Miks puhkes I maailmasõda? 20. sajandi algul hakkas maailm globaliseeruma- rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Paljude tolleaegsete teadlaste arvates muutis see suured sõjad lausa võitmatuks. Esimest maailmasõda on nimetatud maailmasõjaks, sest see kaasas arvuliselt kõige rohkem riike ja esimene suurima sõdurite hulga poolest. Nagu ka John Keegan oma raamatus ütleb, et „Esimene maailmasõda pühitses sisse massilised tapatalgud“. 19. sajandi lõpu poole hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. Euroopat valdas kaks suurt liitu – Antant ja Kolmikliit. Antandi – võtmeriik Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia – peamine eesmärk oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Kõrvaleesmärkidena üritas Venemaa vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet ja kehtestada võim Balkanil, Inglismaa pürgis jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maa...
........................................................................5 1.4 Osavusmängud...........................................................................................................................5 2. HASARTMÄNGUDE AJALUGU...................................................................................................6 2.1 Pokkeri ajalugu..........................................................................................................................6 2.2 Ruleti ajalugu............................................................................................................................7 2.3 Mänguautomaatide ajalugu........................................................................................................7 3. Patoloogiline mängusõltuvus............................................................................................................9 3.1 Mängurluse põhjused.........................................................
Riiki ei saa juhtida mittekompetendid, järelikult riigivalitsemisse astumise eelduseks on kompetentsuse eksamid. Nõue haridusele, mõtlemisvõimele on eeldus, alles sellest seltskonna keskelt saab hakata valima. Loomulikult kirjutamata reegliks riigivalitsemises on absoluutne ausus, omakasupüüdmatus. Madalama taseme demokraatia puhul, kus otsused on lihtsamad küla, vald, korteriühistu, võiksid nõuded olla lihtsamad. Alternatiive sellele süsteemile on proovitud ja mõlemal on vene ruleti loomus: tarkade valitsejate all on suhteliselt hea elada, lollide all muutub elu põrguks. ,,Järgnevad viiskümmend aasta on tõenäoliselt jõhkrad. Planetaarne lõppmäng, mida oleme esitamas, võib vägagi hästi pöördud kestvaks kaoseks. Ja minu üleskutse mu armsale Eestile on selline: olge taiplikud. Osake näha. Olge kiired. Ärge vahetage ühte saatanat teise vastu. Teil on selline võimalus, mis antakse selles elus ja ajaloos vaid ühe korra kujundada
Kui on tegemist ehitisega (majaga), siis kirjutatakse aadressile ka tema pikkus ja laius ning ehitise tüüp, mõnel juhul isegi aadress (tänav, maja number), aadressile märgitakse ka kõlvikute piirid ja nimetused. Soovitav on ära näidata ka põhja-lõuna suund. Abrissi võib koostada kas igale mõõdistuskäigu küljele eraldi või mitme külje peale ühiselt. Sobib kasutada olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest objektini ei ületa ruleti pikkust. (pilt tahvlilt) 2. Polaarviis Teodoliidi abi mõõdetakse horisontaalnurk mõõdistuskäigu külje suunas punktile viiva suunani ja kaugus seisupunktist kuni mõõdistatava punktini. Kaugust mõõdetakse kas kaugusmõõturiga või mõnel juhul ruletiga. Kaasajal on polaarviis peaaegu valdav, sest kaugust saab mõõta laserkaugusmõõturiga väga täpselt ja kaugele. 3
