoog fotogramm-meetriaks. II etapp Analüütiline meetod Koos arvutite kavandamisega tekkis idee kavandada ümber orienteerimine analoogilt algoritmiliseks, läbi valemite koos parameetritega arvutis arvutatud ja salvestatud. Varustus muutus märgatavalt väiksemaks, odavamaks ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et registreerida seadmete koordinaate ja servomootoritega, mis andsid võimaluse vahetult arvutiga fotosid paigutada. Siiski tehti tööd ikka ehtsate (analog) fotodega ja
· Mõõtkava- näitab mitu korda on tegelike kaugusi kaardil vähendatud Nt: 1cm 1km · Mõõtkava esitamiseks kaardil on mitmeid võimalusi: joonmõõtkava esitab vahemaid piltlikult arvmõõtkava- esitatakse suhtena, mis näitab kui palju kaardil mõõdetud ühikule vastab samu ühikuid looduses . Nt: 1:21 500 000 1:400 000 · Võrdlusmõõtkava- arvmõõtkava lihtsustatud esitus nt: 1 cm 215 km 1 cm 4km · Orienteerimine kaardi objektide ja looduslike objektide samasse suunda paigutamine · Asimuut nurk põhja nurga ja meid huvitava suuna vahel kraadides. · Geograafilised koordinaadid nende abil on võimalik määrata mistahes punkti asukohta kaardil · Geograafiline laius määratakse lähtuvalt ekvaatorist paralleelide abil . · Geograafiline pikkus määratakse lähtuvalt 0 meridiaan joonte abil · Kohalik aeg päikese järgi määratud aeg
Kilomeetervõrgu põhjasuund Kraadisüsteem Tuhandiksüsteem Asimuudid Suunaparand Suunaparand kaardil Idapoolne suunaparand MAGNETASIMUUT DIREKTSIOONINURGAKS LIIDAME SUUNAPARANDI DIREKTSIOONINURK MAGNETASIMUUDIKS LAHUTAME SUUNAPARANDI Kompassi osad Orienteeritud kompass Magnetasimuudi määramine Magnetasimuudi kandmine kaardile Musta metalli mõju kompassile Direktsiooninurga leidmine Orienteeritud kompass Objekti leidmine Orienteeritud kaart Kaardi orienteerimine kompassiga Matemaatilised koordinaadid Kilomeetervõrk Kilomeetervõrgu numeratsioon Koordinaatide määramine Neljakohalised koordinaadid Uksest sisse ja trepist üles Kuuekohalised koordinaadid Kivihunnik 241 323 või kivihunnik 241 325 24 25 33 33 9 8 7 6 5 4 3 2 1 32 32 24 25
Prognoosita v'l1iiitaja M itmelegllriline aegrea aluscl prognoosimine · ekstrapolatsiooll - regressioonmudelid · paindlikud fUllklsioonid - faktoranaliiiisi mudelid · autoregressiivsecll11l1delid - Markovi ahelmudelid · eksponen Has" ndll 111 i ne · hannoonilistc b,t1l1dc vote · splail1-meetod · Box-Jenkins 1I1udclid 1. Prognoosieelne orienteerimine - prognoosimise eesmargi ja lilesannete ning prognoosi liigi maaratlemine - baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine 2. Retrospektii vne uuring j a diagnoos - stisteemi (objekti jne.) arengu ajalugu ja eripara uurimine - prognoosimise foon (majanduskeskkond, turusituatsioonjm.) - dtinaamika j a taseme analtitis 3. Prognoosimise meetodite ja votete hindamine rung valik - meetodite ja nende modifikatsioonide (votete) uuring · lihtsustatud tehnilis- majanduslikud arvutused
Kus ideoloogia avaldub? 1. Teoreetilises võtmes , Institutsioonilises võtmes, Praktilises võtmes Ideoloogia avaldub keeles 1. Väljendub teemade valiku kaudu nt liberaalid räägivad majandusest, sotsialistid heaolust jne 2. Teatud võtmesõnad Stiimulid erakondadel: Selektiivsed Ainelised Eesmärgilised Ideoloogia aitab erakondadel end positsioneerida. Ideoloogia ül:seletada, hinnangute andmine, õigustamine, orienteerimine, programmeerida, mobiliseerida, mõtteline korrastatus. ALUSIDEOLOOGIAD Konservatism, liberalism,sotsialism-põhiideoloogiad .../rahvuslus, roheline ideoloogia LIBERALISM(indiviidi vabadus, vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine. Igaükson oma õnne sepp. Sotsiaalabi ainult vaestele, seab raskesse olukorda madalapalgalised. Arstiabi, haridus-rahakott. Lliberaal-vabaduse ideoloogia Ülim idee on indiviidi vabadus
Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetili...
