s s 3. Teodoliitkäigu arvutused a)Mõõdetud nurkade tasandamine vasakpoolsed nurgad parempoolsed nurgad Praktiline summa: p ja p - mõõdetud nurkade summa Teoreetiline summa: t = 1800n + a n (a algsuund; n lõppsuund) t = 1800n + n a t = 1800(n 2) (kinnise käigu puhul) Sulgemisviga: f = p - t (vasakpoolsete nurkade puhul samamoodi) Lubatav sulgemisviga: f lub = 1` n (n mõõdetud nurkade arv) f Nurga parand: = - n Kontroll: = - f b)Direktsiooninurkade arvutamine Parempoolsete nurkade järgi: järgm = eelm ± 1800 i Kontroll: lõppsuuna direktsiooninurga arvutamine. Vasakpoolsete nurkade järgi: järgm = eelm ± 1800 i Kontroll: lõppsuuna direktsiooninurga arvutamine. c)Koordinaatide juurdekasvude arvutamine Direktsiooninurga järgi: X = s * cos ja Y = s * sin
riikliku geodeetilise tihendusvõrgu paarispunktid. 1. horisontaalnurkade tasandamine arvutatakse mõõdetud nurkade summa prakt = 1 + 2 + ... ´, siis teoreetiline summa teor =180 0 (n + 2) (välisnurkadel) teor =180 0 (n - 2) (sisenurkadel), siis nende vahe f = prakt - teor - see tuleb jagada proportsionaalselt nurkadele Lubatud vea suurus sõltub nõutud täpsusklassist. Kui tegelik sulgemisviga ületab lubatud piirid, siis ei tohi arvutusi enne jätkata, kui viga on leitud ja kõrvaldatud. Parandi täpsus tuleb ümardada samasse täpsusklassi, kui nurga mõõtmine (meil 0,1'). Kui sulgemisviga ei jagu täpselt nurkade arvule, siis tuleb mõnele nurgale teha väiksem/suurem parandus sellise arvestusega, et parameetrite summa võrduks vastandmärgiga võetud sulgemisveaga. 2. Direktsiooninurkade arvutamine - direktsiooninurkade arvutamiseks tuleb leida nurk
7. Teatud mõõtmiste tegemisel lihtsustab auto lock süsteem ja kiirendab mõõtmiste käiku, kuna viseerib automaatselt väga suure täpsusega prismale. Auto Lock-i täpsus Trimble S6-l ~200 m joomel on passiivse prisma ja Trimble MultiTrack Target-i puhul <2 mm. Leica TS15 puhul on ATM süsteemis täpsuseks ±1 mm ja 1''. 6. Tugikäigule ehitustöödel on lubatud suhteline viga ; kus f S on absoluutne jooneline sulgemisviga ja S teodoliitkäigu pikkus. Nurkade sulgemisviga ehitusel ei tohi ületada ; kus n on nurkade arv käigus. Katastrimõõdistamisel, juhul, kui kõlvikute pindalad määrati mehaaniliselt või graafiliselt, on lubatav sulgemisviga 0,5% üldpindalast, mis tasandatakse proportsionaalselt kõlvikute pindalale. 5. Plaanilist mõõdistusvõrku võib mõõta kasutades GPS-iga määratud baaspunkte. GPS- iga mõõdetava baasjoone pikkus peab olema vähemalt 300 m, halva nähtavuse või
M-80 182,214 34,7 +43,658 -43,633 +34,792 1207 257,1 8,80750 Kõrguskasvude fh = -8,80750 Parandite kontroll: 8,8075= -fh sulgemisviga: Äärmine lubatav sidumatus: fh-äärmine = ± 58,9067059001 Keskmine ruutviga: mkm = ± 3,030
Praktikum nr 5. Staatiliste GPS-mõõtmiste kvaliteedi kontrollimine programmiga TEQC ja vektorarvutus ning võrgu tasandamine programmiga Trimble Business Center (TBC) Ülesanne 1. GPS vaatlusandmete kvaliteedi kontrollimine programmiga TEQC. Koosta analüüs GPS-andmete kvaliteedist TEQC aruandefaili põhjal. Programmiga TEQC staatilise GPS mõõtmise andmete kvaliteedi kontrollimiseks tuleb kõik vajalikud andmed panna ühte kausta (mõõteandmete fail ja navigatsioonifail, samuti programm ise). Programmi jooksutamiseks tuleb anda järgmine käsklus: Tulemuseks annab tekitab programm 9 faili. Mõõtmisandmete kvaliteedi hindamiseks on meil vaja *.15S laiendiga faili (Lisa 1). Failist saame teada, et mõõtmiste alguseks oli 21.03.15 kell 14.32 ning kestis ca 19 minutit. Andmed salvestati 30 sekundilise intervalliga ning salvestati 11 satelliidi andmeid. Samuti on failis toodud vastuvõtja asukoht WGS84 ruumilistes ristkoordinaatides (X: 2...
