09.201 Kuupäev 5 Instrument Nivelliir 21.09.201 Töö algus 5 llmastik Selge Töö lõpp 21.09.2015 Temperatuur 13 ˚C Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv Lugemid latilt mm kõrguskasv Instru- kõrgused Jaama nr kti nr. ud ud mendi või vahe- horisondi relatiivse kaugus tagumi...
01.2012 Instrument Töö algus llmastik Töö lõpp Temperatuur Keskmised Latipunkti Kõrguskasvu Absoluut- Lugemid latilt mm kõrguskasvu Instru- nr. d Jaama nr d kõrgused mendi...
02.2012 Instrument Niveliir Töö algus 00.00 llmastik Päikseline Töö lõpp 00.00 Temperatuur 20,1 0C Absoluut- Instru-mendi Lugemid latilt Kõrguskasvu Keskmised kõrgused või Latipunkti nr. horisondi mm d kõrguskasvud relatiivsed...
Selliseid kindel punkte nim. Reeperiteks . Riiklike reepereid on võrdlemisi hõredalt. Linnades tihedamalt. Haja asustusega asulates võivad olla kaugused 10-tes kilomeetrites. Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. Ehitajad 7 rajavad ehitusplatsile tavaliselt omatarbeks 2 ajutist reeperit (minimaalselt 2). Ajutiseks reeperiks sobib ükskõik milline märk või vai mis säilitab oma kõrguse kuni ehitustegevuse lõpuni. Ajutiseks reeperiks võib olla suur kivi, olemasoleva kanalisatsioonikaevu luuk, maasse rammitud post, või ka posti löödud tugev nael....
Põhimõte Kontuurmõõdistamise tulemusena saadakse plaan, millel on kõik maastiku kontuurid ja objektid kujutatud topograafiliste leppemärkidega, kuid projekteerijal on tarvis saada ettekujutust ka maapinna reljeefist s.t. on tarvis määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste saamiseks on kaks meetodit: trigonomeetriline nivelleerimine; geomeetriline nimelleerimine (kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, mille abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud). Nivelleerimisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused.ehk kõrguskasvud. Geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldunurga järgi. Tahhümeetria topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline esend ja kõrgus. Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tu...
HB=HA+hAB 34. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper - kohtkindel geodeetiline märk, mis on kindlustatud (tähistatud) selliselt, et see ei hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta. Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2 m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1 m sügavusel maapinnast....
s : A1 x1 + 0 x 2 + A3 = 0 s || x 2 - : A1 x1 + A2 x 2 + 0 x3 + 0 = 0 x 3 -telg telg : A1 x1 + 0 x 2 + 0 x3 + A4 = 0 || x 2 x3 - s : A1 x1 + 0 x 2 + 0 = 0 s = x2 - koordinaattasand telg : A1 x1 + 0 x 2 + 0 x3 + 0 = 0 = x 2 x3 - O - reeperi alguspunkt koordinaattasand PUNKTI KAUGUS SIRGEST JA TASANDIST A1 k1 + A2 k 2 + A3 Punkti K ( k1 , k 2 ) E 2 kaugus sirgest s : A1 x1 + A2 x 2 + A3 = 0 : d ( K , s) = A12 + A22...
Leitakse kahe punkti vahelise joone pikkus, viseerimiskiire kaldenurk, instrumendi kõrgus, parand ja kui igale joonele saadud otse- ja vastassuunas määratud kõrguskasvud erinevad kuni 3 cm horisontaalkauguse iga 100 m kohta, saab arvutada kõrguskasvud ja nende järgi juba keskmised kõrguskasvud. Mõõtmistulemuste lõplikuks kontrolliks ja kõrguskasvude tasandamiseks arvutatakse keskmiste kõrguskasvude summa käigus kahe reeperi või muude kindelpunktide vahel. Kõrguskasvude teoreetiline summa on võrdne käigu lõpp- ja algpunkti kõrguste vahega. Nende võrdlemisel saame kõrguskasvude sulgemisvea, arvestades joonte arvu käigus, keskmist kõrguskasvu ning käigu lõpp- ja algpunktide kõrgusi. Kui lubatav sulgemisviga on suurem sulgemisveast, saab kõrguskasve tasandama hakata. Keskmistele kõrguskasvudele liidetakse algebraliselt parandid ja arvutatakse tasandatud kõrguskasvud...
Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on kujutletav keha, mille...
com 13.09.2011 Vahepunktidele kõrguste leidmine Ülesanne · Vahepunktide kõrgused arvutatakse · Arvutada punkti B kõrgus kõrguskasvu instrumendi horisondi meetodil. meetodil ja vahepunktide 1 ja 2 kõrgused · Tagasivaate reeperi kõrgusele liita sellelt instrumendi horisondi meetodil. punktilt tehtud tagasivaate latilugem. · Vahepunkti kõrguse leidmiseks tuleb instrumendi horisondi kõrguselt lahutada vahepunkti latilt saadud lugem. · Hi=HB+T · HV= Hi- E 52 53...
pdf failina (Lisa 10, CD Köide1_Lisa10:\SKEEMIDpdf_SKEEMtartu_geom_niv.pdf). Geomeetrilisel nivelleerimisel kasutati lähtereeperitena kuuteteist (16) II ja III klassi reeperit (Tabel 2). 10 H Jrk nr Reeperi Nº Klass [m] 1 Nº(44) 71,006 II 2 24 50,138 II 3 204 43,286 II 4 682 42,147 II 5 684 50,912 II 6 688 63,178 II 7 898 45,309 II...
Ta näitab uuritava keha asukohta taustkeha suhtes · Ristkoordinaadid (ortonormaalne reeper). Lihtsaim ja sagedamini kasutatav koordinaatsüsteem on ristkoordinaadistik: kolm üksteisega risti olevat ühikvektorit, mille suunale projekteeritakse kirjeldatav kohavektor. Neid nn. baasivektoreid tähistatakse tähtedega , ja ning nad koos moodustavad ortonormaalse reeperi ("orto" tähendab siin ristseisu e. ortogonaalsust, "normaalne" aga seda, et vektorite pikkus on normeeritud väärtusega üks pikkusühik). · Vektor ja tema esitus koordinaatidega. Vektor ehk geomeetriline vektor (ladina keeles vector - vedav, kandev) on lõik, millel on suund ehk siht ja pikkus. Vektoreid tähistatakse järgmiselt: või , kus A ja B tähistavad vastavalt vektori algus- ja lõpp-punkti. Vektori pikkust...
Nende kolme arvu saamiseks tuleb konstrueerida koordinaatsüsteem - reeglistik nimetatud arvude leidmiseks. Lihtsaim ja sagedamini kasutatav on ristkoordinaadistik (ka Descartes'i või Cartesiuse koordinaadid): kolm üksteisega risti olevat ühikvektorit, mille suunale projekteeritakse kirjeldatav kohavektor. Neid nn. baasivektoreid tähistatakse tähtedega , ja ning nad koos moodustavad ortonormaalse reeperi ("orto" tähendab siin ristseisu e. ortogonaalsust, "normaalne" aga seda, et vektorite pikkus on normeeritud väärtusega üks pikkusühik). Vektor ja tema esitus koordinaatidega- 1) Vektoriks nimetatakse suurust x , millel on suund, siht, pikkus ning mis on nende andemetega täielikult määratud. Geomeetriliselt esitatava suunatud lõiguna.2) Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku. Suunatud suuruse -- vektori -- märgi muutmine tähendab suuna muutumist vastupidiseks...
Et asi ükskord selgeks saaks, annan lühikonspekti. Alguseks lepime kokku tähistes: 1. Mis on liikumisvõrrand? - on funktsioon, mis määrab liikuva keha (punkti!) asukoha mingil ajahetkel. Võib olla igasugune funktsioon. - keha (punkti!) asukoha määrab kohavektor, mis antakse kolme koordinaadiga (x,y,z). Need koordinaadid määravad keha asukoha kolmruumi ortonormaalse reeperi suhtes. - ortonormaalne reeper koosneb kolmest omavahel risti olevast ühikvektorist. Tähistame neid: i, j, k, peale paneme vektorimärgid. Kokku saame valemi vektorkujul mis on samaväärne kolme skalaarse võrrandiga: 2. Newtoni mehaanikas on kombeks esitada neid võrrandeid ruutpolünoomina 3. Liikumisvõrrandi esimest tuletist nimetatakse kiiruseks: ja teist tuletist kiirenduseks:...