Väljajäämine tähendas kutsekeeldu ning keeldu isegi ainult enda jaoks kunsti luua ja kunstimaterjale hankida. Keelu järgimist võis kontrollida politsei. Rühmituse manifesti kohaselt algas kunsti allakäik juba impressionismis. Natside arust pidi kunst teenima ,,rahva huve". Natsionalistlike ja religioossete sümbolite kasutamine aitas võita just keskklassi toetust. Visuaalsete vahendite (kujutava kunsti, arhitektuuri, tseremooniate, filmi, foto, massikoreograafia, sümboolika) orienteerimine kodanlikule maitsele ja välisele efektsusele mängisid siinjuures äärmiselt tähtsat rolli. Just välimine külg oli see, mis eritas natse rivaalidest, kelle sõnum ja ideoloogia võisid olla üpris sarnased. Kunstis kasutatavate sümbolite juures oli esmatähtis nende esteetiline mõju. Inspiratsiooni ammutati selektiivselt nii Rooma, India kui Vana-Egiptuse kunstist, Skandinaavia ja Saksa keskajast, Preisi ja Saksa keisririigi sümboolikast. Paganlike kultusmärkide kasutamine lisas
Milline on Eesti põhikaardi projektsioon? Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. Mis on joone orienteerimine? Joone orienteerimine - suuna määramine, milleks on kasutusel erinevad süsteemid ja nurgad (asimuut; rumb; direktsiooninurk; rumb (tabelinurk). Millised on joone orienteerimise lähtesuunad? Lähtesuunaks võetakse: geograafilise ehk tõelise meridiaani suund; magnetilise meridiaani põhja-lõuna suund; tsooni telgmeridiaan või sellega paralleelne suund (x-telg). Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk () on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või
antennid ning päikesepatareidest saadava elektrienergiaga laetakse satelliidi akud. Seejärel asutakse satelliidi pöörlemist stabiliseerima, milleks kasutatakse satelliidi külgseintesse paigaldatud elektromagneti ja maa magnetvälja vastasmõju ning hakatakse tegema esialgseid süsteemikontrolle elektroonika töökorra kindlaks tegemiseks. 3. Stabiliseerimisele järgneb satelliidi orienteerimine maa suhtes. Eesmärgiks on keerata satelliit positsiooni, kus antennide telg on paralleelne maapinnaga ning risti orbiiditasandiga. Satelliidi positsioon määratakse päikesesensorite ja magnet-sensorite abil. Satelliidi pööramiseks vastavasse suunda kasutatakse magnetilist vastasmõju. Satelliidi stabiliseerimine ja orientatsioon toimuvad automaatreziimil, sest antennide vale asendi korral ei ole kindel, kas maapealse tugijaamaga õnnestuks ühendust saada
koostatava plaani mõõtkavast, maastikust ja mõõdistamise eesmärgist. Kui eesmärgiks on krundi plaan või katastriüksuse plaan, siis on piiripunktid mõõdistamisvõrgu punktideks ja nendele punktidele määratakse ristkoordinaadid. Topograafilise plaani koostamisel määratakse mõõdistamisvõrgu punktidele ristkoordinaadid ja ka absoluutne kõrgus. 11. Joonte orienteerimine. Oskad joonestada skeemile järgmised nurgad: direktsiooninurk, tõeline asimuut, magnetiline asimuut, magnetiline kääne ja meridiaanide koonduvus. 12. Reljeefi vormid. Reljeefi kujutamise viisid. Reeperid. Absoluutne kõrgus, geodeetiline kõrgus, suhteline kõrgus. Mis ühikutes kõrgust mõõdetakse. Geoid, ellipsoid. Vormid jaotatakse kuju järgi: mägi, org, tasandik, kõrgendik jne. Või siis selle järgi,
