1 Töö ülesanne Teodoliidi vesiloodi, niitristi ja teljete parandamine. Klassi kõrguse leidmine üle nurgade. 2 Töövahendid Teodoliit, jalad, mõõdulint. 3 Töö käik Vertikaal ümarvesilood Koridoris panime püsti jalad teodoliidiga. Panin paika vertikaal ümarvesilood, seejärel panin paika kahe kruvidega horisontaalvesilood, pöörasin 90 kraadi ja panin kolmanda kruviga jälle paika. Pöörasin 180 kraadi ja vesiloo läks viltu keskelt. Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne). Kuna mul vertikaal ümarvesilood läks viltu siis ma pean arvestama: Mulli kõrvalekalde suurus vastab kahekordsele veale. Pool mulli kõrvalekaldest parandatakse tõstekruvist, mis jäi silindrilise vesiloodi suunale, ja teine pool kõrvalekaldest parandatakse silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest. Tegevust korrata algusest lõpuni seni, kuni alidaadi
Laboratoorne töö nr 9-10 Elektrontahhümeetri kontrollimine ja prisma konstandi määramine. 1. Silindrilise vesiloodi kontrollimine. Silindrilise vesiloodi telg peab olema risti tahhümeetri põhiteljega. Vabasta horisontaalringi kinnituse kruvi. Panna silindrilise vesiloodi telg paralleelseks kaht aluse tõstekruvi ühendava joonega ja nendest kahest kruvist võrdselt ja vastassuundades pöörata viia vesiloodi mull keskele. Seejärel pöörame alidaadi 90° ja aluse kolmandat tõstekruvi pöörates viia mull jälle keskele. Nüüd pööratakse alidaadi 180° mulli lubatud kõrvalekalle on kuni 1 vesiloodi jaotis. 2. Ümarvesiloodi kontrollimine. Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne tahhümeetri põhiteljega. Aluse tõstekruvidest viia ümarvesiloodi mull keskele. Peale seda keerata tahhümeetrit lähteasendi suhtes 180 kraadi. Lubatud mull kõrvalekalle on 0,5 jaotist. 3
Horisontaalnurga mõõtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja
Horisontaalnurga mõõtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. · tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. · horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja
Kõrgem geodeesia on teadus, mis tegeleb Maa kuju, mõõtmete, gravitatsioonivälja ja geodünaamiliste nähtuste uurimisega, riiklike geodeetiliste põhivõrkude rajamisega jms. 8) Loetle 5 tähtsamat nurgamõõtmise üldnõuet: 1. Nurgamõõtmisi tuleb sooritada võrdsete ajavahemike järel; 2. Instrument tuleb asetada statiivile nii mitu minutit enne mõõtmiste algust, kuimitu kraadi ta temp. erineb välis.tempist; 3. Alidaadi ja pikksilma kinnituskruvisid ei tohi kinnitada liiga tugevasti; 4. Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega; 5. Suunamiskruvi ei tohiks olla oma tööpiirkonna lõppu keeratud, iga kahekolme võtte järel tuleks see reguleerida keskasendisse. 9) Loetle vähemalt 5 Struve (ringvõtete) meetodi nõudest: 1. Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis
Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis. 42.Punkti asukoha määramise viisid. · Ristjoonte viis · Nurklõigete viis · Joonlõigete viis · Polaarviis 43.NA (nulli asend) mõiste ja määramine NA lugem verikaalringilt, kui viseerimiskiir on horisontaalne ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi mull on keskel Määratakse tehakse vertikaalringi lugemid lrv ja lrp ühele punktile mõlemas vertikaalringi asendis. NA=(Lrp+Lrv)/2=0 kraadi 44.Vertikaalnurga määramine. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne
Nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis. 42. Punkti asukoha määramise viisid. 43. NA (nulli asend) mõiste ja määramine NA lugem verikaalringilt, kui viseerimiskiir on horisontaalne ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi mull on keskel. (see on arvutatav suurus) Määratakse tehakse vertikaalringi lugemid lRV ja lRP ühele punktile mõlemas vertikaalringi asendis. 44. Vertikaalnurga määramine. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega
6.Horisontaalnurkade mõõtmine. Horisontaalnurga môôtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. 1)tsentreerimine - teodoliidi pôhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. 2)horisonteerimine - pôhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvôtte asendisse. Nurk môôdetakse ühe täisvôttega, mis koosneb kahest poolvôttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse môôtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra vôi numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2).Nurk (2)- (1)=(3). =lugemC-lugemA. See on esimene poolvôte. Teiseks poolvôtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse
Nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis. 5. Punkti asukoha määramise viisid. Selgita 6.Nulli asend mõiste ja määramine NA lugem verikaalringilt, kui viseerimiskiir on horisontaalne ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi mull on keskel Määratakse tehakse vertikaalringi lugemid lrv ja lrp ühele punktile mõlemas vertikaalringi asendis. 7. Vertikaalnurga määramine. Selgita Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse
Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. 5. Teodoliit Mõõdetakse horisontaal- ja vertikaalnurki ning niitkaugusmõõturiga kaugusi. Teodoliidid jaotatakse täpsuse järgi. Eristatakse klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Lihtteodoliidil on võimalik limbi pöörata limbi asendi muutmisel spetsiaalse kruvi abil. Kordusteodoliidil on nn kahekordne telgede süsteem, mis võimaldab pöörata alidaadi limbi suhtes ja pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes. Samuti on kordusteodoliidil limbi kinnitus ja peenliigituskruvi. 6. Elektrontahhümeeter Kaasaaegne elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prisma sauaga, statiiv, treeger (koos adapteriga), aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse,
· Tulemeid RV ja RP tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: RV - RP < 2'. · Nurga väärtus on kahe poolvõtte keskmine. 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. VV- vertikaaltelg, horisontaalringi alidaadi pöörlemistelg, teodoliidi põhitelg; V'V' horisontaalringi pöörlemistelg; HH horisontaaltelg, pikksilma pöörlemistelg;
Nurk (CBA) arvutatakse (4)-(3)=βRP Tulemeid βRV ja βRP tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: βRV - βRP < 2’. Nurga väärtus on kahe poolvõtte keskmine. 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. VV- vertikaaltelg, horisontaalringi alidaadi pöörlemistelg, teodoliidi põhitelg; V’V’ – horisontaalringi pöörlemistelg; HH – horisontaaltelg, pikksilma pöörlemistelg;
hoonestusega aladel jt kohtades kus taevas on suures osas varjatud, aga maapealne vaateväli ei ole eriti kinnine. Üldnõuded polügonomeetria nurgamõõtmisele-polügonomeetria nurgamõõtmised sooritatakse täpsete nurgamõõtmiste üldreeglite kohaselt:mõõtmised tuleb sooritada võrdsete ajavahemike järel.instrumenti on soovitav kaitsta päikese eest.Instrument tuleb asetada statiivile niimitu minutit enne mõõtmiste algust, kuimitu kraadi ta temperatuur erineb välistemperatuurist.Alidaadi ja pikksilma kinnituskruvid ei tohi kinnitada liiga tugevasti.suunamiskruvisid ei tohi kinnitada liiga tugevasti.Suunamiskruvi ei tohiks olla oma tööpiirkonna lõppu keeratud, iga kahe-kolme võtte järel tuleks see reguleerida keskasendisse.Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e
vaateväli ei ole eriti kinnine. Üldnõuded polügonomeetria nurgamõõtmisele-polügonomeetria nurgamõõtmised sooritatakse täpsete nurgamõõtmiste üldreeglite kohaselt:mõõtmised tuleb sooritada võrdsete ajavahemike järel.instrumenti on soovitav kaitsta päikese eest.Instrument tuleb asetada statiivile niimitu minutit enne mõõtmiste algust, kuimitu kraadi ta temperatuur erineb välistemperatuurist.Alidaadi ja pikksilma kinnituskruvid ei tohi kinnitada liiga tugevasti.suunamiskruvisid ei tohi kinnitada liiga tugevasti.Suunamiskruvi ei tohiks olla oma tööpiirkonna lõppu keeratud, iga kahe-kolme võtte järel tuleks see reguleerida keskasendisse.Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e
Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja ma meie endiga, moodustabki maailma ehk kosmose. 3. Mis on astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. 4. Kes on astronoomid? Astronoomid on astronoomiaga tegelejad ehk täheteadlased. Nad uurivad taevase maailma ehitust ja seadusi. 5. Milleks kasutatakse teodoliiti? Teodoliiti kasutatakse horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks või määramiseks. Vertikaalnurka möödetakse kui alidaadi liigutada paremale või vasakule. 6. Kui kaugel on Maa Päikesest? Kuu Maast? Maa on päikesest 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Kuu on Maast 384 000 kilomeetri kaugusel. 7. Millest on tingitud tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil? · Tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil on tingitud Maa pöörlemisest. · Tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil on tingitud ka aastaajast. 8. Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine?
asendis. Järgnevalt arvutatakse nurga suurus I ja II poolvõttes. Nendest saadud nurkade erinevus ei tohi olla suurem kahekordsest lugemi tegemise täpsusest. Täisvõte on oluline, sest nurka mõõdetakse kaks korda ning selle tulemusena nurga mõõtmine tuleb täpsem, sest võetakse kahe mõõtmise keskmine. 5. Punkti asukoha määramise viisid. Selgita 6. NA (nulli asend) mõiste ja määramine NA lugem verikaalringilt, kui viseerimiskiir on horisontaalne ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi mull on keskel Määratakse tehakse vertikaalringi lugemid lRV ja lRP ühele punktile mõlemas vertikaalringi asendis. Kui vertikaalringi lugemid kasvavad vastupäeva 0-360 kraadi, tuleb suuremad lugemid kui 90 kraadi teisendada väiksemateks (0-90 kraadi), kas lahutada 180 või 360°. 7. Vertikaalnurga määramine. Selgita Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk.