muutub plaani mõõtkava muutub mõõtevarda pikkus 4.7. Kuidas toimub uue jaotise väärtuse määramine? Uue jaotise saan valemitest: M2 p2 = p1 ( M1 )2 ; kui muutub plaani mõõtkava l2 p2 = p1 l1 4.8. Kuidas toimub kõlvikute pindalade tasandamine? Põhikontuuride (maatüki üldpindala sees olevate suuremate kõlvikute) pindalade summa (Pprakt) peab andma maatüki üldpindala (Pteor). Sulgemisviga fp = Pprakt pteor. 1 Lubatav sulgemisviga on 2000 üldpindalast. Lubatava sulgemisviga jaotatakse fp põhikontuuride vahel propotsionaalselt pindalale: i = - Pteor × Pi. Parandatud pindala saadakse valemist: Pi par = Pi + i. 4.9. Mis on pihustatud kontuur? Pihustatud kontuurid on väiksemad kõlvikud, mis asuvad põhikontuuride sees. Üle 3 cm²
kraadijaotustega 0 20 kummaski suunas. Rõnga alumise osa külge on kinnitatud raskus, mille mõjul rõnga 0- jaotis, olenemata visiirtoru kaldest, on alati horisontaalasendis. Silmadioptri külge on kinnitatud luup. Eklimeeter(liht, optiline) on geodeesiainstrument kaldenurkade mõõtmiseks ~0,2o täpsusega või kalde mõõtmiseks 1% täpsusega. Kasutatakse kalde määramiseks topograafias. Prisma reflektor,mille saadetakse elektromagnetilisi laineid.Absoluutne jooneline sulgemisviga kaugus punktide A ja A' vahel, mis mõõdetakse plaanilt ja avaldatakse meetrites. Otseülesannejoone teise otspunkti koordinaatide arvutamine. Pöördülesannejoone kahe otspunkti koordinaatide järgi arvutatakse joone pikkus ja direktsiooninurk. Kinnisne käik. 1) nurkade teoreetiline käik Sulgemisviga tasandatakse kõigi nurkade vahel ära. 2) nurga parandid Kontrollimiseks liidetakse kokku tasandatud nurgad, mis peab võrduma nurkade teoreetilise summaga
horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. = Lv - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 22. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine. Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2) Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi * sin Bi lub (fd/d) 1 /2000 f X = Xprakt f Y = Yprakt fd = (f X2 + f Y2)
horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. = Lv - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 22. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine. · Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor · Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2) · Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi * sin Bi lub (fd/d) 1 /2000 f X = Xprakt f Y = Yprakt fd = (f X2 + f Y2)
162,20 T30 312 28 0 312,47 312,47 294,66 p8 mõõdetud nurkade summa 1150,3000 teoreetiline vasakpoolsete nurkade summa t 1150,3000 nurkade tasandamine jääb ära, sest sulgemisviga ft=0, 0,000000 kontroll 30-8= 294,66 II kolmnurk kraadid/min/sek kraadid rad c1 7,625 m a1 8,316 m 1 64 40 0 64,67 1,13 c2 9,648 m
16 1238 25,032 17 1079 25,191 4/b 7165 8105 -940 sulgemisviga (summa delta h praktiline) -4 mm Lubatud viga 21,45 mm Kaskmine kõrguskasv Lati lugemid mm-s Vahevaated mm-des