vundamentidesse. Kõik riigi poolt rajatud reeperid kantakse kataloogi ja vajadusel saab need kõrgused maaameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Ehituse tarbeks rajatakse tavaliseks ehitusplatsile kaks ajutist reeperit (maasse löödud tugev vai, olemasoleva ehitise konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid). Liiniehitiste juures luuakse alalised reeperid vahekaugusega ca 1km ja ajutised reeperid nende vahele vahekaugusega ca 200m. Joone orienteerimine - suuna määramine, milleks on kasutusel erinevad süsteemid ja nurgad (asimuut; rumb; direktsiooninurk; rumb (tabelinurk)) Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse antud joone alguspunkti läbiva meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni, tähis A - väärtus 00 ... 3600. Asimuut ei ole väga pika sirge erinevates punktides ühesuguse väärtusega - see on tingitud meridiaanide koonduvusest.
Päikesepaneele kasutatakse komponentidena suuremates päikesepatarei maatriksites, mille abil toodetake päikeseenergiat nii kodus kasutamiseks kui ka võrkumüümiseks. Päikesekollektor on seadeldis, mis neelduva päikesekiirguse toimel soojendab kollektorit läbivat soojuskandjat, mille vahendusel saab kütta tarbevett. Päikesekollektor töötab protsessis soojusvahetina. passiivne energia kasutamine ruumi kütmiseks ruumide orienteerimine, klaaspindade kasutamine, akumuleerivate seinte/põrandate kasutamine passiivse energia kasutamine valgustuseks ruumide orientatsioon, heledad pinnad, peegelpinnad passiivse energia kasutamine ventileerimiseks????? väljatõmbeventilatsioon- see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Sundventilatsioon- on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet.
DNA segmente (lugemid), mis üheskoos moodustavad ühe DNA regiooni konsensuspiirkonna. Kontiigide puhul ei ole teada, kummast DNA ahelast on nad rekonstrueeritud. Asukoha määratlemiseks viiakse kontiigidega läbi protseduur, mida nimetatakse skäffoldimiseks. Skäffoldimisetapil kasutatakse kahte tüüpi järjestusi: kontiige (liidetud lugemeid) ja lugemite paare (mate pair). Toimub kontiigide järjestamine ning orienteerimine kasutades lugemite paarist pärit lisainformatsiooni, mis leidub nende järjestuse mõlemas otsas (paired end). Paariliste lugemite tegemisel fragmenteeritakse DNA ja saadakse järjestusi, mille otsi sekveneeritakse genereeritakse lugemid. Fragmentide keskmine piirkond jääb tavaliselt sekveneerimata. Skäffold koosneb kontiigidest ja kontiigide vahele jäävatest tühimikest (gaps). Paralleelselt termini paired end kõrval
4. nuga või tääk 5. metallosadega kiiver 6. jalaväelabidas 7. katelok ja söögiriistad (kui ei ole alumiiniumist) 8. raadiojaam Lisaks võivad kompassinõela mõjutada näiteks lähedal asuvad sõidukid, elektriseadmed, elektriliinid jms. Asukoha määramine Et maastikul liikuda ja soovitud kohta jõuda, peame esmalt teadma oma asukohta. Oma asukoha leidmiseks kaardil tuleb esmalt võrrelda maastikku kaardil kujutatuga ning kaart orienteerida (õiget pidi kätte võtta). Kaardi orienteerimine toimub järgmiste meetoditega: 1. Joonorientiiri järgi - pöörata kaarti nii, et maastikul joonekujulise objekti (tee, jõgi, kraav, metsasiht jne) juures seistes ühtiks selle suund kaardil tegelikkusega. 2. Punktorientiiri järgi - pöörata kaarti nii, et maastikul nähtav markantne vms silmapaistev kindel objekt (äratuntav maja, korsten, sild, järv jne) jääks kaardil enda asukoha suhtes samasse suunda kui, maastikul. 3
TOPOGRAAFIA, KARTOGRAAFIA, KAART, PLAAN, KAARDIPROJEKTSIOONID Topograafia - maapinna kirjeldamine Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum – geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, joonise koostamine, dešifreerimine. Kartograafia - õpetus maakaartide koostamisest, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojek...
