4. Mõõtke antud toru sise- välisläbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga. Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3. Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4. Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelisse. 1. MÕÕTMINE NIHIKUGA Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T, mm Null-lugem, mm detail - di - katsekeha paksus keskmine katsekeha paksus KATSE NR di, mm -d1, mm (-di)2, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. = Kokku: 2. MÕÕTMINE KRUVIKUGA Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. Kruviku samm, mm Jaotiste arv trummlil Null-lugem, mm detail - di katsekeha paksus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Töö nr. 3 nimetusega Ahelate parameetrite mõõtmine Õppeaine: ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Üliõpilane: Aruanne esitatud _________________ Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Töö iseloomustus
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Ahela parameetrid Õpilane: Tallinn 2011 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Antud: R1=560 ±10% R2=200 ±10% Mõõdetud: R1=562 R2=190.1 Rjuhe = -0.002 R1=561.9±1.6 R2=189.95±0.29 Takistuse tegelik väärtus on tolerantsiga lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutatava takistustermomeetri tüüp on TCP-107 9 RT = 110,6 r = -0,002 RT parandatud väärtus on RT-r = 110,602 R0 = 100 WT = RT/R0 = 110,602/100 = 1,106 T = 26 ºC 1.1029 + x 0.00004 = 1.106 Lahendame selle ja leidame, et x = 77,5 Temperatuuri saame leida järgnevalt: 26 °C + x 0.01 °C = (26 + 77,5 0.01) = 26,775 °C R RT = ±0,15 + 0,05 k - 1 = ±0,19 Takistuse mõõteviga R
Üliõpilane: Leo Kristopher Piel 123741 Teostatud: Õpperühm: IABB22 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, null-lugem mm. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga: Tabel 1.1 Katse nr. di, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga: Tabel 1.2 Siseläbimõõt Välisläbimõõt Katse nr. di, mm di, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused:
Füüsika laboratoorse töö nr 2 küsimuste vastused 1. Mis on otsene ja kaudne mõõtmine: Otsene mõõtmine on selline mõõtmine, mille korral mõõdetava suuruse otsitav väärtus saadakse katseliselt samaliigilise suuruse väärtusega võrdlemise tulemusena, näiteks pikkuse mõõtmine joonlauaga. Kaudne mõõtmine on selline, mille korral mõõdetava suuruse otsitav väärtus saadakse teiseliigiliste suuruste mõõdetud väärtustest, mis on seotud mõõdetava suurusega teadaoleva sõltuvusega, näiteks elektrilise võimsuse mõõtmine, lähtudes voolu ja pinge otsemõõtmise tulemustest. 2. Kaudse mõõtmise viga sõltub vea leidmise valemi kõigi liikmete (argumentide) vigadest 3. Mis on ,,halvima võimaluse meetud" . kasutatakse juhul, kui valemis on tegu liitmise
Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: R1 = 2.7 M ± 10% ja R2 = 200 ± 10% Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 2.6707 M ja R2 = 190.04 Leian piirvead ± 10% on 0,27 M mõõdetu ja piirviga vaadates piisaks ka 2%, et jääks lubatud piiridesse. 10% on 2 ka see takisti on lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr. 3 AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Resistoride takistuse mõõtmine Antud:
Eksperiment Nt. Uuringusse kaasatakse 20 kandidaati ja 2 erinevat jooki coca cola ja coca colalight. Kandidaadid jaotatakse kaheks. Kõik 20 kandidaati peavad ainult neile määratud jooki 1 aasta tarbima, määratud aja möödudes kontrollitakse kandidaatides muutusi ja mõlemalt poolelt võetakse keskmised tulemused, võrreldakse ja analüüsitakse neid ning tehakse nende põhjal järeldused katse tulemuste kohta. Mõõtmismeetod Mis on mõõtmine? Suuruste väärtuste määramiseks kasutatakse mõõtmist. Mõõtmine on mõõdetava suuruse, näiteks pikkuse või nurga, võrdlemine mõõduks võetud suurusega. Mõõtmine võib olla... 1) Füüsikaline 2) Psühholoogiline Mõõtmiseks võib olla vaatlus, küsitlus, loetlemine, mingite andmete leidmine. Mõõtmismeetod Mõõtmismeetod on meetod, millega uuritavate kohta andmeid kogutakse. Nt. kirja teel saadetud
