nivelleerimine aastail 1950-1996". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Esimene, teine ja kolmas kordusnivelleerimine". 1. Milline oli kõrgusvõrgu konfiguratsioon esimese kordusnivelleerimise (1933-1943) ajal? Milliseid konfiguratsiooni muutuseid täheldate teise (1950-1969) ja kolmanda (1970-1996) kordusnivelleerimisega võrreldes? Kõrgtäpsed nivelleerimiskäigud moodustasid Eestis 1942. aasta lõpuks 6 suletud polügooni. Kogupikkuseks oli 1800 km. Nivelleerimiskäikude sõlm- ja lõpp-punktid kindlustati fundamentaalreeperitega, mida oli 23 (kõrgusmärke kokku 1151). Seinamärkide keskmiseks vahekauguseks oli 10-15 km ning seinareeperitel 1,5-2 km. 1936. a hakati arendama täpse nivelleerimise võrku (728 km), mis rajati kõrgtäpse nivelleerimise polügoonide sisse.
2. Milliseid kõrgusvõrgu konfiguratsiooni muutuseid täheldate varasemate kordusnivelleerimiste konfiguratsioonidega võrreldes? Uus võrk projekteeriti käikude süsteemina, mis moodustab 11 suuremat polügooni mandril ja saartel. Lisaks 9 väiksemat polügooni mandri äärealadel. Uue võrgu projekteeritud nivelleerimiskäikudesse kuulub 2264 märki. Käikude üldpikkus on 2925 km ja märkide vaheline kaugus 1,3 km. Kõrgtäpsed nivelleerimiskäigud moodustasid Eestis 1942. aasta lõpuks 6 suletud polügooni. Kogupikkuseks oli 1800 km. Nivelleerimiskäikude sõlm- ja lõpp-punktid kindlustati fundamentaalreeperitega, mida oli 23 (kõrgusmärke kokku 1151). Seinamärkide keskmiseks vahekauguseks oli 10-15 km ning seinareeperitel 1,5-2 km. Võrreldes jooniseid (Geodeet nr 21 joonis 2 ja Geodeet nr 41 joonis 1), siis on näha, et viimase nivelleerimise puhul on rajatud uusi nivellerimiskäike Põhja- ja Lääne-Eesti
6) Nivelliirid jaotatakse täpsuse järgi kõrgtäpsed(ν ≤ 10"), täpsed (ν ≤ 15") ja tehnilised nivelliirid (ν ≤ 45"). Konstruktsiooni järgi jaotatakse nad kompensaatoriga, elevatsioonikruviga ning diginivelliirideks. 7) Mere või ookeani keskmine veepinna tase, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis
6) Nivelliirid jaotatakse täpsuse järgi kõrgtäpsed(ν ≤ 10"), täpsed (ν ≤ 15") ja tehnilised nivelliirid (ν ≤ 45"). Konstruktsiooni järgi jaotatakse nad kompensaatoriga, elevatsioonikruviga ning diginivelliirideks. 7) Mere või ookeani keskmine veepinna tase, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis
3) edasivaade lati punase poole järgi 4) tagasivaade lati punase poole järgi. Milline on jaamas tehtav kontrollarvutus? Võrreldakse kahe horisondi lugemite järgi saadud kõrguskasve, mis tehnilisel nivelleerimisel ei tohi erineda üle 5 mm. Alles peale kontrollarvutuse nõude täitmist võib tagasivaatepunktil oleva lati viia kas antud jaama vahepealsetele punktidele või järgmise jaama suhtes edasivaate latipunktile. Kuidas projekteeritakse nivelleerimiskäigud? Nivelleerimiskäigud projekteeritakse võimalusel mööda teid, metsasihte, vältides mägesid-orge, põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike. Mis on kahe reeperi vaheline käik? Käik algab ja lõpeb punktides (reeperites), millede kõrgused on teada. Mis on kinnine käik? Käik algab ja lõpeb ühes ja sellessamas punktis (reeperil). Kuidas toimib väliandmete edasine töötlus?
Muudetakse nivelliiri kõrgust (ca 20 cm) ja korratakse eelnevat protseduuri. Arvutused h1 = a1 - b1 , h2 = a 2 - b2 nende erinevus maksimaalselt 5 mm. Mõnikord töötatakse ainult ühel horisondil, kuid siis ei saa avastada tekkinud lugemite vigu. Seepärast on kasulik kasutada kahte horisonti. Nivelleerimiskäigud Tavaliselt on vaja määrata korraga mitme punkti kõrgused, näiteks ehitusplatsi uued reeperid, sellisel juhul rajatakse nende punktide vahele nivelleerimiskäigud. Eesti territooriumil on riiklik kõrguseline põhivõrk, mille reeperid on maastikul või ehitistes kapitaalselt kindlustatud. Nende reeperite kõrgused on määratud Balti kõrgussüsteemis BK77. riiklikke reepereid on hõredalt, kuid linnades tihedamalt. Kõik nivelleerimiskäigud tuleb siduda riiklike reeperitega. Ehitustööde tarbeks rajatakse hoonete ehitusel vähemalt kaks ajutist reeperit ehitusplatsi piires, liiniehitistel näiteks teedel tuleb rajada reeperid umbes 200m tagant.