KONTROLLING CONTROLING SISSEJUHATUS Т.KARM 1 KONTROLLINGU OLEMUS, ÜLESANDED JA FUNKTSIOONID KONTROLLING – uus nähtus kaasaegse juhtimise teoorias ja praktikas, mis on tekkinud majandusliku analüüsi, planeerimise, juhtimisarvestuse ja juhtimise kokkupuutes. Kontrolling võimaldab saavutada ettevõtte juhtimises kvalitatiivse uue taseme, integreerides, koordineerides ja suunates ettevõtte erinevate teenistuste ja allüksuste tegevuse nii operatiivsete kui ka strateegiliste eesmärkide saavutamisele. KONTROLLING – eriline funktsionaalne tegevus ettevõttes, mis on seotud finants-majandusliku kommenteetriva ja nõuandva funktsiooni teostamisega juhtide operatiivsete ja strateegiliste otsuste tegemisel. Mõiste “controlling” pärineb inglise keelest sõnast to control – kontrollida, juhtida, mis omakorda pärineb prantsuse keelest, tähendades “reestrit, kontrollnimekirja”. USA-s on juurdunud ka termin...
· Ortofotomosaiik järjestikused ortofotod on moneeritud kokku üheks suureks pildiks 2 · Ortofotokaart mõõtkavasse teisendatud ortofotode montaaz koos sellele kantud leppemärkidega Digitaalse ortofoto valmistamise protsess: · digitaalsete algallikate valmistamine · fotode sisemine orienteerimine · fototriangulatsioon · kõrgusmudel valmistamine (DTM ainult maapind, DSM maapind koos obj.) · ortotransformeerimine · mosaiikimine ja radiomeetriline korrektuur · lõpp-produkti valmistamine 6. Fotogramm-meetrilised rastertooted ja nende kasutusvõimalused Rasterkuju andmete organiseerimise vorm, kus need on esitatud ruudukujuliste elementidena (pikslitena). Rastertooted: · katastrialuskaart e
Meridiaan idapikkusega 24° nim ka telgmeridiaaniks. Riigi riskoordinaatide süsteeli L-EST97alguspunktiks on valitud Põhja-Lätis, Riia lahes asuv punkt. Eesti põhikaart koostatakse mõõtkavas 1:10 000. Situatsioon saadakse kaardile aerofotodelt, halduspiirid saadakse vastavatest dokumentidest, reljeef olemasolevatest topograafilistest kaartidest. Digitaalselt on horisontaalid olemas, trükitud kaardil ei pea olema. 15. Joonte orienteerimine. Maamõõtmisel on vaja maastikul tähistatud jooni orienteerida , ka plaani või kaardi jooni. Orienteerimise lähtesuunadeks ja nende tulemusteks võivad olla: Geograafiline meridiaan (N)=tõeline e.geograafiline asimuut (A), Magnetiline meridiaan (Nm)=magneetiline asimuut (Am), Tsooni telgmeridiaan ja sellega paraleelne suund (X-telg) (N´)=direktsioonnurk (a)alfa Maastikujoone tõeliseks asimuudiks nimetatakse nurka seda punkti läbiva meridiaani