= drrcosa,,, Atcr., Ly,,, = d,, sir'ar., Axz)= d*cosarz,1 Lyr,, = d, sir.ar., Arr,n= drocosar,n Ay.,, = d,,.sinar,o L:tn.,= do,cosao,, Ayo,,= do,sinan,, 2M,."'" ,L! r,*rnn" =0 Z1;t,",,*",,,,,," ," = 0 2L,,",,,",,,, .f, = ZLYr**r" f,=,1rt'+fv' Lubatud sulgemisviga sdltubkdigupikliusest. pedmeetrist 2000 10000 Iub f., I - >d 2000 Ed-+knigupedmeeter iiletablubatudpiiri, sjjsei vdi enneedasiarvutada- +Kui sulgemisviga kui vigaon korvaldatud. I r l i r . r l & JJ(( JL' ' Pox
väärtus. Mõõtmisel selgitatakse välja, mitu korda mahub mõõtühik ehk etalon mõõdetavasse suurusesse. Mõõtmised jagunevad kahte liiki: · Otsesed mõõtmised väärtus vahetu mõõtmise tulemusel · Kaudsed mõõtmised väärtus arvutuslikult Geodeesias kasutatavad mõõtühikud : · Nurgamõõduühik (Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400 täispöördest 90o = 100.000 g). · Joonemõõduühikuks on meeter. 11. Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga, jäme viga, süstemaatiline viga, juhuslik viga. Sulgemisviga - mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus võrreldes lähtepunktide andmetest arvutatud suurusega. Jäme viga tekib hooletuse ja metoodika mitte jälgimise tõttu. Need tuleb mõõtmistulemuste seast kõrvaldada ja asendada uute mõõtmistulemustega. Süstemaatilised vead Muudavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas
Naaberreeperite käigu vahelisis osi nimetatakse sektsioonideks, iga seksiooni kohta arvutatakse kõrguskasvude summa ning määratakse sektsioonide pikkused. Käigu tasandamiseks tuleb arvutada käigu üldine pikkus kilomeetrites ning määratud kõrguskasvude summa. Kuna nivelleerimisel tullakse tagasi lähtereeperile, siis teoreetiline kõrguskasvude summa on null ja järelikult sulgemisviga võrdubki praktiliste kõrguskasvude summaga. Järgnevalt tuleb võrrelda sulgemisviga lubatud piiriga, kui ei ole ette kirjutatud nõutavat täpsust, siis võib piirduda insenertehnilise nivelleerimise täpsusega, aga reeperite puhul on õigem täpsustatud insenertehniline. Kui sulgemisviga ületab lubatud piiri, siis tuleb nivelleerimist korrata. Kui sulgemisviga on lubatud piirides,
suuruse väärtus. Mõõtmisel selgitatakse välja, mitu korda mahub mõõtühik ehk etalon mõõdetavase suurusesse. Mõõtmised jagunevad kahte liiki: 1) Otsesed mõõtmised väärtus vahetu mõõtmise tulemusel 2) Kaudsed mõõtmised väärtus arvutuslikult Geodeesias kasutatavad mõõtühikud : Nurgamõõduühik (Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400 täispöördest 90o = 100.000 g). Joonemõõduühikuks on meeter. 13.Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga, jäme viga, süstemaatiline viga, juhuslik viga, tõeline viga, keskmine ruutviga, suhteline viga. Tuua näiteid. Sulgemisviga- mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus võrreldes lähtepunktide andmetest arvutatud suurusega. Jäme viga-tekib hooletuse ja metoodika mitte jälgimise tõttu. Need tuleb mõõtmistulemuste seast kõrvaldada ja asendada uute mõõtmistulemustega.
