Eesti kartograafiline süsteem Eesti kartograafia oli enne II maailmasõda võrdne teiste Euroopa riikidega.1940.a likvideeriti Eesti kartograafiateenistus Nõukogude võimu poolt. Nõukogude võimu ajal tehtud kaardid olid venekeelsed ja salastatud, avalikuks kasutamiseks väljaantud kaardid olid aga moonutatud. Eesti taasiseseisvumisega moodustati 1990.a Maa-amet ning selles geodeesia ja kartograafia osakonnad. Alates 1992.a on lõpetatud Eesti territooriumi kaartide ja geodeetiliste andmete salastamine. Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist projektsiooni: - Transversaalne Mercatori projektsioon (TM-BALTI) kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti Baaskaart - Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST) telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi j...
keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx? obj=veekogu&id=87845578 , 01.10.2012). Ähijärv paikneb Koiva vesikonnas-Mustjõe alamvesikonnas. Asukoht: Valgamaa, Karula vald, Rebasemõisa küla; Võrumaa, Antsla vald, Mähkli küla; Võrumaa, Antsla vald, Ähijärve küla ( http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main? id=VEE87845578&mount=view#HTTPFXANwrPfq5FCWAVb8hnPlaXZIPatxf , 01.10.2012). Tabel 1. Ähijärve keskpunkti koordinaadid Ristkoordinaat Kraad, minut, sekund X 6398936 57°42´26"N Y 649103 26°30´5"E MATERJAL JA METOODIKA 3 Uurimistöös kasutati väikejärvede seire algandmeid. Andmed saadi Keskonnaseire programmi kodulehelt http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/ .Valiti välja väikejärvedest Ähja järv
korral tuleb korrigeerida. Pikendatud kõõlude viis e. sapööride meetod See viis nõuab kõige vähem märkimisel ruumi, sest liigutakse praktiliselt mööda kõverat. Puuduseks on, et vead kuhjuvad liiga kiiresti, kõvera lahkujooksu tuleb korrigeerida. Vahekaugused ringikõvera naaberpikkuste vahel võetakse võrdseks. Ruleti pikkusega kõõlule l vastav kesknurk arvutatakse välja selle valemi järgi: sin/2=l/2R. Seejärel on soovitav leida esimese punkti ristkoordinaat. Kuid võib kasutada ka ligikaudseid valemeid: d=l2/r; x1=l; y1=d/2 Punkt nr 1 märgitakse ristjoonte meetodil täpsete või ligikaudsete valemite järgi. Edasi pikendatakse kõõlu algusest punkti nr1. Üle punkti 1 kõõlu pikkuse l võrra ja saadakse abipunkt. Sellesse punkti pannakse mõõtevarras ja punktist B1 mõõdetakse ruletiga kõrvale lõik d ja samal ajal punktist üks mõõdetakse lõik pikkusega l. Kus need kaks lõiku ühtivad, seal on kõvera punkt nr. 2
korral tuleb korrigeerida. Pikendatud kõõlude viis e. sapööride meetod See viis nõuab kõige vähem märkimisel ruumi, sest liigutakse praktiliselt mööda kõverat. Puuduseks on, et vead kuhjuvad liiga kiiresti, kõvera lahkujooksu tuleb korrigeerida. Vahekaugused ringikõvera naaberpikkuste vahel võetakse võrdseks. Ruleti pikkusega kõõlule l vastav kesknurk arvutatakse välja selle valemi järgi: sin/2=l/2R. Seejärel on soovitav leida esimese punkti ristkoordinaat. Kuid võib kasutada ka ligikaudseid valemeid: d=l2/r; x1=l; y1=d/2 Punkt nr 1 märgitakse ristjoonte meetodil täpsete või ligikaudsete valemite järgi. Edasi pikendatakse kõõlu algusest punkti nr1. Üle punkti 1 kõõlu pikkuse l võrra ja saadakse abipunkt. Sellesse punkti pannakse mõõtevarras ja punktist B1 mõõdetakse ruletiga kõrvale lõik d ja samal ajal punktist üks mõõdetakse lõik pikkusega l. Kus need kaks lõiku ühtivad, seal on kõvera punkt nr. 2
korrigeerida. Pikendatud kõõlude viis e. sapööride meetod See viis nõuab kõige vähem märkimisel ruumi, sest liigutakse praktiliselt mööda kõverat. Puuduseks on, et vead kuhjuvad liiga kiiresti, kõvera lahkujooksu tuleb korrigeerida. Vahekaugused ringikõvera naaberpikkuste vahel võetakse võrdseks. Ruleti pikkusega kõõlule l vastav kesknurk arvutatakse välja selle valemi järgi: sinj/2=l/2R. Seejärel on soovitav leida esimese punkti ristkoordinaat. Kuid võib kasutada ka ligikaudseid valemeid: d=l2/r; x1=l; y1=d/2 Punkt nr 1 märgitakse ristjoonte meetodil täpsete või ligikaudsete valemite järgi. Edasi pikendatakse kõõlu algusest punkti nr1. Üle punkti 1 kõõlu pikkuse l võrra ja saadakse abipunkt. Sellesse punkti pannakse mõõtevarras ja punktist B1 mõõdetakse ruletiga kõrvale lõik d ja samal ajal punktist üks mõõdetakse lõik pikkusega l. Kus need kaks lõiku ühtivad, seal on kõvera punkt nr. 2. Nii on tekkinud
tuleb korrigeerida. PIKENDATUD KÕÕLUDE VIIS e. sapööride meetod See viis nõuab kõige vähem märkimisel ruumi sest liigutakse praktiliselt mööda kõverat. Puuduseks on, et vead kuhjuvad liiga kiiresti, kõvera lahkujooksusi tuleb korrigeerida. Vahekaugused ringikõvera naaberpikkuste vahel võetakse võrdseks. Ruleti pikkusega kõõlule l vastav, kesknurk arvutatakse välja selle valemi järgi: sin/2=l/2R. Seejärel on soovitav leida esimese punkti ristkoordinaat. Kuid võib kasutada ka ligikaudseid valemeid.d=l2/r; x1=l; y1=d/2 l c1 d Punkt nr 1 märgitakse ristjoonte meetodil täpsete b1 d või ligikaudsete valemite järgi. Edasi pikendatakse l l 3 kõõlu algusest punkti nr1. Üle punkti 1 kõõlu 2 pikkuse l võrra ja saadakse abipunkt. Sellesse y l
annaabi.ee 