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Skeem Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga. Katse nr. di, mm - di, mm ( di)2, mm 1 1,90 0,00 0,00 2 1,90 0,00 0,00 3 1,85 0,05 0,0025
Trimble S3 on kujundatud Trimble innovatiivsete ja läbiproovitud tehnoloogiliste lahenduste baasil, sellel on ka Carl Zeiss optikasüsteem, mis on täelikult koaksiaalne ning tagab mõõtmiste kindluse ja usaldusväärsuse. ANDMED Nurgamõõtmine: Täpsus (standardhälve DIN 18723) 2" (0,6 mgon), 5" (1,5 mgon) Nurga lugemine: Standartne/ Sihtmärgi jälgimisel/ Mõõtmiste 1" (0,3 mgon) / 2" (0,6 mgon) / 0,1" (0,03 keskmine mgon) Kauguse mõõtmine, täpsus (RMSE): Prisma reziimis: standartne mõõtmine / 2 mm + 2 ppm / 5 mm + 2 ppm sihtmärgi jälgimisel DR reziimis: standartne mõõtmine / sihtmärgi 3 mm + 2 ppm / 10 mm + 2 ppm jälgimisel) Mõõteaeg: Prisma reziimis: standartne mõõtmine / 2 sek / 0,4 sek sihtmärgi jälgimisel) DR reziimis: standartne mõõtmine / sihtmärgi 3-15 sek / 0,4 sek jälgimisel) Mõõtmiskaugus: Prisma reziimis: 1 prisma 2500 m
...............................................................................................8 Elektromehaanilised mõõteriistad ...................................................................................10 Elektronmõõteriistad.........................................................................................................11 Digitaalsed mõõteriistad .................................................................................................12 Pinge mõõtmine....................................................................................................................12 Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul .....................................................13 Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine vahelduvvoolul.................................................16 Voolutugevuse mõõtmine ....................................................................................................17
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 3 aruanne Ahela parameetrite mõõtmine Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk: Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. 1.1 Takistite (resistorite) mõõtmine Nominaalväärtused: R1= 75 , tolerantsiga 10%
Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi pole ükski mõõtmine täpne. arvväärtuse kindlakstegemis. Mõõtühik- kokkuleppeline suurus, mida kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemisel. Mõõtmise ebatäpsuse põhjused: mõõteriist ei ole 100% täpne; keskkonnategurid, ebatäpne teooria, etalon on ebatäpne, teadmata põhjused. Mõõtühik- kokkulepitud suurus Välimine nähtavushorisont- Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teadulikult kirjeldada (millegi kirjeldamine, milleks enam pole sõnu…)
nende põhjal ennustuste tegemisel ning ennustuste paika pidavuse kontrollides (ehk katsetades) 3. Mida nimetatakse füüsikaliseks suuruseks? Füüsikaline suurus on füüsikaliste objektide kirjeldus, mida saab arvuliselt väljendada 4. Millal hakatakse mingit teooriat lõppilkult tunnistama? Alles pärast seda, kuisama tulemuse on saanud paljud erinevad teadlased erinevates laborites üle kogu maailma. 5. Milline on otsene ja milline on kaudne mõõtmine? Otsene mõõtmine on mõõtmine, mille korral meid huvitab füüsikalise suuruse väärtus , ning on loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne mõõtmine on mõõtmine, kus mõõtetulemus leidake arvulisel teel otsemõõdetud suuruse kaudu. 6. Mida tähendab mõõtmine? Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama auuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega 7. Mida nimetatakse vaatluseks ja mida eksperimendiks? Vaatlus on meelelise info kogumine