Mõõtmisel selgitatakse välja, mitu korda mahub mõõtühik ehk etalon mõõdetavasse suurusesse. Mõõtmised jagunevad kahte liiki: · Otsesed mõõtmised väärtus vahetu mõõtmise tulemusel · Kaudsed mõõtmised väärtus arvutuslikult Geodeesias kasutatavad mõõtühikud : · Nurgamõõduühik (Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400 täispöördest 90o = 100.000 g). · Joonemõõduühikuks on meeter. 13. Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga, jäme viga, süstema atiline viga, juhuslik viga, tõeline viga, keskmine ruutviga, suhte line viga. Tuua näiteid. Sulgemisviga - mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus võrreldes lähtepunktide andmetest arvutatud suurusega. Jäme viga tekib hooletuse ja metoodika mitte jälgimise tõttu. Need tuleb mõõtmistulemuste seast kõrvaldada ja asendada uute mõõtmistulemustega.
Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. = L v - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes 34. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang. (vt 1s6l) · Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor · Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2) · Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi * sin Bi lub (fd/d) 1 /2000
Suundadevahelised nurgad peavad olema määratava punkti juures 10……150˚ piires. Maksimaalsed kaugused määratava selge situatsioonipunktini võivad olla nt 400 m mõõtkavas 1:2000 ja 200 m mõõtkavas 1:1000. Ebaselgete kontuuride kaugused teodoliidi seisupunktist võivad olla kolm korda suuremad. Lähtepunktideks võivad olla mõõdistamisvõrgu punktid, mille kaugused algpunktist on teada. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Sulgemisviga = saadud tulemus- see, mis peab olema. Juhuslikud vead moonutavad mõõtetulemust antud tingimustes lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada parandite andmisega või mõõtemetoodika muutmisega. Juhuslike vigade allikaks on samuti mõõtmisvahendi piiratud täpsus, mõõtja silmanägemise teravus, väliskeskkonna muutused ja teised mõõtmistingimusi määravad tegurid.
GEODEESIA EKSAMI KOKKUVÕTE 1. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõdistamiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad ja ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Teiste erialadega on seotud: füüsika, matemaatika, geograafia, geofüüsika, astronoomia, kartograafia jne. 2. Geoid- keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Ekvaatoriaal-pooltelg 6 378 137m Polaartelg 6 356 752m Ekvatoriaal P 40 075 km Keskmine R 6 371 km 3. Laiuskoordinaat (j) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel. Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S). Pikkuskoordinaat (l) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja...
