Deklinatsioon e magnetvälja kääne Kui palju erineb mingis punktis tõeline ja magnetmeridiaan- Tartus 7 kraadi, Eestis üldjuhul 5-8 kraadi. Direktsiooninurk(alfa)- nurk päripäeva telgmeridiaanist või sellega paralleelse joonega kuni meid huvitava jooneni. Telgmediaan ehk x telje suhtes Direktsioonunurga suurim väärtus 359 kraadi 59 minutit 59sekundit RUMB(0-90 kraadi) Jaotame koordinaattelje 4ks Teodoliitkäik, arvutused Mõõdistuskäik, mille maamõõtja rajab ise. On murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja arvutatakse joonte vahelised horisontaalnurgad. Kinnine teodoliitkäik - lõppeb samas kindelpunktis kust algas Lahtine teodoliitkäik - lõppeb erinevas kindelpuntkis Rippuv teodoliitkäik - ei lõppe kindelpuntkiga(ei ole täpne) suhteline/suvaline teodoliitkäik Geodeetiline otse- ja vastuülesanne Otseülesanne
Praktikum nr 6. Teodoliitkäigu tasandamine. Ülesanne 1. Tasandada teodoliitkäik Joonisel 1 ja Tabelis 1 toodud andmete põhjal. Joonis 1. Lahtine teodoliitkäik koos mõõtmisandmetega Tabel 1. Kindelpunktide koordinaadid X Y Mk1 302.15 203.5 A 287.97 230.48 1132.1 B 1281.362 2 C 1867.05 314.82 Mk2 1897.5 316.11 Kõigepealt peame leidma punkti B ligikaudsed koordinaadid. Selleks kasutame programmi Adjust ning kasutame sealt funktsiooni Distance Distance Intersection
vigu sinna peale kirjutate - edu..mis selgusetuks siis [email protected] Lehekülg 1 readme Lehekülg 2 readme eb ise kirjutada, ja htreid formeerige t) Ja ärkide jaoks on aldi koht..vigadele ada), kui te neid edu..miskit jääb otmail.com Lehekülg 3 readme Lehekülg 4 Seotud lahtine teodoliitkäik Vasakpoolsed nurgad Koordinaatide juurdekasvud Punktide nr Punktide nr
(horisontaalnurk ja joone horisontaalprojektsioon), Absoluutkoordinaadid (geoid, ellipsoid, suvaline e. suhteline) Mõõtkava – reaalse joone pikkuse ja kaardil oleva joone pikkuse suhe Maastiku reljeef: Pinnavormid (negatiivsed, positiivsed ja neutraalsed) Asimuut – meridiaani põhjasuuna ja antud suuna vaheline nurk; tõeline ja magnetiline Direktsiooninurk – telgmeridiaani ja antud suuna vaheline nurk Rumb – antud suunale kõige lähima meridiaani ja antud suuna vaheline nurk Teodoliitkäik – mõõdistuskäik, mille mõõdistaja rajab ise. Murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja nende vahelise horisontaal nurgad. Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine: statiiv loodi, treeger statiivile, tahhumeeter treegerile, tsentreerin treegeri alustõstekruvidega, loodin statiivi kinnitushoobadega silindrilise vesiloodi järgi, loodin treegeri alustõstekruvidega, tsentreerin aluse kinnituskruvidega, kordan viimast loodimist ja tsentreerimist
Read 5-6 on tundmatud punktid koos ligikaudsete koordinaatidega. Järgnevalt mõõdetud kaugused ja mõõdetud nurgad koos standardhälvetega. Fail on toodud järgnevalt. IT6 34024 X 454.206864 628.921272 A 598.712544 337.456272 B 850.989408 681.173136 C 1140.006864 312.962544 A B 426.360336 0.006096 B C 468.08136 0.0064008 C A 541.852104 0.0067056 X A B 62 38 55,4 5,6 B A C 56 18 41,9 5,3 C B A 74 24 19,2 5,4 A C B 49 16 55,9 5,3 Joonis 1. Kinnine teodoliitkäik Tasanduse tulemusena saame tundmatute punktide B ja C tasandatud koordinaadid koos täpsushinnangutega. Need on esitatud tabelis 1. Tasandusaruande põhjal esineb mõõtmistulemustes jäme viga kui standardiseeritud hälve (Std.Res.) on suurem kui 3,777. Selliseid mõõtmistulemusi ei esine. Tabel 1. Tasandatud koordinaatidega punktid koos veahinnangutega Samuti saame mõõdetud nurkade ja joonepikkuste tasandatud tulemused koos hälvete ja standardhälvetega