nende põhjal ennustuste tegemisel ning ennustuste paika pidavuse kontrollides (ehk katsetades) 3. Mida nimetatakse füüsikaliseks suuruseks? Füüsikaline suurus on füüsikaliste objektide kirjeldus, mida saab arvuliselt väljendada 4. Millal hakatakse mingit teooriat lõppilkult tunnistama? Alles pärast seda, kuisama tulemuse on saanud paljud erinevad teadlased erinevates laborites üle kogu maailma. 5. Milline on otsene ja milline on kaudne mõõtmine? Otsene mõõtmine on mõõtmine, mille korral meid huvitab füüsikalise suuruse väärtus , ning on loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne mõõtmine on mõõtmine, kus mõõtetulemus leidake arvulisel teel otsemõõdetud suuruse kaudu. 6. Mida tähendab mõõtmine? Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama auuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega 7. Mida nimetatakse vaatluseks ja mida eksperimendiks? Vaatlus on meelelise info kogumine
Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 6 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehtud 4. aprill 2001 Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid
......5 4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST..........................................................................6 5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST.................................................................7 ARUTELU.............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................9 SISSEJUHATUS Kehatemperatuuri mõõtmine on väga oluline diagnoosi panemiseks, ravimiseks ja haiguste profülaktikaks. Diagnoosi panemiseks ja õige ravi määramiseks on vaja teada termomeetria põhimõtteid, sellepärast on selle referaadi teema väga aktuaalne. Referaadi eesmärgiks on iseloomustada termomeetria mõistet ja üldistada selle meetodeid. Ülesandeks on uurida erinevat kirjandust ja informatsiooniallikaid selle teema kohta ning uurida ja üldistada mõningaid meetodeid temperatuuri mõõtmiseks. 1
!"#$ % && ' !( )*( && +, &&00 -./ 1/2 Katseandmete tabelid Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di , mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Antud toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse di sise , mm di sise di sise )2 di välis , mm di välis di välis )2 nr. mm mm2 mm mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ........... ........... Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr
!"#$ % && ' !( )*( && +, &&00 -./ 1/2 Katseandmete tabelid Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di , mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Antud toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse di sise , mm di sise di sise )2 di välis , mm di välis di välis )2 nr. mm mm2 mm mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ........... ........... Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr
MÕÕTMISMEETODID Mõõtmistulemusi kombineerides on võimalik leida veelgi rohkem füüsikalisi suurusi Nt arvutada pindala ja ruumala Kasutada võib ka erinevaid meetodeid, et neid suurusi leida Nt ühikruudumeetod või sukeldumismeetod Kõiki kehi ei ole võimalik mõõta mõõteriista skaalaga Seetõttu on välja mõeldud erinevaid mõõtmismeetodeid otseste ja kaudsete mõõtmiste jaoks Mõõtmismeetod on viis, kuidas mõõta füüsikalist suurust PINDALA MÕÕTMINE Kui otsitava keha kuju on ruut, on pindala leidmine lihtne Ühe külje pikkus tuleb korrutada iseendaga ehk tõsta ruutu Siit tuleb ka pindalaühik ruutmeeter 1m*1m =1m2 Kui keha on ristküliku kujuline, siis tuleb korrutada omavahel kahe erineva külje pikkused Tähis S PINDALA MÕÕTMINE Kui otsitava keha kuju ei ole tavaline kujund, siis on vaja pindala leidmiseks kasutada teisi meetodeid Nt saab kasutada ühikruudumeetodit Sel juhul jagatakse ke...
LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KMI 21 Juhendaja : lektor Juhan Tuppits Esitamisekuupäev Üliõpilase allkiri Õppejõu allkiri Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr 1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2.Valin sobiva liikumatu mõõtevarda, keeran selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatori silindrisse asetades näitab indikaator ühte täispööret. 3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit kolmest eri kohast, igas kohas kahes risti sihis ja kannan mõõtetulemused tabelisse. Mõõteskeem:
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru). mõõtmisel. Skeem Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm , mm , mm2 nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Tabel 1.2 Toru välismõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm , mm , mm2 nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 10 2 ´ d=¿ ( d i-d´ ) =¿ i=1 Mõõtmised nihikuga Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, nullnäit mm Katse nr d i ,mm d i-d´ , mm ( d i -d´ ) 2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 2
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Tabelid Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 1 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 2 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvuda nihiku Töövahendid: Kruvik, nihik. ja nooniusega ja kruvikuga. Skeem: Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm d´ -d1, mm ´ ( d -d1)2, mm2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 d´ = Tabel 1.2 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Digitaalostsillograaf Õpilane: Tallinn 2011 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali sagedus f=1090 Hz signaali amplituud Um=4.125V Signaali efektiivväärtus Ue=2.91V Signaali maksimaalne kasvukiirus U/t. Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 4.125 * 2 *1000 = 25918 V/s 2. Impulss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali frondiajad: Tlangus = 0.04 µs Ttõus = 0.06 µs 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6.30 ms Võnkesagedus on = =158.73
Võimalik salvestada kuni 1000 mõõtmist ja USB kaudu kanda andmed arvutisse programmi Excel edasiseks töötlemiseks. Kõrguskasvude arvutamine, kõrguskäikude ja täitemahtude programmid ning monitooringu võimalused lihtsustavad mõõtmistöid oluliselt. Tehnilised andmed Sprinter 150/150M Kõrguse täpsused Keskmine viga 1 km topeltkäigu peale (ISO 17123-2) -Optiline mõõtmine Standard alumiinium E- skaala/Numbrilise latiga: 2.5 mm -Üksik lati lugem Keskmine viga: 0.6 mm (electronic) and 1.2 mm (optical) at 30m Kauguse mõõtmise Keskmine viga kauguse täpsused mõõtmisele 10 mm kui D 10 m ja (Distants m x 0.001) kui D > 10 m
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Ahela parameetrite mõõtmine Labor 3. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk
ohtlikes ruumides ning välisseadmeis. · Igasugusel vahelduv- ja alalispingel plahvatusohtlikes ruumides ja seadmetes. Maandatakse elektriseadmete kered, karkassid, metallkonstruktsioonid, kaablite ja juhtmete metallkestad, elektrijuhtmestiku terastorud jne. Maandamine toimub maandusseadmete abil. Maandusseade koosneb maandurist ja maandusjuhtidest. Esmajärjekorras kasutada looduslikke maandureid (maa). 4). Mõõtmine ja selle meetodid Kaitsemaanduse tehnilise seisukorra kindlakstegemiseks on perioodiliselt vaja : üle vaadata maandusseadme nähtav osa, kontrollida takistuste ja halbade kontaktide puudumist juhtides ja mõõta maandusseadme takistust. (vajadusel üle vaadata ja parandada vigastada saanud kohti) Põhilisteks meetoditeks on: · Mõõtmine ampermeetri-voltmeetri meetodil