· Tõeline tunnustus sai kirjanukukuulsusest unsistanud Stenhali loomingule osaks alles peale autori surma. · Peateos ,,Punane ja must" (1830) - kujutada elu nii nagu see on Sisu põhineb tõestisündinud lool Punane tähistab Julieni (peategelase) ja autori veendumusi, revolutsiooniideaale ning must tähistab revolutsioonile järgnenud reaktsiooni. On ka muid tõlgendusi: armastuse ja Julieni preestrikuue värvus, ruleti värvid, vere ja leina värvid jm) Julieni karakteris tõi välja erinevaid iseloomujooni neid vastandades · Uuenduseks oli tegelaste realistlik psühholoogiline analüüs · ,,Parma klooster" (1839) · Stiililt oli täpne, läbipaistev (selgesõnaline ja konkreetne), kirjeldusi vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu. Ta oskab siduda peenekoelist paatost vaoshoitud iroonia ja kaine kaalutlusega Gustave Flaubert · Oli prantsuse proosakirjanik
K=×Rװ/180° B=R(sec/2-1) D=2T-K Need kõvera põhielemendid arvutatakse antud valemite järgi või siis võetakse kõverate märkimise tabelist. Maastikul mõõtes liigutakse nurga punktini ja sealt mõõdetakse tagasi tangensi pikkus ning niimoodi leitakse kõvera algus. Siis liigutakse nurga punktist tangensi pikkuse võrra edasi ja leitakse kõvera lõpp. Kõvera keskpunkti märkimiseks tuleb teodoliidiga välja märkida nurgapoolitaja suund ja selle lõik B. Kui tangensi pikkused on üle ruleti pikkuse siis on õigem märkida kõvera algus ja lõpupunkt välja lähimast piketist. Selleks tehakse väliraamatus piketaazi arvutus. Kas: KA=NP-T (tangensi pikkus) · KL=KA+K (kõvera pikkus) · KK=KA+K Või KL=NP+T-P Niimoodi tuleb arvutada kõik kõverad kui piketaazi märkimisega on jõutud NP. Piketaazi jätkamiseks uuel suunal tuleb mõõdulinti tõsta edasi D võrra ja seejärel jätkata tavalises korras mõõtmist kuni järgmise pöördepunktini. 25.Trassi nivelleerimine
Viimasel juhul on muidugi täpsus palju väiksem. Magistraaljoonetaguse pindala arvutamine- Kui maaüksus piirneb kõverjoonelise loodusliku objektiga, nagu näiteks teega, ojaga, veekogu kaldajoonega jne, asetatakse piirimärgid sellise piiriosa algusesse ja lõppu, pikendades sirget piirijoont loodusliku objektini. Mööda piirimärke ühendavat sirgjoont (magistraaljoont) mõõdetakse piirimärkide vahekaugus. Samaaegselt mõõdistatakse ruleti ja ekri abil ristjoonte viisil looduslik kõverjooneline piirilõik. Magistraaljoone ja kõverjoonelise piirilõigu vaheline pindala arvutatakse maastikul tehtud mõõtmiste põhjal, kasutades kolmnurga ja trapetsi pindala valemeid. Pindala arvutamine piiripunktide ristkoordinaatide järgi- Pindala arvutamiseks ristkoordinaatide järgi kasutatakse Gaussi valemit ja selle modifikatsioone. Gaussi valem: i=n 2 P= ( X i Y i+1 -Y i X i +1) i=1
tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. · Polaarkoordinaatide viis: kasutatakse nurka ja kaugust. Aluseks mõõdistuskäigu üks külg ja tema alguspunkt. Teaodoliidi alil mõõdetakse horisontaalnurk kuni mõõdistatava punktini. Kaugust mõõdetakse kas ruleti võikaugusmõõturiga Ringmalli ja joonlauaga kantakse peale punktid. Tööde kergendamiseks on ringmallil tihi peal ka joonmõõtkava. Leiab rakendamist tahhümeetrilisel mõõdistamisel. Polaarkoordinaatides mõõdistamisel kasutatakse kaugusmõõturiga teodoliite või tahhümeetrit. Lõigete meetod: Lõigete viisis aluseks on mõõdistus käigu küld ja mõlemad tema otspunktid.