Kasutatakse: 1. Võrkude rajamisel. 2. Maakoore liikumiste uurimisel. 3. Trasside, ehitiste rajamisel. Nivelliirid 1. Elevatsioonikruviga nivelliir 2. Kompensaatoriga nivelliir 3. Elektronnivelliir Ajutised reeperid - selleks võib olla trepi nurk, kivi, äärekivi. Seinareeperid- asuvad vundamendi sees, silla sees, umbes 200 m vahemaa, peab olema paigaldatud vähemalt nädal aega enne nivelleerimist. Joonisel 14.4. on näidatud seinareeperi asetus seinas ja reeperi pikilõige. Pinnasereeperid- paigaldatakse kui puudub seinareeperiks koht, peab olema paigaldatud aasta enne nivelleerimist allapoole külmumispiiri. Joonisel 14.5. on näidatud pinnasereeperi asetus. Fundamentaalreeperid- on nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, asuvad 50-60 km järel, kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise ajal. Põhjareeperid- on riigi kõrguselise põhivõrgu lähtereeperid, geoloogiliselt kindla aluspõhja sees on vähemalt 6 m ( 1 tk) sügavusel, madalal asuvas...
34. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper - kohtkindel geodeetiline märk, mis on kindlustatud (tähistatud) selliselt, et see ei hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. I; II ja III klassi võrk ning tihendusvõrk I 1 punkt 225km2, 13 punktist, punktide vaheline kaugus on 70-110 km. II - 199 punkti vahekaugusega ca 15 km. Tihendusvõrk koosneb 3922 punktist (põhiliselt paarispunktid), punktide tiheduseks on üks punktipaar 16 - 25 km² kohta (keskmise vahekaugusega 5 km) ja paarispunktide omavaheline kaugus ca 500 m. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused...
NIVELLEERIMISKÄIGU TASANDAMINE Sektsiooni nr. Reeperi Sektsiooni Kõrguskasvud (m) Vahed Parandid Parandatud Kõrgus H, (m) Kõrguse Ruutviga nr. pikkus L (km) E T Keskm. dh (mm) däärmine (±), mm d2 d2/L kõrguskasvud kaal (Ph) (Mh)...
03.2013 Instrument Topcon AT-24A Töö algus 17:00 llmastik Pilvine Töö lõpp 21:15 Temperatuur -7°C Keskmised Latipunkt Kõrguskasvu Absoluut- Lugemid latilt mm kõrguskasvu Instru- i nr. d Jaama nr d kõrgused...
Majandusvöönd on territoriaalmerega merega külnev ja tema taga asuv rajoon ja see ei tohi ületada 200 meremiili. Saatse saabas Setumaal, kus tee läbib Venemaa territooriumit. Kõrgustest Eesti kõrgeim koht on Suur Munamägi 317-318 m (ajaloos kõikunud 310-324). Kõikide mägede kõrguste juurde EI TOHI PANNA KOMA!!!! Iga komakoht tähistab reeperi kõrgust. Kui täpne olla, siis tegelikult on Suure-Munamäe kõrgus 317 m. Millest see 318 m tuli? Eestis traditsiooniliselt on mõõdetud Kroonlinna nullist. Neid nulle on rohkemgi terve Euroopa peal. Suur osa Lääne-Euroopast on juhindunud Amsterdami nullist ja see muutus on 20 cm. Eesti madalaim koht on looduslikult Läänemere veetase. Tegelikult on Audru polder kohati alla nullitaseme. Audru polder on hästi tasane. Eesti territoriaalmere sügavaim koht on Tahkuna...
Hulki {O, e1} , {O, e1 , e2 } ja {O, e1 , e2 , e3 } nimetame vastavalt sirge E1, tasandi E2 ja ruumi E3 reeperiks ehk koordinaatsüsteemiks, kui {e1} , {e1 , e2 } ja {e1 , e2 , e3 } on vastavalt vektorruumide E1, E2 ja E3 baasid. Reeperi alguspunkt - Punkti O nimetame reeperi ehk koordinaatsüsteemi alguspunktiks. Ristbaas kui temasse kuuluvad vektorid on paarikaupa risti ja pikkusega 1 Ristreeper kui temasse kuuluv baas on ristbaas Parema (vasaku) käe baas Vektorruumi E2 baasi {e1 , e2 } nimetame parema käe (vasaku käe) baasiks, kui seotud vektori pööre lühemat teed pidi ümber punkti K seotud vektorini toimub kellaosuti liikumisele vastupidises suunas (kellaosuti liikumise suunas)...