Mõõtmisel selgitatakse välja, mitu korda mahub mõõtühik ehk etalon mõõdetavasse suurusesse. Mõõtmised jagunevad kahte liiki: · Otsesed mõõtmised väärtus vahetu mõõtmise tulemusel · Kaudsed mõõtmised väärtus arvutuslikult Geodeesias kasutatavad mõõtühikud : · Nurgamõõduühik (Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400 täispöördest 90°= 100.000 g) · Joonemõõduühikuks on meeter. 11. Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga, jäme viga, süstemaatiline viga, juhuslik viga, tõeline viga. Sulgemisviga - mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus võrreldes lähtepunktide andmetest arvutatud suurusega. Jäme viga tekib hooletuse ja metoodika mittetäitmise tõttu. Need tuleb avastada ja mõõtmistulemuste seast kõrvaldada ning asendada kordusmõõtmistega. Süstemaatilised vead Muudavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas
kauguse mõõtmine objektini on takistatud. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused- Meie tehtud mõõtmised sisaldavad paratamatult vigu. Need sõltuvad mõõteriistadest, meist enesest, mõõtmiskeskkonnast aga ka mõõdetava objekti seisukorrast ja mõõtmiste meetodist. Ehk kõik mõõtmistingimusei määravad tegurid on ka mõõtmisvigade allikad. Oma iseloomult võivad olla vead nii süstemaatilised kui ka juhuslikud. Liigid: sulgemisviga, jämedad vead, süstemaatilised vead, juhuslkikud vead Omadused: 1. Konkreetsetes tingimustes tehtud mõõtmiste juhuslike vigade absoluutväärtused ei ületa teatavat kindlat piiri, mis on omane just antud mõõtmistingimustele. Seda piiri nim. äärmiseks veaks. II<äärm 2. Absoluutväärtuselt võrdseid positiivseid ja negatiivseid juhuslikke vigu esineb mõõtmistulemustes ühesuguse sagedusega. 3
13. Maa-ala nivelleeritakse nii, et moodustuks kinnine käik. Võetakse lugemid võimalikult paljudesse punktidesse. Igast punktist võetakse lugemid sidepunktidele lati musta ja punase poole järgi, vahepiunktidele ainult musta poole järgi. Lugemid kantakse väliraamatusse. Lugemite järgi arvutatakse kõrguskasvud. Tagasivaadete summa, edasivaadete summa, kõrguskasvude summa ja keskmiste kõrguskasvude summa järgi teostatakse lehekülje kontroll . Leitakse käigu sulgemisviga. Instrumendi horisondi meetodil arvutatakse vahepunktide kõrgused. Etteantud mõõtkavas kantakse maa-ala vertikaalplaanile punktid. Seejärel kantakse plaanile situatsioon ja iga punkti juurde kõrgus täpsusega 0,01 m. Interpoleeritakse horisontaalid ja tõmmatakse horisontaalid valitud lõikevahet silmas pidades. 14. Horisontaalide analüütilisel interpoleerimisel saavutatakse kõige suurem täpsus. Horisontaalide asukohad leitakse sarnaste kolmnurkade lahendamisega
õhumull täpselt keskel olema, kui ei ole siis korrata seda punkti. 6) Tsentreeri kinnituskruvidega. Nihutada treeger punktile. Kui ei õnnestunud, siis korrata punke 5 ja 6. Mõõdistuskäigu tasandamise põhimõte Iga mõõtmine sisaldab vigu! Teha kordusmõõtmisi. Mõõtmistulemuste tasandamine- keskmiste väärtuste parandamine Käigu tasandamine: Nurgaline sulgemisviga f beeta f= see mis on, miinus see, mis peab olema. Parandite summa= -(sulgemisviga) Parandatud nurkade summa = teoreetiline nurkade summa 3. loeng Mõõtmise vead -Juhuslikud -Süstemaatilised( instrument või mõõtja) -Jämedad(juhuslikult, mõõtjast) Mõõtmise viga: f= juhuslik viga-tegelik tulemus Juhuslikud vead - Ei ületa etteantud piiri( äärmine viga) - -esinevad võrdse väärtuse korral ühusuguse seadusega nii + kui - märgiga
Teooria Mõõtmisvigade teooria alused, arvutusmeetodid ja arvutusabivahendid. Geodeetiliste mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine, kõige tõenäolisema väärtuse leidmine võrdtäpsete ja isetäpsete mõõtmiste puhul. Geodeetiliste mõõtmistulemuste täpsuse hindamine. Geodeetiliste võrkude lihtsustatud tasandamise viisid, geodeetiliste punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust. Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused. Paremates mõõtmistingimustes saadud tulemused on täpsemad. Liiga väikese täpsusega saadud mõõtmistulemused võivad põhjustada edaspidistes töödes praaki. Ülearune täpsus ...
