referentsellipsoidi parameetritest lähtudes selle pinnale (tähistus B laius; L pikkus). 6.Iseloomusta tasapinnalisi ristkoordinaate Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga. Eestis on x teljeks 24o meridiaan või sellega paralleelne suund. 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart - Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaan - Plaan on lihtne kaart, väikse maa-ala suuremõõtkavaline (1:5000 ja suurem) kujutis tasapinnal pealtvaates leppemärkide abil. Krokii (kõik, mis leitsin) Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii
Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart on maapinna, taevakeha pinna või tähistaeva vähendatud, üldistatud ja matemaatiliselt määratletud tasapinnaline kujutis (1:2000; 1:20000). Plaan on mingi teatud maa-ala kujutis, mis saadakse väikeste alade mõõdistamisel, kasutades tahhümeetrilist mõõdistamist. Profiil on mingi maakoha püstläbilõike vähendatud ja üldistatud kujutis, mis annab mitmekülgse ülevaate selle maastiku struktuurist.
ristkoordinaadid. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga 2 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart on maapinna üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada. Krokii - maa-ala silmamõõduline skeem Profiil on nivelleerimise teel saadud maastiku vertikaallõige, millele on kantud kõrgussuhted, pinnase koostis (stratigraafia) jne
Plaan vormistatakse analoogiliselt pinna nivelleerimise plaanile. Kaasajal tehakse tahhümeetrilist mõõdistamist elektrontahhümeetriga mis mõõdistamise käigus on võimelised välja arvutama kõigi sihtpunktide 3 koordinaati(x; y; h). Elektron tahhümeetrid mõõdavad kaugused väga täpselt ja seetõttu on kõrguskasvud täpsemad ning töö läheb kiiresti. Plaani valmistamine toimub automaatselt arvuti ja plotteri abil. 20.Kauguste mõõtmine. Krokii. Kõigepealt tuleb analüüsida reljeefi ja valida välja jaamadeks sobivad teodoliitkäigu punktid või siis tahhümeetria käigu punktid. Vajadusel valitakse ka lisajaamade asukohad. Olenevalt mõõtkavast on vahekaugused instrumendist latini iiratud nt. 1:500 võib vahekaugus instrumendist latini olla reljeefi mõõdistamisel kuni 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m ja latipunktide omavahelised kaugused kuni 20m. Mõõdistamisel koostatakse iga jaama kohta skemaaatiline joonis mida nim
mulje, hete edasiandmisele ning tegeles eelkõige valgus- ja värviprobleemidega. Installatsioon kolmemõõtmeline kunstiobjekt, sageli loodud konkreetset eksponeerimiskohta arvestades Juugend 20. sajandi alguse dekoratiivne kunstistiil, mis oli inspireeritud taimevormidest ja rahvakunstist. Kadreerimine natuurist või piltkujutisest valiku tegemine üleliigse äralõikamise teel. Koloriit maali põhivärving. Kompositsioon kunstiteose ülesehitus Krokii vt eskiis Kromaatiline värvusse puutuv, vt. primaarvärvid. Kubism kunstisuund, kus kujutav objekt ,,lammutatakse" osadeks ja taandatakse geomeetrilisteks põhivormideks, loobutakse perpektiivireeglitest ja ühendatakse mitu vaatepunkti. Laseerimine maalimisvõte, mille puhul mitu läbipaistvat värvikihti kantakse üksteise peale. Naturalism realismi äärmuslik vorm, mis püüab tegelikkust edasi anda ülitäpselt, vältimata inetut, madalat, eemaletõukavat.
punktid ja lisajaamade asukohad. Tihti kasutatakse tahhümeetriliseks mõõdistamiseks varem rajatud mõõdistuskäigu punkte. Käigupunktide vahekaugused ja lubatud kaugused tahhümeetrist mõõdistatava punktini olenevad mõõtkavast. Nt kui 1:500 siis max vahemaa reljeefipunktini 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m, latipunktide omavaheine kaugus kuni 20m. Mõõdistamisel koostatakse maatüki kohta silmamõõduline skeem ehk krokii. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta eraldi või mitme jaama kohta ühine (krokiil ei pruugi olla mõõtusid). Krokiile tuleb kanda kõik situatsioonielemendid, maastikureljeefi iseloomustavad punktid ning lati teised seisupunktid. Lati seisupunkte peab võtma nii palju, et saadud kõrgused iseloomustaksid täielikult mõõdistatava maatüki reljeefi. Latipunktid peavad asuma reljeefi skeletijoontel (veelahkmejoon ja voolukoha jooned).