horisontaalnurk kui ka vertikaalnurk. Mõõdistatavatele punktidele võib mõõta nurga ühe poolvõttega ja vertikaalnurga mõõtmise täpsuseks võib võtta 1'. 4. Tööde järjekord tahhümeetrilise mõõdistamise jaamas - Tsentreerimine seda tehakse täpsusega 1-2cm ripploodi abil, täpsemate instrumentide puhul nõutakse tavaliselt ka täpsemat tsentreerimist, paljudel mudelitel on olemas optiline tsenriir - Instrumendi loodimine - Horisontaalringi orienteerimine alidaadi pööramisega seatakse horisontaalringi lugemiks 0, seejärel alidaad kinnitatakse, vabastatakse limb ning limbi pööramisega viseeritakse käigu naaberpunktile, kui onteada lähtesuuna direktsiooninrk, siis seatakse selle väärtus horisontaalringile nagu tehti null-lugemi puhulgi ja see lugem orienteeritakse naaberpunktile. Peale orienteerimist annavad lugemid horisontaalringilt kas horisontaalnurga lähtekülje ja mõõdistatavale punktile
telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9. Joone orienteerimine: asimuut, rumb, direktsiooninurk, tabelinurk. Orienteerimiseks nimet. joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes. Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o) Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või
telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9. Joone orienteerimine: asimuut, rumb, direktsiooninurk, tabelinurk. Orienteerimiseks nimet. joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes. · Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o) · Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) · Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või
kohakuti punase noolega. Nüüd on kompass orienteeritud. 3. Vaadake suunanoole poolt näidatud suunas ja leidke nõudtav objekt. 4.Et liikuda objekti poole, hoidke kompassi orientatsiooni ja järgige suunanoole suunda. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KAARDI ORIENTEERIMINE 1. Asetage kompassi serv vastu mis tahes vertikaalset koordinaattelge, nii et suunanool osutab kilomeetervõrgu põhjasuunas. 2. Pöörake kompassi tuhandikringi, kuni paralleeljooned on paralleelsed koordinaattelgedega. 3. Punane nool ja tähis N peavad osutama kilomeetervõrgu põhjasuunas. 4. Pöörake kaarti ja kompassi koos, kuni kompassinõela punane ots on helendavate punktide vahel ning kohakuti punase joone keskpaigaga.
sihtpunktides bj On teada ka veotariifide maatriks, mille elemendid cij tähistavad veose ühiku veotariifi i- ndast lähtepunktist j-ndasse sihtpunkti. Otsitakse veoplaani, mis minimeeriks summaarse veomaksumuse. Üldjuhul võib transpordiülesandes olla antud veotariifi asemel mõni muu kriteerium (kogus, kaugus). y Regressioonmudelid y Eksperthinnangud Prognoosimise meetodid ja etapid Prognoosimise meetodid: Prognoosimise etapid: 1. Prognoosieelne orienteerimine o prognoosimise eesmärgi ja ülesannete ning prognoosi liigi määratlemine o baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine 2. Retrospektiivne uuring ja diagnoos o süsteemi (objekti jne) arengu ajalugu ja eripära uurimine o prognoosimise foon (majanduskeskkond, turusituatsioon jne) o dünaamika ja taseme analüüs 3. Prognoosimine meetodite ja võtete hindamine ning valik o meetodite ja nende modifikatsioonide uuring
GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS. Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega. ...
