Laboratoorne töö nr 4 Joonte orienteerimine Direktsiooninurgad 12 = 122° 13 = 154°30 Tõelised asimuudid A12 = 124° A13 = 156°30 Horistontaalnurk = 32°30 Punkt B L X Y 1 58°5526 26°185 6533850 655450 2 58°5436 26°2033 6532350 657850 3 58°5413 26°19 6531850 656400 1. Meridiaanide koonduvuse arvutamine a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. 1 = A12 - 12 = 124° -122° = 2° 2 = A13 - 13 = 156°30 -154°30 = 2° Kaardil on SW : 1°51 a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punkti geodeetiliste koordinaatide järgi. = L × sin B, kus L = L - Lt ja Lt = 24°00, see on te lg meridiaani väärtus. L1 = 26°185 - 24° = 2°185 1 = 2°185 × sin 58°5526 = 1°5816 L2 = 26°2033 - 24° = 2°2033...
Välitööde lõppedes peavad meil olema kõik vajalikud andmed. Kinnine mõõdistuskäik rajatakse tavaliselt ümber mõõdistatava maa-ala, katastriüksusel võimalusel mõõda piiripunkte. Tänapäeval tuleb kinnine käik siduda riikliku geodeetilise põhivõrguga, selleks rajatakse tavaliselt eraldi sidumiskäik. Sidumiskäiku tahetakse enamasti kinnise käiguna, mille üheks küljeks on tavaliselt riikliku geodeetilise tihendusvõrgu paarispunktid. 1. horisontaalnurkade tasandamine arvutatakse mõõdetud nurkade summa prakt = 1 + 2 + ... ´, siis teoreetiline summa teor =180 0 (n + 2) (välisnurkadel) teor =180 0 (n - 2) (sisenurkadel), siis nende vahe f = prakt - teor - see tuleb jagada proportsionaalselt nurkadele Lubatud vea suurus sõltub nõutud täpsusklassist. Kui tegelik sulgemisviga ületab lubatud piirid, siis ei tohi arvutusi enne jätkata, kui viga on leitud ja kõrvaldatud. Parandi täpsus tuleb ümardada
Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB ...
Alustades mõõtmist ühest paarispunktist, saab teodoliitkäigu kõikidele külgedele arvutada direktsiooninurgad. Kontrolliks lõpetatakse käik samuti riikliku geodeetilise võrgu punktides. 20. Skemaatiline joonis, millel näidatakse ära lähimad maastiku püsiobjektid ja mõõdetakse sidemed. 22. Väikesed juhuslikud vead(ei ületa äärmist viga /n=0, mõõtmistulemused kuhjuvad ümber õige tulemuse), suured juhuslikud vead, korreleeritud vead, süstemaatilised vead, jäme viga. 23. Horisontaalnurkade summa 1800 n-nurkse hulknurga sisenurkade summa peab olema (n-2)1800 sulgemisviga-saadud tulemus miinus teoreetiline 24. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada, mille fikseerivad tema otspunktid. Joont tuleb min 2x mõõta! Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 25. Tsentreerimine- teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Kasutatakse nöör- ehk ripploodi. Horisonteerimine- põhitelg vertikaalseks.
GEODEESIA EKSAM 1) Topograafia – maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanidel. Kartograafia – tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia – tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega. Aerofotogeodeesia – topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia – käsitleb ehitiste rajamisel rakendatavaid mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) ...
GEODEESIA EKSAM 1) Topograafia – maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanidel. Kartograafia – tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia – tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega. Aerofotogeodeesia – topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia – käsitleb ehitiste rajamisel rakendatavaid mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) ...
S et saada ilus arv siis peame vajutama taskuarvutil kraadide nuppu, mis annab arvu kraadides, minutites ja sekundites, kui meil ei ole arvutit, siis nt arv 0,22= 0kraadi; 0,22x60= 13.2 ehk 13 minutit ja 13.2-13=0,2, 0,2x 60= 12 sekundit. - Pikiprofiili koostamise näida labor 3. 4. Horisontaalnurkade mõõtmistulemuste töötlemine ühes mõõdetud punktis. Leida keskmine horisontaalnurk ja keskmine joone pikkus. (Laboratoorne töö nr 4, ja 5). Mõõtmistulemused tehakse teatud punktist, milel kõrgust me teame, et leida temast tõmmatud kahe sirge vaheline nurka ja joonte pikkused. - Selleks peame seadistama esmalt ühe punkti nulli ja mõõtma 1 ja 2 punkti
7 17. Mis on horisontaal- ja vertikaalnurk. Horisontaalnurk on maastikunurga ortogonaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on viseerimiskiire ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Vertikaalnurka mõõdetakse horisontaaltasandi suhtes. Kui punkt millele vertikaalnurka määratakse, asub horisontaalsuunast kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne. Kui aga punkt asub horisontaalsuunast madalamal, on vertikaalnurk negatiivne. 18. Kirjelda horisontaalnurkade mõõtmise tööprotsessi ning milliseid meetodeid mõõdistamiseks kasutatakse. 19. Kuidas jagunevad vead sõltuvalt mõõtmistulemusest? Iga teostatud mõõtmine on seotud veaga. Sõltuvalt mõõtmistulemustest jagunevad vead: Otsesteks X= n*q n- arv, mitu korda mõõtühik mahub mõõdetavasse suurusesse q- mõõtühik Kaudseteks Mõõtmistulemus saadakse arvutades 20. Kuidas jagunevad vead oma iseloomult ning mis eristab vigasid üksteisest?