Määratakse mõõdistavate punktide kõik koordinaadid (x;y;z). Lõpptulemuseks on topograafiline plaan.) 20. Ettevalmistustööd tahhümeetrilisel mõõdistamisel Antud maatükile tuleb valida sobivad jaamapunktide asukohad. (punktide vahel peab olema nähtavus, seisupunktilt peab olema näha kõiki maastiku kontuure ja reljeefi elemente) sobivaks küljepikkuseks 150-300m Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga. 21. Tahhümeetriline mõõdistamine: töö jaamas, krokii koostamine Töö jaamas: Välitööde käigus luuakse maastikul mõõdistamise alusvõrk (polügoon), mille punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X, Y) ja kõrgus (H). Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega; püsivamaks punkti tähistamiseks võib metallvarda betoneerida pinnasesse. Järjestikuste alusvõrgu punktide vahel peab olema nähtavus joonepikkuste mõõtmiseks ja nurkade mõõtmiseks polügooni punktide vahel
kõrgused salvestatakse aparaadi sisemällu või väliarvutisse. Selleks on tahhümeetris salvestatud mõõdistamisvõrgu punktide tasandatud ristkoordinaadid ja kõrgused. Erinevused: teodoliit-tahhümeetrit kasutades tuleb enne punkide ristkoordinaatide ja kõrguste arvutamist arvutada kauguste horisontaalprojektsioonid ja kõrguskasvud. Vaja ka sentimeeterjaotisega latti kauguse määramiseks. Vajalikud on väliraamat ja krokii. Elektrontahhümeetrit kasutades salvestab see vajalikud andmed mälukaardile, ühtlasi arvutab elektrontahhümeeter ise horisontaalprojektsioonid ja kõrguskasvud, lisaks on vaja välitöödel prismat viseerimiskiire suuna, kaldenurga ja kauguse mõõtmiseks. 19. (ei pruugi õige olla, kes teab?!:D) Kes on süüdi, kes on süüdi?!:D1. kaugus: 100×(alumine kaugusmõõturi niidi lugem miinus ülemine kaugusmõõturi niidi lugem) / 1000 2. Kaldenurk:
kõrgusvahe hAB = d * tan + i l. Kui viseerida latile instrumendi kõrgus i, siis l = i ja valem lihtsustub: hAB = d * tan . Praktilisel mõõtmisel ei ole viseerimiskiir risti latiga, lisaks sellele on tehniliste ebatäpsuste tõttu kaugusmõõturi konstant 100-st erinev. hAB = L / 2 * sin 2 + i l, kus L on niitkaugusmõõturi abil määratud kaugus, kus on juba arvestatud niitkaugusmõõturi parandust. 29. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. Instrument seatakse loodi Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge
kõrgusvahe hAB = d * tan + i l. Kui viseerida latile instrumendi kõrgus i, siis l = i ja valem lihtsustub: hAB = d * tan . Praktilisel mõõtmisel ei ole viseerimiskiir risti latiga, lisaks sellele on tehniliste ebatäpsuste tõttu kaugusmõõturi konstant 100-st erinev. hAB = L / 2 * sin 2 + i l, kus L on niitkaugusmõõturi abil määratud kaugus, kus on juba arvestatud niitkaugusmõõturi parandust. 29. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. · Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. · Instrument seatakse loodi · Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge
Erinevate kõlvikute piirid 4) Plaani koostamine Arvutis: Elektrontahhümeetrist laetakse mõõdistatud punktid arvutisse Koostatakse joonestamis fail Ühendatakse mõõdistatud punktid Vormistatakse plaan Käsitsi: Punktid mõõdistatud teodoliidiga Latipunktid nummerdatakse kogu plaani ulatuses üheselt Vajalikud suurused märgitakse väliraamatusse Tehakse situatsioonist krokii Tehakse arvutused Plaanile kantakse koordinaatristid Mõõdistaud punktid kantakse plaanile 5) Plaani väljastamine 24. Elektrontahhümeeter. Mis instrumendiga tegemist on ja kuidas temaga töötatakse. Elektrontahhümeeter koosneb: Elektroonilisest nurgamõõturist Kaugusmõõturist Arvutist Salvestist Veel koosneb mõõdistamiskomplekti prisma koos sauaga, treger, statiiv, lisa aku.
