Geodeetiliste kõrgusmärkide toomine kinnistule Reepervõrgu olemus Geodeetilise aluse tihedus linnas kasut 3 reeperpunkti Maaehitusel asut ühte edasi-tagasi käiku Kinnistule paigald ajutine reeper (loodusobjektid selleks e sobi) 22. Millised on vajalikud kommunikatsioonid, mis peavad olema loodud enne ehitustööde algust? Sadevee äravool, vesi, elekter, materjalide ladustusala, juurdepääsutee 23. Milleks kasutatakse kinnistule ajutiselt paigaldatavat reeperit? ajutiselt paigaldatavat reeperit kasutatakse kinnistus läbiviidavate tööde teostamiseks mis nõuavad reeperit 24. Kuidas märgitakse hoone looduses maha, kirjeldage? Esimese käiguna märgitakse fassaadi telg Sellele märgitakse ristuvate seinte teljed Ristuva telje suuna saamiseks võib kasutada Pythagorase teoreemi (3-4-5 meetod) 25. Mis on märketara? 26. Mis on märkepink? Rajatakse 2m kaugusele hoone välisperimeetrist
23. Milleks kasutatakse kinnistule ajutiselt paigaldatavat reeperit ? Maa märkimiseks, kõrgus punktina . 24. Kuidas märgitakse hoone looduses maha, kirjeldage? - Esimese käiguna märgitakse fasaadi telg - Sellele märgitakse ristuvate seinte teljed - Ristuvate seinte telgede kättesaamise järel märgitakse maha nende pikkus, st tagumise seina nurgad . 25. Mis on märketara? Märketera koosneb märkpinkitest, mis rajatakse kuni 2m kaugusele hoone välisperimeetrist, et mitte kaotada kaevamistel jms mahamärkimise tulemusi . 26. Mis on märkepink
(televisoonimast ja Peetri kiriku torn) tipule mitmekordsete otselõigete meetodil. 2 Kõrguslike lähtepunktidena kasutati kolmkümmend kahte (32) kohaliku geodeetilise põhivõrgu punkti, millele arvutati kõrgused Balti 1977. a süsteemis geomeetrilise nivelleerimisega saadud kõrguskasvudest. Lähtereeperitena kasutati kaheksat (8) II klassi reeperit ja kaheksat (8) III klassi reeperit. 2. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu rajamiseks geodeetiliste märkide ehitustööd teostasid AS K&H geodeesiabüroo ja AS PLANSERK töögrupid ajavahemikul november...detsember 2005 ja remonditööd ajavahemikul aprill...mai 2006. Polügonomeetria mõõtmised ja geomeetrilise nivelleerimise teostasid AS K&H geodeesiabüroo, AS PLANSERK ja OÜ GeoMetria töögrupid ajavahemikul jaanuar...aprill 2006. Mõõtmisandmete matemaatilise töötluse, tasandusarvutused ja
Riiklikult kindlustatakse kõrgusvõrk fundamentaalreeperitega (allapool külmumispiiri ca 1,5 m; kõvale aluspõhjale, otsas nupp, tavaliselt maa all). Tavakasutuseks reeperid pannakse hoonete vundamentidesse. Kõik riigi poolt rajatud reeperid kantakse kataloogi ja vajadusel saab need kõrgused maaameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Ehituse tarbeks rajatakse tavaliseks ehitusplatsile kaks ajutist reeperit (maasse löödud tugev vai, olemasoleva ehitise konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid). Liiniehitiste juures luuakse alalised reeperid vahekaugusega ca 1km ja ajutised reeperid nende vahele vahekaugusega ca 200m. Joone orienteerimine - suuna määramine, milleks on kasutusel erinevad süsteemid ja nurgad (asimuut; rumb; direktsiooninurk; rumb (tabelinurk)) Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse antud joone alguspunkti läbiva meridiaani
Ristreeper kui temasse kuuluv baas on ristbaas Parema (vasaku) käe baas Vektorruumi E2 baasi {e1 , e2 } nimetame parema käe (vasaku käe) baasiks, kui seotud vektori pööre lühemat teed pidi ümber punkti K seotud vektorini toimub kellaosuti liikumisele vastupidises suunas (kellaosuti liikumise suunas) Parema (vasaku) käe reeper Vektorruumi E2 reeperit {O, e1 , e2 } nimetame parema käe (vasaku käe) reeperiks, kui temasse kuuluv baas {e1 , e2 } on parema käe (vasaku käe) baas. Punkti kohavektor - Vektorit OX nim. punkti X kohavektoriks reeperi {O, e1 , e2 , e3 } suhtes. Vektori ristkoordinaadid vektori koordinaadid ristbaasi suhtes Punkti ristkoordinaadid punkti koordinaadid ristreeperi suhtes