Prognoos tugineb grupiarvamusel, ajalooline analoogimeetod. Meetod toetub analoogse toote elutsüklile, Delfi meetod. Ekspertide rühm vastab küsimustele. Rühma juht töötab vastused läbi ja koostab rühmale uued küsimused. Arutelus puudub domineeriv arvamus. 2) Aegridade analüüs libiseva keskmine, eksponentsilumine, regressioonianalüüs jt. Etapid on: 9 1) Prognoosieelne orienteerimine prognoosimise eesmärgi ja ülesannete ning prognoosi liigi määratlemine baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine 2) Retrospektiivne uuring ja diagnoos - süsteemi (objekti jne) arengu ajalugu ja eripära uurimine - prognoosimise foon (majanduskeskkond, turusituatsioon jm) - dünaamika ja taseme analüüs 3) Prognoosimise meetodite ja võtete hindamine ning valik - meetodite ja nende modifikatsioonide (võtete) uuring
Meetodi rakendamine seisneb järgmiste tegevuste sooritamises: x määrame muutuja väärtuse jaotumise ja esinemise sageduse, arvutame sageduse esinemise tõenäosuse x arvutame muutuja jaotumise kumulatiivse tõenäosuse x kumulatiivse tõenäosuse abil leiame muutuja väärtustele vastava juhuslike arvude intervalli x genereerime juhuslike arvude rea või kasutame juhuslike arvude tabelit x modelleerime uuritava protsessi. Prognoosimine Prognoosimise etapid: 1. Prognoosieelne orienteerimine o prognoosimise eesmärgi ja ülesannete ning prognoosi liigi määratlemine o baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine 2. Retrospektiivne uuring ja diagnoos o süsteemi (objekti jne) arengu ajalugu ja eripära uurimine o prognoosimise foon (majanduskeskkond, turusituatsioon jne) o dünaamika ja taseme analüüs 3. Prognoosimine meetodite ja võtete hindamine ning valik o meetodite ja nende modifikatsioonide uuring
19415 N L0=24°00' E · Koordinaatide alguspunkti ristkoordinaadid: x0 = 6 375 000m y0 = +500 000m 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Põhineb LAMBERT-EST-il. x telg on kollineaarne LAMBERT-EST telgmeridiaaniga. Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31'03.19415" L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m y0=+500 000m 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani (keskpäevajoone) põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni ( 0°- 360°). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline. Eestis on nende erinevus 7°. Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni
19415 N L0=24˚00’ E; Koordinaatide alguspunkti ristkoordinaadid: x0 = 6 375 000m y0 = +500 000m 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Põhineb LAMBERT-EST-il. x telg on kollineaarne LAMBERT-EST telgmeridiaaniga. Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31'03.19415" L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m y0=+500 000m 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani (keskpäevajoone) põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni ( 0˚-360˚). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline. Eestis on nende erinevus 7˚. Direktsiooninurk – horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni
n Ideoloogia võib väljenduda: n eksplitsiitselt, nt. teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu, n implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu. Ideoloogia ülesanded ® Seletamine Pakub neid samu seletusi, mida poliitikas kasutatakse terviklikumalt. Osad seletused saavad rohkem toetust. ® Hindamine ® Õigustamine ® Orienteerimine ® Programmeerimine ® Mobiliseerimine ® Mõtteline korrastatus Mida annab ideoloogia erakonnale n Selektiivsed vs. kollektiivsed vs. eesmärgilised stiimulid n Poliitika kui ,,võitlus inimeste hingede pärast" n Poliitik kui moraalne ettevõtja n Usutavuse olulisus (kataloogi piiramine, poliitilise pakkumise standardiseerimine jne) Selektiivsed materiaalsed stiimulid, saab jagada piiratud ringkonnale, ressursid on piiratud
ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab. Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem; Ideoloogia ja usund; Ideoloogia, programm ja strateegia; Ideoloogia ja retoorika; Varjatud ja avalik ideoloogia; Valmis ja ad hoc ideoloogia 42. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 43. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning nende suhtelisust. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 44