o Kahest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiirte kaldenurk mõõdetakse üheaegselt joone mõlemas otspunktis ( kahe teodoliidiga mõõtmine); o Keskelt nivelleerimist, kui joone keskele paigutatud teodoliidiga mõõdetakse mõlemas otspunktis olevale püstloodis latile kaks kaldenurka või seniitkaugust. 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. · Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. · Instrument seatakse loodi · Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge. Kui
ühes punktis; o Kahest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiirte kaldenurk mõõdetakse üheaegselt joone mõlemas otspunktis ( kahe teodoliidiga mõõtmine); o Keskelt nivelleerimist, kui joone keskele paigutatud teodoliidiga mõõdetakse mõlemas otspunktis olevale püstloodis latile kaks kaldenurka või seniitkaugust. 41. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. Instrument seatakse loodi Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge
Seega enamasti viseeritakse kaldkiirega ja antud valemit kasutades saadakse tegelikult kaldenurga kaugus L. h= L/2 sin2v d=L*cos^2 v Alati pole võimalik viseerida latile instrumendi kõrgusele, siis viseeritakse nt lugemile l ja h= L/2* sin 2 v+i-l , kus L on niitkaugusmõõturiga määratud kaugus. Tänapäeval on harva vastuvõetav niitkaugusmõõturi madal täpsus-> kasutatakse rohkem valgusmõõtureid. 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii Tahhümeetriakäigu rajamisel mõõdetakse horisontaal- ja kaldenurgad ühe täisvõttega (RV ja RP). Igas punktis mõõdetakse instrumendi ja viseerimispunkti kõrgus 1 cm täpsusega. Käigu joonte pikkused mõõdetakse kaugusmõõturiga otse- ja vastusuunas. Nurkade ja joonte mõõtmise vajalik täpsus sõltub mõõdistamise mõõtkavast. (Kui väiksemate mõõtkavade puhul võib kasutada tehnilise täpsusega tahhümeetrit ja niitkaugusmõõturit, siis suuremates mõõtkavades on
Punktobjekti kujutamiseks plaanil ühitatakse kasutatava leppemärgi tsenter selle objekti keskpunktiga. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused, arvud ja lühendid, mis kantakse plaanile lisaks nii punkt-, joon- kui ka pindobjektide leppemärkidele. Näiteks kohanimed, veekogude nimed, maapinna kõrgusarvud jne. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte 40. Ekker-mõõdistamise põhimõte 41. Trigonomeetriline nivelleerimine 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii 43. Tahhümeetrilised arvutused 44. Tahhümeetrilise mõõdistamise plaani koostamine 45. Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused 46. Nivelleerimise liigid. Põhilised nivelleerimisviisid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS vahenditega mõõtmine. Kõige täpsemad ja töömahukamad on geomeetriline ja hüdrostaatiline. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on +- 0,5 mm. GPS mõõtmistega on täpsus sentimeeter.
Mõõdistades tasasel maastikul võib kasutada ka teodoliidiga otsast nivellerimist lähtudes tõsiasjast, et vertikaalringi lugem NA, kui see panna vertikaalringi lugemiks, annab horisontaalse viseerimiskiire. Kameraaltööde käigus valmib plaan: 1. Arvutada alusvõrgu punktide X,Y,H koordinaadid 2. Kanda plaanilise aluvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile 3. Polaarnurga ja-kauguse järgi kanda plaanile situatsiooni punktid 4. Kantud sit.punktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon 5. Kirjutada plaanile sit.punktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega Topograafilise plaani sisu mõõtkavades 1:500-1:2000 1. Püsimärkidega kindlustatud geodeetilised punktid 2. Hooned 3. Rajatised sh. Teed ja nende päraldised 4. Hüdrograafia ja hüdrograafilised rajatised 5. Maastikul märgistatud piirid ja piirded 6. Taimkate (kõlvikud), pinnakatted ja reljeefivormid 7
annaabi.ee 