(näha, kompida jne.), nimetatakse teaduses mateeriaks. 1.4. Väli 1.5. Nähtus Nähtus · Nähtus kujutab endast alati millegi muutumist. · Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 1.6. Vaatlus ja katse Vaatlus ja katse · Vaatluse käigus uurija ainult jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. · Kui ta aga uuritava nähtuse ise esile kutsub või vahepeal tingimusi muudab, on tegemist katsega. 1.7. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · Mõõtmine on toiming, mille käigus tehakse kindlaks mõõdetava suuruse ja teise, ühikuks valitud suuruse suhe. · Igal füüsikalisel suurusel on oma mõõtühik. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga SI põhi- ja täiendavad ühikud on defineeritud järgmiselt: · 1 meeter (m) on pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/c sekundiga, kus valguse kiirus c =
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 24.09.2014 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega, nihiku Nihik, kruvik, mõõdetavad ja kruviku kasutamine pikkuste esemed (plaat ja toru) mõõtmistel. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T= mm, null-lugem – mm. Detail Katse 2 2 di , mm d-di , mm (d-di ) , mm nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. 1. Vahelduvpinge mõõtmine Kaks voltmeetrit ja generaator on ühendatud vastavalt skeemile. Kasutatav klemmliist: 1.Vahelduvpinge mõõtmine U1 . B7-37 U2 . B7-40 a) Siinuseline signaal: V1 mõõdab signaali mooduli keskväärtust V2 mõõdab signaali efektiivväärtust F = 2000 Hz U=3V U1=3,00V U2=2.94 V Mõõtemääramatused: B7-40 U=±[0,6+0,1*-1]*, kus Ux=20V U1=±[0,6+0,1*-1]*=±0,008V B7-37 U= ±[1,5+0,2*-1]*, kus Ux=20V U2=±[1,5+0,2*-1]*=±0,05V U1=3,00V ± 0,008V U2=2,94V ± 0,05V b) Nelinurksignaal:
see tähendab uduvinet või häguselt nähtavat objekti • Säti ava hästi suureks, fokusseeri käsitsi, kasuta võimalusel värvilisi filtreid BOKEH (2) • http://www.diyphotography.net/diy _create_your_own_bokeh Säri ja säriaeg • Exposure - valgushulga pääsemine sensorile (särituseks) • Shutter speed - aeg, mille jooksul pääseb valgus sensorile (säriajaks) Säri (lühike, 1) Säri (pikk, 2) Säri (pikk, 3) Säri (panning, 4) Alasäri Ülesäri Säri mõõtmine (1) • Hindav mõõtmine – matrix metering - Nikon, evaluative metering - Canon Säri mõõtmine (2) • Keskmestatud mõõtmine – center-weighted metering Säri mõõtmine (3) • Punktmõõtmine – spot metering - Nikon, partial metering - Canon ISO – sensori tundlikkus valgusele ISO • Lülita AutoISO alati välja • Hoia oma ISO 80-400 • Katseta oma ISO piire Välgu kasutamine (1) • Võimsus (GN) (kui valid välkusid, siis jälgi mis ISO tundlikkuse
vajumisvaatlusi. Eelised: tõstab tootlikust, viib inimvigade võimaluse miinimumi, töötab ka nõrga valguse tingimustes. Abifunktsioonid: USB interface (ainult 150M ja 250M), kasutajasõbralik menüü, automaatne kõrguskasvude ning kõrguste arvutamine, just õiged nivelleerimise abiprogrammid, sisemälu (ainult 150M ja 250M). Tehnilised andmed: · Kõrguse täpsused: Keskmine viga 1 km topeltkäigu peale (ISO 17123-2) · Elektrooniline mõõtmine: 1.0/0.7* mm · Optiline mõõtmine: Standard alumiinium E-skaala/Numbrilise latiga: 2.5 mm · Üksik lati lugem: Keskmine viga: 0.6 mm (electronic) and 1.2 mm (optical) at 30m · Kauguse mõõtmise täpsused: Keskmine viga kauguse mõõtmisele 10 mm kui D 10 m ja (Distants m x 0.001) kui D > 10 m · Ulatus: 2 - 100 m (elektrooniline) · Mõõtmise reziimid: Single ja Tracking · Üksikmõõtmise aeg: <3 sec · Kompensaator: Magnet-pendel kompensaator (ulatus +/- 10min)
Ta on mõõteharudega metallist mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala nooniuse abil. Nihik on kohandatud ka detailide siseläbimõõdu määramiseks. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm, kuid praktikumis on kasutusel ka teistsuguse täpsusega nihikuid. Laserkaugusmõõtja Laserlaugusmõõtja saab ise pindala arvutada. Katseandmete tabelid Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus 0,005 mm Nullnäit 0 mm Tabel 1 Katse nr. di, mm d´ -di ( d´ -di)2 1 4,13 -0,004 0,000016 2 4,12 0,006 0,000036 3 4,12 0,006 0,000036 4 4,13 -0,004 0,000016 5 4,13 -0,004 0,000016 6 4,09 0,036 0,001296
Töö nr. 3 nimetusega ,,Ahela parameetrite mõõtmine" Aines ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ..................................