TURUNDUS on ettevõtte tegevusvaldkond, mis lisaks müügile hõlmab hind (price) turu-uuringud, tootearenduse, reklaami, suhtekorralduse, müügi- edendamine / toetus (promotion) (Philip Kotler) toetuse, hinnakujunduse jm tegevused, mille peaeesmärk on: 2) teenusteturundus ehk 4 P (klassikaline) + 5 P (spetsiifiline) = 9 P · kogu ettevõtte tegevuse orienteerimine tarbijaile vajaliku toodangu inimesed (people) (teenuste) väljatöötamisele ning valmistamisele (osutamisele) positsioonimine (postitioning) · toodang positsioneerida, valides sobivad jaotuskanalid ja kasutades programmimine (programming) reklaami, aktiivset müüki jm meetmeid pakettimine (packaging)
Panus tehakse riski minimeerimisele. konkreetses olukorras 2. mudel ei ole arusaadav 3. mudel ei sisalda kõiki projekteermise m. *lineaarse regressi m. Agrcssiivne. Panus tehakse tulu maksimeerimisele. Kaubandusettevõtte käibeprotsessi all majandusarvestuse andmeid 4. mudelis kasutatavad algandmed ei ole 3.3.Prognoosimise etapid. 1)prognoosieelne orienteerimine:*prognoosimise eesmärgi ja mõistetakse kitsamas mõttes ainult müüki. Laiemas tähenduses on selle osategevused usaldusväärsed. Modelleerimine: 1.füüsiline tulemusena saadakse mudel, mis ülesannete ning prognoosi liigi määratlemine, *baasi- ja prognoosiperioodi esmane järgmised:1) sisseost, 2) laondamine,3) laosisesed operatsioonid 4) müük. V1+S=M+V2 (V1
· äri- ja hariduse partnerlused, · inkubaatorid; · koolide ja administratsiooni ettevõtjalik orientatsioon, · sihtgruppidele suunatud (target group) ettevõtluskeskused, · ühiskondliku toetuse (kandepinna) loomine, · äri- ehk ettevõtluskonsultantide professionaalne arendus, · võimalused õppuritele katsetamaks riskantsete projektidega, · kõigi osaliste (lisaks konsultantidele) orienteerimine, · (üli)õpilaste ettevõtlusprogrammid ja (üli)õpilasfirmade laenud, · võrgustikud (mis mõnedes maades on saanud e-poliitika · märkimisväärsed eelarveeraldised (kõigeks eelnevaks) ja eriliseks ja oluliseks komponendiks). · mõlema ministeeriumi (majandus- ja haridus-) kohustumine. Eestis on selleks olemas (maailma ulatuses) eesrindlik alusdokument Ettevõtluse alused - A
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
summeeritakse. Mitme väljalülitamiskriteeriumiga mudel - kõikide edasist edukust ennustavate etappide puhul eksisteerib madalaim kriitiline piir. Valik tehakse nende vahel, kes kõigis etappides saavutasid tulemuse, mis ei jäänud kriitilise piiri alla. Mitme tõkkega mudel – lühendatakse kandidaatide nimekirja iga valikuetapi järel ning arvatakse välja need, kes saavutasid liiga madala tulemuse. Uue töötaja orienteerimine: Töökohaga tutvustamine; töökaaslastega tutvustamine; tööülesannetega tutvustamine; organisatsioonikultuuriga tutvustamine; klientide / partneritega tutvustamine; tööalane koolitus. Orienteerimise eest vastutab reeglina vahetu juht! SOORITUSE HINDAMINE Soorituse hindamine peaks tuginema töö analüüsi tulemustel. Soorituse hindamine aitab parandada töötulemusi,
muutuda ja need sisaldavad prognoose. Võib aluseks võtta, kuid ei tasu pimesi uskuda. 2. Eksperthinnangute meetodid: individuaalsed (intervjuu) ja kollektiivsed (ajurünnak, fookusgrupid) 3. Kompleksmeetodid: eesmärkide süsteem (puu) meetod, stsenaariumide meetod (etteantud situatsioonist areneb välja samm sammult tulevikuseisund), süsteemanalüüs, siht (kompleks) programm-meetod. Prognoosimine etapid: 1. Prognoosieelne orienteerimine: x prognoosimise eesmärgi ja ülesannete ning prognoosi liigi määratlemine (mida me õieti tahame? Kas teatud arvväärtust, normatiivsed (teed, tegurid, mis kindlustavad prognoosi täitumise)); (punkt prognoos, intervall prognoos, sega); x baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine. 2. Retrospektiivne uuring ja diagnoos: x süsteemi (objekti jne) arengu ajalugu ja eripära uurimine; x prognoosimise foon (majanduskeskkond, turusituatsioon jm);
Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab. Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem Ideoloogia ja usund Ideoloogia, programm ja strateegia Ideoloogia ja retoorika Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia 48. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 49. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning ajaloolist kujunemist. Tähendus ennekõike kõnekeeles, erinevatel aegadel erineva sisuga, erinevates riikides erineva sisuga, ahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik, kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis. 50. Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Põhiideed: Individualism Parlamentarism
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