1. Viga lugemis so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte) 2. Tähisele suunamise viga tähis pole vertikaalne ja sihil niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale. 3. Tsentreerimise täpsus avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul. 4. Mõõtjast sõltuvad õiged töövõtted , hea nägemisteravus, parallaksi kõrvaldamine. 50.Teodoliitkäigud, teodoliitkäikude liigid? Kinnine teodoliitkäik algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis 1(A). Lähtekülgedega käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti B ja C vahele ning punktidest B ja C on nähtavad koordineeritud punkti A ja D. Lähtekülgedeta käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti A ja B vahele, kuid puuduvad nn lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine. Rippuv käik - Rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi
môôtmine objektini on takistatud. Rristjoonte meetod. Sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kôrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamôôduline skeem, mis tehtud môôtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. Abriss - 2 9.Kinnise teodoliitkäigu arvutamine. Y Kinnine teodoliitkäik võib olla suvalises 1 koordinaatsüsteemis, võib olla seotud 3 riiklike käigupunktidega. 4 10.Seotud teodoliitkäigu arvutamine. Antud tugipunktid: A, B, K, L. Mõõdetud: B, 1, 2, 3, K A 3 dB1, d12, d23, d3K 1 L
punktide asend absoluutsete ja/või geodeetiliste kõrgustega.*Kõrguseline geodeetiline võrk nende ülesannete lahendamiseks rajatakse veel gravismeetriliste punktide võrk, kus mõõdetakse raskuskiirenduse väärtused. (veel on ka põhivõrk, tihendusvõrk, mõõdistamisvõrk). Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse põhiliselt teodoliitkäike, avatud maastikul on sobiv kasutada kolmnurkade süsteemi, polaarkiirte ja lõigete meetodit. Teodoliitkäik murdjoonte süst, punktid ei ole kindlustatud, mõõdetakse horisontaalnurgad ja lõikude pikkused. a) kinninemurdjoonte süst, mis algab ja lõppeb ühel ja samal punktil b) lahtine algab ühel ning lõppeb teisel punktil c) rippuv algab ühel ning lõppeb kusagil poole peal. Mõõdistamise meetodid:*Trangulatsioon 3nurkade süst, kus mõõdetakse 3nurkade nurgad.*Trilatatsioon 3nurkade süsteem, mõõdetakse 3nurkaga küljepikkused
1. Viga lugemis so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte) 2. Tähisele suunamise viga tähis pole vertikaalne ja sihil niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale. 3. Tsentreerimise täpsus avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul. 4. Mõõtjast sõltuvad õiged töövõtted , hea nägemisteravus, parallaksi kõrvaldamine. 14. Teodoliitkäigud, teodoliitkäikude liigid Kinnine teodoliitkäik algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis 1(A). Lähtekülgedega käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti B ja C vahele ning punktidest B ja C on nähtavad koordineeritud punkti A ja D. Lähtekülgedeta käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti A ja B vahele, kuid puuduvad nn lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine. Rippuv käik - Rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi. A ja B on eelnevalt
1. Viga lugemis so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte) 2. Tähisele suunamise viga tähis pole vertikaalne ja sihil niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale. 3. Tsentreerimise täpsus avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul. 4. Mõõtjast sõltuvad õiged töövõtted , hea nägemisteravus, parallaksi kõrvaldamine. 50. Teodoliitkäigud, teodoliitkäikude liigid? Kinnine teodoliitkäik algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis 1(A). Lähtekülgedega käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti B ja C vahele ning punktidest B ja C on nähtavad koordineeritud punkti A ja D. Lähtekülgedeta käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti A ja B vahele, kuid puuduvad nn lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine. Rippuv käik - Rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi
1. Viga lugemis so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetakse 2 korda (nt täisvõte) 2. Tähisele suunamise viga tähis pole vertikaalne ja sihil niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale. 3. Tsentreerimise täpsus avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul. 4. Mõõtjast sõltuvad õiged töövõtted , hea nägemisteravus, parallaksi kõrvaldamine. 14. Teodoliitkäigud, teodoliitkäikude liigid Kinnine teodoliitkäik algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis 1(A). Lähtekülgedega käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti B ja C vahele ning punktidest B ja C on nähtavad koordineeritud punkti A ja D. Lähtekülgedeta käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti A ja B vahele, kuid puuduvad nn lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine. Rippuv käik - rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi
täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe naaberpunkti vahel on ühtlane ja seega võib horisontaalide asukohad leida interpoleerimisega. Interpoleerimist võib teha kas analüütiliselt või graafiliselt. Magistraalide meetod. Kasutatakse siis kui ruutude võrgu rajamine on võimatu (täiskasvanud maastikul, jõgede nivelleerimisel). Mõõdistamise aluseks võetakse mingi teadaolev joon, näiteks teodoliitkäigu külg, jõgede nivelleerimisel on teodoliitkäik rajatud piki jõe kallast, karjääride puhul ümber karjääri. Magistraaliga risti rajatakse sobivate vahemaade tagant sirged, millele märgitakse maastiku iseloomulikud punktid. Nende punktide maksimaalsed vahekaugused olenevad mõõtkavast ja on normatiividega määratud (nt 1:500 max 20 m). piki magistraali nivelleeritakse iga ristsirge alguspunkt ja seejärel nivelleeritakse iga ristsirge omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega.
paljude maapinna punktide kõrgused ning niimoodi saada täpne ettekujutus reljeefist. Pinna kujutamisel kasutatakse kahte põhimõttelist skeemi: ruutude meetod ja magistraalide meetod. Pinna nivelleerimise plaanid tehakse tavaliselt suures mõõtkavas (1:200 1:2000). Kasutatakse siis kui ruutude võrgu rajamine on võimatu (täiskasvanud maastikul, jõgede nivelleerimisel). Mõõdistamise aluseks võetakse mingi teadaolev joon, näiteks teodoliitkäigu külg, jõgede nivelleerimisel on teodoliitkäik rajatud piki jõe kallast, karjääride puhul ümber karjääri. Magistraaliga risti rajatakse sobivate vahemaade tagant sirged, millele märgitakse maastiku iseloomulikud punktid. Nende punktide maksimaalsed vahekaugused olenevad mõõtkavast ja on normatiividega määratud (nt 1:500 max 20 m). piki magistraali nivelleeritakse iga ristsirge alguspunkt ja seejärel nivelleeritakse iga ristsirge omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega
Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/200 perimeetrist (1m 200m kohta) Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. Teodoliitkäigu plaan on kogu teodoliitmõõdistamise töö tulemuseks, ülejäänud (mõõtmised, arvutused jne.) on abivahenditeks. Plaani koostamise reeglid on kindlad ja neid tuleb järgida. Kõigepealt tuleks kindlaks teha, kui suurte mõõtmetega tuleb teodoliitkäik plaanil. Selleks vaadatakse x- ja y- teljel olevaid suurusi, nende järgi valitakse sobiv mõõtkava. Lisaks jäetakse plaani paberile igast küljest vaba ruumi umbes 10 cm. Plaani kohale kirj pealkiri ; alla töö tegijate andmed ja graafiline mõõtkava ja teised lisaaandmed. Töö järjekord plaani tegemisel: 1. Koordinaatide võrgu koostamine. 2. Mõõdistuskäigu plaanile kandmine. 3. Situatsiooni plaanile kandmine. 4. Plaani vormistamine. Koordinaatide võrgu koostamine
annaabi.ee 