- viseerimiskiire minimaalne kõrgus maapinnast oli 0,3 m; - vahekauguste (õlgade) erinevus jaamas ei ületanud 0,5 m ja kogu sektsioonis 1 m; - vaatluste järjekord jaamas oli TEET ETTE; - pikksilma fokusseerimisel viidi lati kujutis täpselt niitristiku tasapinnale; - nivelleeriti hea nähtavusega ilma korral, lati selge kujutisega pikksilmas; - nivelleerimistulemusi kontrolliti sektsioonides ja käikudes; - käikude lubatud sulgemisviga oli ± 8 L [mm], kus L oli käigu pikkus kilomeetrites. Maksimaalne sulgemisviga oli 2,7 mm/km ja minimaalne sulgemisviga oli 0,0 mm/km. 3.1.4 Nivelleerimiskäikude tasandamine Nivelleerimiskäikude tasandamisel kasutati programmi XLocal Net+ (INPHO Technology OY). Statistilistes testides ja võrgu täpsushinnangus kasutati järgmisi statistilisi konstante: - tasanduse referents keskruutviga väärtusega 1 (ühikuta),
objekti wseisukorrast ja mõõtmise metoodikast. Enamikel juhtudel koosneb mõõtmisviga kahest osast: juhulikud vead ja süstemaatilised vead. Süstemaatiline osa ja juhuslik . Seega = + . Sulgemisviga: Enamasti on mõõtmistulemused omavahel seotud matemaatiliste tingimustega. (Kolmnurk 180 kraadi, kui iga mõõdetud nurk erinev, siis ei ole nurkade summa võrdne nende teoreetiliste summaga). Sulgemisviga on saadud tulemus miinus teoreetiline suurus e see, mis peab olema. Jäme viga: Geodeetiliste tööde tehnilistes juhendites kehtestatakse vastavalt antud tööle kehtestatud täpsusnõuetele sulgemisvigade lubatavad suurused. Kui sulgemisvead on lubatavast veast suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused, on see jäme viga. See võib olla põhjustatud tähelepandamatusest või eksimustest, lohakusest,
pikkus. Maksimaalne hälve on suurem, kui 1/8 diagonaali pikkus; lõikenurgad on üle 8º, keskmine üle 24º 7. Lõpp-punkti KRV 2 [m s ] = 49x6 = 294 mm 2 2 M' 2 2 m [ Dn+1,i ] = [m ]+ β = 660.93203 mm2 s ρ M' = 25.7086 mm (Lõpp-punkti KRV) kõige nõrgema punkti äärmine viga = 2 x 25 = 50 mm käigu suhteline sulgemisviga = 1: 24,000 dx dy x y 7 67346.75 14185.23 -1.7521 -1.0522 D 7 45.0922 194.85 67247 14360 0.68 -60.284 5 119.72 93.9868 176.54 67292.092240492 14554.85043 689.08 5.34007 199.93 67386.079002229 14731.39076 559.06 -129.81 152.15 67391
sektsioonideks. L (suur) käigu pikkus L=l1+ l2+ l3 (KM)alati kilomeetrites. Praktiline kõrguskasvude summa: hPr.=h1+h2+h3 Iga sektsiooni kõrguskasvud tuleb eraldi välja arvutada nivelleerimise väliraamatus. hTeor.=0, sest me tuleme samasse punkti tagasi. Sulgemisviga:h=hPr. - hTeor.(=0) Lub. h=20L Või h=50L Kui sulgemisviga ületab lubatud piiri, siis tuleb nivelleerimist korrata. Kui viga on lubatud piirides, siis tuleb sektsioonide kõrguskasvusi parandada prportsionaalselt nende pikkustele. Mida pikem proportsioon seda suurem parandus. ph1=-fh/L×l1 ph2=-fh/L×l2 ph3=-fh/L×l3 ph= -fh ±1mm Arvutatakse välja parandatud kõrguskasvud: h1'= h1+ph1 h2'= h2+ph2 h3'= h3+ph3 h'=0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