asukoha valikul tuleks soovituslikult järgida õlgade võrdsuse nõuet 34.Projektkõrguse välja märkimine. On antud Ha, ja nivelliiriga tuleb võtta tagasivaate lugem Tl, tuleb leida viseerimiskiire kõrgus, Hi=Ha+Tl, tuleb arvutada edasivaate lugem El=Hi-Hprojekt= (mm). 35.Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper on kõrgusemärk. Liigid: · Pinnasereeper · Seinareeper · Fundametaalreeper · Põhjareeper 36.Millised on nivelleerimiskäigud? Nivelleerimiskäigud on: A) kahe reeperi vahelised B) Kinnine käik 37.Kuidas kontrollitakse nivelleerimistulemusi? Muudetakse nivelliiri kõrgust, võetakse uuesti tagasivaate lugem ja edasivaate lugem ja arutatakse uuesti kõrguskasv. Kahe kõrguskasvu vahe peab olema alla 5mm. 38.Mis on teodoliit? Teodoliit on nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurga 39.Mis on limb; mis alidaad? Limbi servale on kantud kaardijaotised päripäeva 0-360 kraadi. 40
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ...
Topograafia kordamisküsimused 1. Sobiv pindala määramise meetod valitakse arvestades järgmist: Kui täpselt on vaja pindala määrata; kui suur on maa-ala, mille pindala on vaja leida; millisel maastikul see paikneb; kas on olemas looduses teostatud mõõtmised või on maa-alast ainult paberil olev plaan. 2. Analüütilisel pindalade määramisel kasutatakse vahetult looduses tehtud mõõtmisandmeid või nendest arvutatud piiripunktide ristkoordinaate. Maatükk jagatakse lihtsamateks kujunditeks. Looduses mõõdetakse iga kujundi pindala määramiseks vajalikud suurused ja arvutatakse iga kujundi pindala. Selleks kasutatakse planimeetria või trigonomeetria valemeid. Maatüki pindala saadakse kujundite pindalade summana. Pindala saan arvutada ka ristkoordinaatide järgi Gaussi valemitest. Analüütilise pindala määramise täpsus sõltub looduses tehtud mõõtmiste täpsusest: on 2 korda väiksem joone mõõtmise...
hp=ap-bp Ja seejärel arvutatakse keskmine: hkeskmine=hm+hp/2. Alles pärast arvutusi võib nivelliiri üles võtta ja edasi liikuda. Kui lisaks sidepunktidele tuleb nivelleerida ka vahepunkte, siis need nivelleeritakse peale kõrguskasvu ja ainult lati musta külje peale. 15.Nivelleerimiskäigud. Lihtnivelleerimine. Liitnivelleerimine. Tavaliselt on vaja määrata korraga mitmete punktide kõrgusi ja sellisel juhul nende punktide vahele rajatakse nivelleerimiskäigud. Riigi territooriumil on riiklik kõrguseline põhivõrk milliste punktid on maastikul kapitaalselt kindlustatud ja nende punktide kõrgused on määratud Balti mere pinnast lähtudes suure täpsusega. Selliseid kindel punkte nim. Reeperiteks. Riiklike reepereid on võrdlemisi hõredalt. Linnades tihedamalt. Haja asustusega asulates võivad olla kaugused 10-tes kilomeetrites. Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on
Fundametaalreeper - 2 m pikkune varras, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeperi tsenter asetseb 1 m sügavusel maapinnast. Põhjareeper - manteltoruga ümbritsetud metalltoru, mis paigaldatakse puurimisseadme abil kuni 100 m sügavusele. Põhjareepeti tsenter asetseb 1 m sügavusel maapinnast. 12 36. Millised on nivelleerimiskäigud? 37. Kuidas kontrollitakse nivelleerimistulemusi? Ühest jaamas leitakse 2 või enam kõrguskasvu, nende erinevus ei tohi olla lubatust suurem. 38. Mis on teodoliit? Teodoliit on nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad). (niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist) 39. Mis on limb; mis alidaad? Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0360 kraadi.
(mm). · Sektsioonide kõrguskasvud parandada proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li fh = fh ± 1 mm. Parandid arvutatakse sama täpsusega kui olid määratud kõrguskasvud. Lõpus ka kontrollida, kas summa võrdne teoreetilise reeperite kõrgusvahega. · Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h'=hteor. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 65. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded Kõik nivelleerimiskäigud tuleb siduda riiklike kõrgusvõrgu reeperitega. Riiklik kõrgusvõrk ise jaguneb kolme klassi: I klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±3km II klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±4km III klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±8km Ehitustööde tarbeks rajatakse hoonete ehitusel vähemalt kaks ajutist reeperit ehitusplatsi piires, joonobjektidel (näiteks teeehituses) rajatakse reeperid ca 200 m tagant. Ajutisteks
Kõrguskasv hAB võrdub käigu tagasivaate lugemite summa minus edasivaate lugemite summa. Punkti B kõrgus HB=HA+hAB Enne välitöid koostatakse nivelleerimiskäigu projekt. Selle koostamise üheks tingimuseks on,et tekiks kontrolli võimalus teostatud tööle ja selleks on 2 võimalust- kinnine käik ja käik kahe teadaoleva kõrgusega punkti vahel.Selle koostamiseks uuritakse olemasolevat plaanimaterjali töö teostamise piirkonnas, selgitatakse reeperite asukohad ja kõrgused. Nivelleerimiskäigud projekteeritakse võimalusel mööda teid, metsasihte, vältides mägesid-orge, põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike. Järgneb rekonstrueerimine, s.t. maastikul kontrollitakse projekti otstarbekohasust, vajadusel tehakse muudatusi ja täpsustusi. Käigu lõplik suund märgitakse looduses ajutiste märkidega. Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised või kinnised. Kahe reeperi vaheline nivelleerimiskäik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