Koordinaadid arvutatakse välja kuni kõvera keskpunktini(KK) või veidi üle. Märkimine tehakse KL ja KA keskkoha poole. Siin kasutatakse ruletti ja linti ning ristjoone püstitamiseks teodoliiti ja selle tõttu on märkimine mõnevõrra ebamugav kuid ta on täpne. Selle meetodi puuduseks on, et y koordinaat hakkab kiiresti kasvama ja võib sattuda kinnisele maastikule. Ristjoonte meetod sobib hästi seal kus y koordinaat ei ületa ruleti pikkust ja kus ümbrus on hästi avatud. Nurkade viis Kõver märgitakse välja teodoliidi või ruletiga. Valitakse ette kõõlu pikkus l ja arvutatakse välja sellele vastav kesknurk sin/2=l/2R, aga nurk puutuja ja kõõlu vahel on 2 väiksem. Kõvera märkimiseks seatakse toed ülesse kõvera algusesse või lõppu. Nulllugem suunatakse limbi pööramisega pikki tangensit. Seejärel vabastatakse allidad ja pööratakse seda nurga /2 võrra
Koordinaadid arvutatakse välja kuni kõvera keskpunktini(KK) või veidi üle. Märkimine tehakse KL ja KA keskkoha poole. Siin kasutatakse ruletti ja linti ning ristjoone püstitamiseks teodoliiti ja selle tõttu on märkimine mõnevõrra ebamugav kuid ta on täpne. Selle meetodi puuduseks on, et y koordinaat hakkab kiiresti kasvama ja võib sattuda kinnisele maastikule. Ristjoonte meetod sobib hästi seal kus y koordinaat ei ületa ruleti pikkust ja kus ümbrus on hästi avatud. Nurkade viis Kõver märgitakse välja teodoliidi või ruletiga. Valitakse ette kõõlu pikkus l ja arvutatakse välja sellele vastav kesknurk sin/2=l/2R, aga nurk puutuja ja kõõlu vahel on 2 × väiksem. Kõvera märkimiseks seatakse toed ülesse kõvera algusesse või lõppu. Nulllugem suunatakse limbi pööramisega pikki tangensit. Seejärel vabastatakse allidad ja pööratakse seda nurga /2 võrra
iseloomustab eelkõige stiililine ja tehniline lihvumine. 1926.aasta tõid eristab pretsiissuse taotlemine uusasjalikkuse vaimus, kalgivõitu plastilisus. La Grande Chaumiére'i vabaakadeemias tehtud aktikrokiisid kasutas Viiralt estampides-aktikompositsioonides, milles pürgis samasuguse plastilis-lineaarse selguse poole nagu joonistusteski. Monotüüpia kõrval olid kunstniku meelistehnikateks esimestel Pariisi-aastatel puulõige ja puugravüür, mille nüansirikas faktuur, paralleeluuritsa ja ruleti kasutamisviis ajut selle tehnika meistrit D.-É. Galanist meenutab. Talle mõjus ka graafika vallas küllaltki vilgas Pariisi kunstielu tervikuna. Estambikunsti elujõust seal annab tunnistust Sõltumatute Gravööride Ühingu asutamine 1922.aastal. Korraldati rahvusvahelisi graafikanäitusi, nagu seda oli 1928.aasta puugravüüri näitus Louve'i Marsani paviljonis, kus Viiraltki esines. Õpetlik oli ka klassika uurimine Rahvusliku Raamatukogu gravüürikabinetis. Vanade
maapinnale pingule rulett, liikudes mööda ruletti, püstitatakse ristjooned mõõdistatavatel kontuuripunktidel- selleks kasutatakse ekkerit. Piki külge määratakse kaugus külje alguspunktist kuni ristjoone alguseni ja piki ristjoont mõõdetakse teise ruletiga kaugus objektini, Koostatakse silmamõõduline skeem ehk abriss. Abrissile joonistatakse kogu situatsioon. Tavaliselt on ristjoone pikkuseks maksimum ruleti pikkus (kuni 50m). Geodeesias on üldreegliks, et mõõdetud kaugus kirjutakse risti selle joonega, mida mööda mõõdeti. Kui on tegemist ehitisega (majaga), siis kirjutatakse abrissile ka tema pikkus ja laius ning ehitise tüüp, mõnel juhul isegi aadress (tänav, maja, nr), abrissile märgitakse ka kõlvikute piirid ja nimetused. Soovitatav on ka ära näidata põhja-lõuna suund, Abrissi võib koostada, kas igale mõõdistuskäigu küljele eraldi või mitme külje peale ühiselt
Nii koguneb statistiline materjal, mida annab töödelda, tuginedes tõenäosusteooriale. Meetodi 2 tähtsat eripärasust: 1. Arvutusprotsess on ülesehituselt suhteliselt lihtne 2. Arvutusviga on reeglina proportsionaalne suhtega D/N, kus D on mingi konstant Juhuslike arvude tekitamine: Selleks võib nimetada kolm moodust: juhuslike arvude tabelid; juhuslike arvude generaatorid; pseudojuhuslike arvude meetod. Jaotusseadus on tavaliselt ühtlane jaotus. Kõige suurem tabel on saadud spetsiaalse ruleti abil kokku 1 miljoni numbriga. Juhuslike arvude generaator: Kunagi kasutati selleks elektronarvutites müra generaatoreid. Nimelt raadiolambi müra. Kui mingis ajaintervallis müra tase ületas mingi etteantud läve paaris arv kordi, siis fikseeriti 0 ja kui paaritu arv kordi siis 1. Tuli perioodiliselt kontrollida kvaliteeti. Pseudojuhuslike arvude tekitamine: Pseudojuhuslike arvude saamiseks on välja töötatud mitmeid algoritme.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