Rakvere Ametikool Ivar Jusar /Al-17a Täpsus mõõteriistad Referaat Juhendaja: Tõnu Kruusma Rakvere 2009 1 Leica DISTOTM lite5 LASERKAUGUSMÕÕTJA KASUTUSJUHEND Versioon 1.3 TÄHELEPANU! Kõik käesolevas tõlkes viidatud lehekülgede, jooniste ja positsioonide numbrid vastavad originaaljuhendile. Õnnitleme Teid DISTO laserkaugusmõõtja 2. Kauguse mõõtmine ostmise puhul! 3. Pindala mõõtmine Kasutusjuhendis on ära toodud olulised 4. Baaspunkti valik ohutusalased juhised (vt jaotist ,,Ohutusalased 5. Ühikud juhised" ning juhised mõõteriista kasutamiseks. 6. Kustutamine Enne mõõteriista sisselülitamist lugege käesolev 7. Sisse-välja-lüliti kasutusjuhend hoolikalt läbi. 8. Valgustus
Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Joonis 1 Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257071628-457 (+/-10m) (4G leviala) Kordinaadid: 59.3071150, 24.4005350 Võimsusmõõturi andmed (vasakpoolne) RSRP (Reference Signal Received): dBm -97 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. -97 RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 30.0 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N
liiter (tähiseks L). Liitrites mõõdetakse ka anumate mahtu. Liiter on mahumõõt, mis näitab, kui palju vedelikku või puisteainet vastava ruumalaga mõõdunõusse mahub. 1 Liiter · =1 dm3 · =0.001m3 · =1000ml · Pikkusühikud Pikkuste mõõtmisel on meil põhiühikuks meeter. Meetri tähis on m. 1m=10dm(detsimeeter)=100 cm(sentimeeter) 1000m=1km(kilomeeter) · Ajamõõdud - Aja mõõtmine on ajavahemikkude kestuste mõõtmine. Tehnikaeelsel ajastul on looduslike tsüklite (öö ja päeva vaheldumine, Kuu faasid, aastaaegade vaheldumine) põhjal kujunenud ajaühikud ööpäev, kuu, ja aasta. Kui võeti kasutusele kellad ja hakati tegema süstemaatilisi astronoomilisi vaatlusi, hakati ööpäeva jagama tundideks, minutiteks ja sekunditeks. Aja mõõtmisel on põhiühik sekund. · Nurgakraad Nurga suurust mõõdetakse kraadides. Nurk suurusega 1 kraad
Tallinn 2012 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, mõõteseade E7-12, takistid, takistustermomeeter, takisti, kondensaator, pool, koksiaalkaabel. Töö käik 1. a) Resistoride takistuse mõõtmine Resistor R1 (nominaal):R1n=1,00k±0,5% Resistor R1 (mõõdetud):R1m=0,99 k Resistor R2 (nominaal):R2n=3,90 k±5,0% Resistor R2 (mõõdetud):R2m=3,87 k Arvutan mõõtmise piirvead, kasutades tehnilistes andmetes antud piirvigade eeskirja: Mõõtepiirkonnad on vastavalt 200 k ja 2000 k. Takistuste piirvead: R1=±(0,15+0,05*(Rk/R-1))*R1/100=±(0,15+0,05*(200/999-1)*999/100=±1,6 R2=(±0,15+0,05*(Rk/R-1))*R1/100=±(0,15+0,05*(2000/3,87-1)*3,87/100=±1,35 k R1= 0,99 k±1,6 R2=3,87 k±1,35 k
Mõõteriista täpsus näitab, kui täpselt on võimalik mõõta. Mõõteriista mõõtepiirkond näitab, millises vahemikus saab antud mõõteriistaga mõõta. Mõõtetäpsus näitab, kui õige on mõõtmistulemus. Skaala on jaotiste kogum, mille igal jaotisel on kindel väärtus. Noonius on mõõteriista lisaskaala mõõtetäpsuse suurendamiseks. Kalibreerimise ja taatlemisega kontrollitakse mõõteriista näitu ning vajaduse korral parandatakse seda. Otsene mõõtmine on mõõtmine, kus tulemus saadakse vahetult mõõteriistalt. Kaudne mõõtmine on mõõtmine, kus mõõdetav suurus arvutatakse teiste mõõdetud suuruste põhjal. Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine on saadud tulemuste summa jagamisel mõõtmiskordade hulgaga. Täpsusklass on mõõtmiseks sobiv mõõtühiku suurusjärk. Mõõtemääramatus on vahemik, milles asub mõõdetava suuruse tegelik väärtus. Mõõtmismeetod on viis füüsikalise suuruse mõõtmiseks.