teel, alustades kujundite tingimustest ja lõpetades pooluse, baaside või koordinaatide tingimusega.Geodeetiliste põhivõrkude rangel tasandamisel on enam levinud kaks põhilist meetodit:parameetriline ja korrelaatidega tasandamine.Matemaatilised tingimused-Et geodeetilistes võrkudes mõõdetakse kõrguskasve,nurki,jooni jt suurusi, siis saame koostada ka vastavaid tingimusvõrrandeid.Nii esinevad nivelleerimistel kõrguskasvude tingimused,polügonomeetria rajamisel horisontaalnurkade, direktsiooninurkade ja koordinaatide tingimused,triangulatsiooni süsteemides lisaks neile veel pooluse ehk külgede ja baaside tingimused, trilateratsiooni süsteemides pooluse, direktsiooninurkade ja koordinaatide tingimused, GPS võrkudes vektorite tingimused jne.Lihtsustatud tasandamine-Kõik geodeetiliste võrkude tasandamise viisid on välja töötatud aluseks võttes vähimruutude meetodi põhimõtteid.Lihtsustatud
tingimustest ja lõpetades pooluse, baaside või koordinaatide tingimusega.Geodeetiliste põhivõrkude rangel tasandamisel on enam levinud kaks põhilist meetodit:parameetriline ja korrelaatidega tasandamine.Matemaatilised tingimused-Et geodeetilistes võrkudes mõõdetakse kõrguskasve,nurki,jooni jt suurusi, siis saame koostada ka vastavaid tingimusvõrrandeid.Nii esinevad nivelleerimistel kõrguskasvude tingimused,polügonomeetria rajamisel horisontaalnurkade, direktsiooninurkade ja koordinaatide tingimused,triangulatsiooni süsteemides lisaks neile veel pooluse ehk külgede ja baaside tingimused, trilateratsiooni süsteemides pooluse, direktsiooninurkade ja koordinaatide tingimused, GPS võrkudes vektorite tingimused jne.Lihtsustatud tasandamine-Kõik geodeetiliste võrkude tasandamise viisid on välja töötatud aluseks võttes vähimruutude meetodi põhimõtteid.Lihtsustatud tasandamisel ei järgita neid põhimõtteid täiel määral, vaid
veaga. Kinnine nivelleerimiskäik: nivelleeritakse edasi- ja tagasisuunas. Kõigi kõrguskasvude praktiline summa peaks võrduma nulliga. II osa 1. Mis on teodoliit? Geodeetiline nurgamõõdistusinstrument, saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. 2. Mis on limb; mis alidaad? Limb on teodoliidi küljes olev asi, mis on mõeldud horisontaalnurkade mõõtmiseks (0360°). Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. Nii limb kui alidaad pöörlevad ümber teodoliidi põhitelje e. vertikaaltelje. 3. Horisontaalnurga määramise viisid 1. Täisvõte nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis
Vesiloodid: ümar, silindriline. Kontrollitakse: 1. kahte tõstekruvi keeratakse ühepalju, nii et lood oleks keskel. 2. kolmandat tõstekruvi keerates seame korda vesiloodi keskpunkti. 3. 180o keerates kontrollitakse, kas lood jääb samaks (± 1,5 jaotist). kui ei jää samaks tuleb justeerida. Registreerimiskruvisid keeratakse justeerimisnõela abil. Tõstetakse või langetatakse tuuse mulli keskpunkti poole tagasi poole kõrvale kalduva vahemiku võrra. Peale seda tuleb uuesti kontrollida. Horisontaalnurkade mõõtmise viis:* Võtete viis. Nurga mõõtmist ühes vertikaalringi asendis nimetatakse poolvõtteks. Kasutatakse ühe nurga. *Ringvõtete viiskui seisupunktist on vaja mõõta 3 või enam suundi. Vertikaalnurkade mõõtmise viisvõib olla positiivne või negatiivne. Mõõdetakse teodoliidi vertikaalringi abil. Nurkade mõõtmise vead: *instrumentaalsed vead *tähise redutseerimise viga tähis paigutatakse sihtpunktile või selle taha võimalikult täpselt
Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Mis on teodoliit; teodoliidi ehitus? Teodoliit on läbi aegade olnud põhiliseks geodeetiliseks nurgamõõduinstrumendiks, millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. Konstruktsioonilt eristatakse: klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Mis on limb? Limb on teodoliidi küljes olev asi, mis on mõeldud horisontaalnurkade mõõtmiseks (0360°). Mis on alidaad? Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. Nii limb kui alidaad pöörlevad ümber teodoliidi põhitelje e. vertikaaltelje. Milline on pikksilma ehitus? Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega
Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse? Inklinatsiooniviga horisontaaltelg ei ole horisontaalne. Kontrollitakse teodoliit asetatakse 10-15 m kaugusele kõrghoonest. Viseeritakse ühes vertikaalringi asendis võimalikult kõrgele punktile hoone seinal, viiakse pikksilm horisontaalasendisse ja märgitakse niitristi vertikaalniidi järgi punkti projektsioon seinale. Sama tehakse vr teises asendis. Mõlema punkti projektsioonid peavad jääma bi-sektorisse. 13. Veaallikad horisontaalnurkade mõõtmisel 1. Viga lugemis so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte) 2. Tähisele suunamise viga tähis pole vertikaalne ja sihil niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale. 3. Tsentreerimise täpsus avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul. 4. Mõõtjast sõltuvad õiged töövõtted , hea nägemisteravus, parallaksi kõrvaldamine. 14. Teodoliitkäigud, teodoliitkäikude liigid
48.Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse? Kui horisontaaltelg ei ole horisontaalne on tegemist inklinatsiooniveaga. Nõuet kontrollitakse viseerideds kõrgele punktile hoone seinal, mille järel pikksilm viiakse horisontaalasendisse ja tehakse punkti projektsioon seinale. Sama kordub ka instrumendi teises vertikaalringi asendis. Nõue on täidetud kui projekteeritud punkt jääb mõlemas vertikaalringi asendis RV ja RP niitristi bisektorisse. 49.Veaallikad horisontaalnurkade määramisel. 1. Viga lugemis so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte) 2. Tähisele suunamise viga tähis pole vertikaalne ja sihil niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale. 3. Tsentreerimise täpsus avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul. 4. Mõõtjast sõltuvad õiged töövõtted , hea nägemisteravus, parallaksi kõrvaldamine. 50.Teodoliitkäigud, teodoliitkäikude liigid?
Kontrollitakse teodoliit asetatakse 10-15 m kaugusele kõrghoonest. Viseeritakse ühes vertikaalringi asendis võimalikult kõrgele punktile hoone seinal, viiakse pikksilm horisontaalasendisse ja märgitakse niitristi vertikaalniidi järgi punkti projektsioon seinale. Sama tehakse vr teises asendis. Mõlema punkti projektsioonid peavad jääma bi-sektorisse. 15 49. Veaallikad horisontaalnurkade määramisel. 1. Viga lugemis so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte) 2. Tähisele suunamise viga tähis pole vertikaalne ja sihil niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale. 3. Tsentreerimise täpsus avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul. 4. Mõõtjast sõltuvad õiged töövõtted , hea nägemisteravus, parallaksi kõrvaldamine. 50. Teodoliitkäigud, teodoliitkäikude liigid?
1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist. Pindala arvutamise viisi valikul ...
Kaldenurka on vaja teada maastikul mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. = Lv - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 22. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine. Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2) Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi * sin Bi lub (fd/d) 1 /2000 f X = Xprakt f Y = Yprakt fd = (f X2 + f Y2)
Kaldenurka on vaja teada maastikul mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. = Lv - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 22. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine. · Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor · Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2) · Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi * sin Bi lub (fd/d) 1 /2000 f X = Xprakt f Y = Yprakt fd = (f X2 + f Y2)
Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. = L v - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes 34. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang. (vt 1s6l) · Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor · Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2) · Koordinaatide juurdekasvude arvutamine:
kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. ν = L v - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes 34. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang. (vt 1s6l) Horisontaalnurkade tasandamine: fβ = ∑βprakt – ∑βteor – sulgemisviga fβ < 1’√n pβ = - fβ / n β’ = β + pβ ∑β’ = ∑βteor Direktsiooninurkade arvutamine: Parem αi = αi-1 ± 180o – β’i ∑β = n * 180o + αa – αn ∑βt = 180o (n – 2) Vasak αi = αi-1 ± 180o + φ’i ∑φ = n * 180o – αa + αn ∑φt = 180o (n – 2)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