sellisel juhul rajatakse nende punktide vahele nivelleerimiskäigud. Eesti territooriumil on riiklik kõrguseline põhivõrk, mille reeperid on maastikul või ehitistes kapitaalselt kindlustatud. Nende reeperite kõrgused on määratud Balti kõrgussüsteemis BK77. riiklikke reepereid on hõredalt, kuid linnades tihedamalt. Kõik nivelleerimiskäigud tuleb siduda riiklike reeperitega. Ehitustööde tarbeks rajatakse hoonete ehitusel vähemalt kaks ajutist reeperit ehitusplatsi piires, liiniehitistel näiteks teedel tuleb rajada reeperid umbes 200m tagant. Ajutiseks reeperiks sobib ükskõik milline märk või objekt, mis säilitab oma kõrguse vähemalt ehitustegevuse lõpuni. Ajutisteks reeperiteks võivad olla ehitusplatsi piirava kapitaalse tara postidesse löödud suured naelad, suuremad kivid, olemasolevate ehitiste osad jms. Riigi poolt on rajatud ja määratud Eesti territooriumil reeperite võrk ja nende kõrgused. Reeperite võrgu
Selliseid kindel punkte nim. Reeperiteks. Riiklike reepereid on võrdlemisi hõredalt. Linnades tihedamalt. Haja asustusega asulates võivad olla kaugused 10-tes kilomeetrites. Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. Ehitajad 7 rajavad ehitusplatsile tavaliselt omatarbeks 2 ajutist reeperit (minimaalselt 2). Ajutiseks reeperiks sobib ükskõik milline märk või vai mis säilitab oma kõrguse kuni ehitustegevuse lõpuni. Ajutiseks reeperiks võib olla suur kivi, olemasoleva kanalisatsioonikaevu luuk, maasse rammitud post, või ka posti löödud tugev nael. Lihtnivelleerimise käigus määratakse kahe punnkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu.
1. Kompleksarv kui reaalarvude paar. Tehted kompleksarvudega. Tehete omadused. Kompleksarvu algebraline kuju. Tuletatavad tehted ja nende omadused. Kompleksarvuks nimetatakse reaalarvude paari (x,y). C = {(x;y) | x, y R} Tehted kompleksarvudega: z1 = (x1; y1) C; z2 = (x2; y2) C 1. liitmine: z1 + z2 = (x1 + x2; y1 + y2) 2. korrutamine: z1 * z2 = (x1x2 - y1y2; x1y2 + x2y1) Kompleksarvudega tehete omadused 1. liitmine on kommutatiivne, st z1 + z2 = z2 + z1 z1, z2 C korral 2. liitmine on assotsiatiivne, st (z1 + z2) + z3 = z1 + (z2 + z3) z1, z2, z3 C korral 3. liitmise suhtes leidub nullelement (reaalarv 0, 0 + z = z + 0 = z z C korral), st leidub C, nii et z + = + z = z z korral; = (0; 0) = 0 4. igal kompleksarvul z = (x; y) = x + yi leidub (liitmise suhtes) vastandarv, st selline arv w C, et z + w = w + z = 0; w = -z 5. korrutamine on kommutatiivne, st z1z2 = z2z1 z1, z2 C korral 6. korrutamine on assotsiatiiv...
Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 65. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded Kõik nivelleerimiskäigud tuleb siduda riiklike kõrgusvõrgu reeperitega. Riiklik kõrgusvõrk ise jaguneb kolme klassi: I klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±3km II klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±4km III klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±8km Ehitustööde tarbeks rajatakse hoonete ehitusel vähemalt kaks ajutist reeperit ehitusplatsi piires, joonobjektidel (näiteks teeehituses) rajatakse reeperid ca 200 m tagant. Ajutisteks reeperiteks võivad olla ehitusplatsi lähedusse löödud suured tüübli-naelad, suuremad kivid, olemasolevate ehitiste osad jms (peab säilitama oma kõrguse vähemalt ehitustegevuse lõpuni). Need nivelleeritakse kas III klassi või tehnilise nivelleerimisega: f h = ±50 km Tehnilise nivelleerimise lubatud sidumatus (mm). Kõrgendatud täpsusega tehnilise
Riiklikult kindlustatakse kõrgusvõrk fundamentaalreeperitega (allpool külmimispiiri- ca 1,5 m; kõvale aluspõhjalne, otsas nupp, tavaliselt maa all). Tavakasutuseks reeperid pannakse hoonete vundamentidesse. Kõik riigi poolt rajatud reeperid kantakse kataloogi ja vajadusel saab need kõrgused maa-ameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Ehituse tarbeks rajatakse tavaliselt ehitusplatsile kaks ajutist reeperit (maasse löödud tugev vai, olemasoleva ehitise konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid). Liiniehitiste juures luuakse alalised reeperid vahekaugusega ca 1 km ja ajutised reeperid nende vahele vahekaugusega ca 200 m. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele tagatud peab olema mõõdistusvõrgu punktide omavaheline nähtavus. mõõdistusvõrgu punktid peavad paiknema piisava tihedusega (sõltub situatsioonist ning hoonestusest)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