ja RP. vasakpoolne nurk = eesmine punkt- tagumine punkt Parempoolne nurk= tagumine- eesmine Mõõta tuleb vähemalt 2 korda. Skeem: Tagumine punkt-> eesmine punkt -> eesmine punkt -> tagumine punkt Horisontaalnurk on maastikunurga projektsioon nivoopinnal või sellega paralleelsel pinnal. 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele Teodoliidi teljed: VV- vertikaalne põhitelg ja alidaadi pööramistelg LL- silindrilise vesiloodi telg (vesiloodi ampulli nullpunkti puutuja) HH- pikksilma pööramistelg (horisontaaltelg) KK- pikksilma viseerimistelg (kollimatsioonitasand) V'V' horisontaallimbi pööramistelg Teodoliidi niitristi moodustavad järgmised niidid: vv- vertikaalniit hh- horisontaalniit kk-kaugusmõõteniidid Nõuded telgedele: Alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi põhiteljega LLVV
Valitakse ette kõõlu pikkus l ja arvutatakse välja sellele vastav kesknurk sinj/2=l/2R, aga nurk puutuja ja kõõlu vahel on 2 ´ väiksem. Kõvera märkimiseks seatakse toed ülesse kõvera algusesse või lõppu. Nulllugem suunatakse limbi pööramisega pikki tangensit. Seejärel vabastatakse allidad ja pööratakse seda nurga j/2 võrra. Ruletiga mõõdetakse pikki vaatekiirt kõõlu pikkus l ja saadakse kõvera punkt nr. 1. Seejärel pööratakse alidaadi veel nurga j/2 võrra ja ruletiga mõõdetakse kõvera punktist nr. 1 lõik pikkusega l kuni lõikumiseni viseerimiskiirega. Nii saadakse kõvera punkt nr.2 . Selliselt jätkatakse märkimist pöörates koguaeg alidaadi j/2 võrra kuni miski ei takista viseerimist. Kui enam viseerida ei saa (takistused) tõstetakse teodoliit ümber viimasesse mõõdetud punkti nt. punkti 3. Nüüd tuleb punktis 3 välja märkida puutuja suund mis on eelmise suunaga kõvera alguspunkti 3 nurga 3/2j all
asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi "+" või "-". Konstruktsioonilt eristatakse: klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Lihtteodoliidil on limbi võimalik pöörata limbi asendi muutmise spetsiaalse kruvi abil. Kordusteodoliidil on nn kahekordne telgede süsteem, mis võimaldab pöörata alidaadi limbi suhtes ja pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes, samuti on kordusteodoliidil limbi kinnitus- ja peenliigutuskruvi. Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0–360 kraadi. Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud on viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised (läätsede ja prismade süsteemi abil projitseeruvad limbi lugemid lugemimikroskoopi, mille okulaar asub pikksilma okulaari kõrval) ja vesilood.
Kordusteodoliit on kahekordse telgede süsteemiga. Alitaadi järgi: indeks- ja skalaarmikroskoobiga. Horisontaalriingi järgi: mehahanilised, optilised, elektroonilised Teodoliit koosneb: tõstekruvidega alus, kraadijaotistega rõht- ja püstring (limb, vertikaal ring), pikksilm, vesilood. Silindrilise vesiloodi teljex nim selle silindri nullpunkti puutuja. Nulliase lugem vertikaalriingilt kui teodol pikksilm on horisontaalne ja alidaadi silindrilise vesiloodi null on keskel. Pikksilma ülesanne on allidaadi suunamine mõõdetava nurga haarab. Sissefokuseerimine nõgusa läätsi liigutamine. Niitristiku paralax niitristiku mittetäielik teravustamine antud fookus kauguse juures. Vesiloodid: ümar, silindriline. Kontrollitakse: 1. kahte tõstekruvi keeratakse ühepalju, nii et lood oleks keskel. 2. kolmandat tõstekruvi keerates seame korda vesiloodi keskpunkti. 3. 180o keerates kontrollitakse, kas lood jääb
Mõõdistatavatele punktidele võib mõõta nurga ühe poolvõttega ja vertikaalnurga mõõtmise täpsuseks võib võtta 1'. 4. Tööde järjekord tahhümeetrilise mõõdistamise jaamas - Tsentreerimine seda tehakse täpsusega 1-2cm ripploodi abil, täpsemate instrumentide puhul nõutakse tavaliselt ka täpsemat tsentreerimist, paljudel mudelitel on olemas optiline tsenriir - Instrumendi loodimine - Horisontaalringi orienteerimine alidaadi pööramisega seatakse horisontaalringi lugemiks 0, seejärel alidaad kinnitatakse, vabastatakse limb ning limbi pööramisega viseeritakse käigu naaberpunktile, kui onteada lähtesuuna direktsiooninrk, siis seatakse selle väärtus horisontaalringile nagu tehti null-lugemi puhulgi ja see lugem orienteeritakse naaberpunktile. Peale orienteerimist annavad lugemid horisontaalringilt kas horisontaalnurga lähtekülje ja mõõdistatavale punktile
annaabi.ee 