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Mõõteseadmed Õpilane: Tallinn 2011 1.Vahelduvpinge mõõtmine U1 B7-40 U2 B7-37 Siinuliseline signaal: F=1000 Hz U=2.5V U1=2.50V U2=2.505V Mõõtemääramatused: B7-40 B7-37 U1=2.50V±0.01V U2=2.505V±0.053V Nelinurksignaal: U1=3.144V (efektiivväärtus Ue) U2=3.47V (signaali mooduli keskväärtus Um) Voltmeeter B7-37 mõõdab signaali mooduli keskväärtust U m , kuid B7-40 signaali efektiivväärtust U e . Signaali keskväärtus U k . Um = Ue 2 Um 2 Ue 2 2 U 2 2 Uk = = Ue = k
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr. 5 DIGITAALOSTSILLOGRAAF Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine. Signaali sagedus f=1,01 kHz signaali amplituud Um=3,42 V/2=1,71 V Signaali diskreetimissagedus 625kS/s Markeritega signaali maksimaalne tõusu kiirus U/t. V=28250 V/s Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 1,71 * 2 *1010= 28322 V/s Impulss-signaalide jälgimine Signaali frondiajad: Tlangus = 44ns Ttõus = 52ns Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6,10 ms
SISEKLIIMA MÕÕDISTAMINE ARUANNE Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1.OPERATIIV TEMPERATUURI ARVUTAMINE EVS-EN 15251:2007(2010)..............................5 2.ÕHU SUHTELISE NIISKUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007(2010)....................................8 3.ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)..........................................9 4.ÕHU CO2 SISALDUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)...........................................11 5.NIISKUSE JA TEMPERATUURI...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 2 aruanne Signaalide mõõteseadmed Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Digitaalostsillograaf Labor 5. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Aljona Jegorova Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö iseloomustus Signaalide mõõtmine ja registreerimine digitaalostsillograafis numbrilisel kujul annab kasutajale terve rea uusi võimalusi tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus, võimalus näidata ekraanil numbrilist infot. Töö eesmärk Tutvuda digitaalostsillograafi võimalustega Töövahendid Digitaalostsillograaf C9-8, generaator G3-12, kõlar, järjestikporditerminaliga personaalarvuti. Töö käik 1. Tutvun seadega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine f=996,02 Hz
Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus. Ostsillograaf on virtuaalne mooteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk. Signaalide reistreerimine numbrilisel kujul, nende jalgimine ja tootlus. 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Etteantud generaatori siinussignaali sagedus 900 Hz Mõõdetud signaali sagedus: f =892,86 Hz Mõõdetud signaali amplituud: 1,6 V Mõõdetud signaali max kasvukiirus: ==27000 =2*f*Um=2*892,86*1,6=8971 Erinevus mõõdetud arvutatud tulemuste vahel on väga suur. Eksisin mõõtmisel. 2. Impluss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali tõusuaeg: 38 ns Signaali langusaeg: 20 ns 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali võnkesagedus:152 Hz Signaali periood: T===0,00658 s
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed:
Mõõtühik-füüsikalise suuruse(nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste(nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks Mõõtetulemus- Mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus. Mõõtevahend-on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega. Kaudne ja otsene mõõtmine-Otsene on selline mõõtmine, mille korral meid huvitav füüsikalise suuruse väärtus on vahetult loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne on mõõtmine, mile korral mõõtetulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suuruste kaudu.(nt auto kiirust saab otseselt mõõta spidomeetri abil aga ka leida kaudselt, arvutades kiiruse mõõdetud teepikkuse nng sõiduaja jagatisena.) • Ülesanne: a) Mõõda töölehe pikkus, laius ja pindala! b) Kuidas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
