EUROOPA
19. SAJANDIL
Prantsuse
revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini
süsteem ja selle
lagunemine.
Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine
(etapid) ja
maa
ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism , liberalism , sotsialism .
Majandusõpetused: merkantilism , majanduslik liberalism, utilitarism , füsiokraatia teooria
Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799
Revolutsioonisõjad
1792 – 1802
Napoleoni
sõjad 1803 – 1815
I
Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed.
I
1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed:
1)
Asutava Kogu põhimõttelised reformid :
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
crusadr
Õppematerjali autor
sajand oligi asumaade hõivamise periood. Sealt sai ühelt poolt toorainet ja teiselt poolt sai sinna ka tooteid müüa, kuigi Prantsusmaa seda ei teinud (polnud turgu). Prantsusmaa hõivas alasid PõhjaAmeerikas Kanada, Louisiana, Atlandi ookeanist kaugemale jäävad tänapäeva USA alad. Peale selle rajati kolooniaid Aasiasse IndoHiina (Vietnam, Kambodza, Laos, Tai). Absolutism ei valitsenud mitte ainult Prantsusmaal, vaid veel väga paljudes Euroopa riikides. Absolutismi polnud järgmistes Euroopa riikides Sveits ja Holland (vabariigid) ; Poola (nõrga kuningavõimuga monarhia) seal olid aadlikel suured privileegid ja kuningas sõltus aadlikest + kuningas valiti aadlike poolt, võim polnud pärandatav ; Inglismaa (parlamentaarne monarhia). Teistes Euroopa riikides oli tegemist absolutismiga, ka kõikides 300 väikeses Saksa riigis. VALGUSTUS Selle mõiste võttis 18
12) Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust! Kuidas olid sellega seotud viikingiretked? Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Kuna elanikkond kasvas, andis järjest enam tunda maapuudus. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud, olid sageli sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. 13) Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungide tõttu? Mis oli viikingite sõjalise edu aluseks? Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Normannid tungisid oma madala süvisega kiiretel laevadel jõgesid pidi kiiresti sügavale sisemaale. 14) Nimeta Skandinaavia riikide peamisi arengujooni keskaja lõpust 19. sajandini! 1397 sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmari uniooni e. liidu võitluseks Põhja-Saksa vürstiiikide ning Hansa Liiduga
aprill 1814 oli ta Prantsusmaa esimese keisririigi Prantsusmaa keister. Prantsuse senat otsustas anda Napoleon Bonapratele keisritiirli, otsuse ratifitseeris samal päeval rahavhääletus. Nap.kroonimine toimus 2.detsembri. Kroonimstseremooni pidi läbi viima paavst Pius VII, kuid Nap keeldus Rooma minemast ja kutsus paavsti pariisi. Kui tseremoonial paavast asus talle krooni pähe panema, haaras Nap selle tal käest ja pani ise endale pähe ja ka oma abikaasale. Koalitsioonisõjad. Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.saj algul. Teine koalitsioon (Paul I, Aleksander Suvorov, Lunéville'i ja Amiens'i rahud) Paul I- venemaa keiser(1796-1801) Aleksander Suvorov- Venemaa keisririigi väejuht, kelle juhtimisel ei kaotatud mitte ühtegi lahingut. Amiens’i rahu oli 25.märtsil 1802 Pr.maa Amiensi linnas Prantsusmaa ja UK vahel sõlmitud Rahulepinuga tunnustas UK Esimest Prantsusmaa vabariiki. See tähendas alatest 1798
sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised), Olukord oli kehv aadelkonna ja õukonna pillava eluviisi tõttu. Kodanlus oli tõusuteel. Valitses tööpuudus, toiduained kallinesid. Seisustevahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt. I ja II seisusel puudusid riigi ees kohustused ja kõik jäi kanda III seisusele, sh maksud. Aadelkond oli üks Euroopa suurimaid ja nad olid muidugi maksust vabastatud ja priviligeeritud. Aadlite hulk 18. sajandil kasvas kõvasti, kuna tiitlit oli lihtne omandada- piisas teatud summast. 18 saj II poolel 25 000 aadliperekonda, Inglismaal paartuhat. ideoloogilised (valgustuslik kriitika, ,,despotism" (Montesquieu) Levis valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika.
kord. Saksamaa edasise arengu jaoks tähendas Vestfaali rahu olulist ajaloolist pöördepunkti, kinnistades enam kui kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 iseseisvaks väikeriigiks. 17. sajandi teisel poolel oli Euroopas sõjaliselt tugevaim riik Prantsusmaa. Päikesekuningas, Louis XIV, üritas suurendada oma piire põhjas Hispaaniat,Belgiat ning Hollandit ja idas Saksamaad rünnates kuid Euroopa riikide liitumine Prantsusmaa vastu nurjas tema edasised vallutuspüüded. 17. sajandil lõpul üritasid ka türklased oma maad suurendada piirates Viini linn ümber 200 000-mehelise väega. Keiser koos oma õukonnaga põgenes linnast kuid linna kaitsjad osutasid südi vastupanu ning türklaste rünnakud tõrjuti tagasi. Poola kuninga Jan III Sobieski juhtimisel vabastati Viin türklaste piiramisrõngast ning see jäi ka türklaste viimaseks suuremaks pealetungiks Euroopas. (Tannberg, T 2003) 2
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari
Inglise parlamendil ja valitsusel olnuks võimalus kolooniate iseseisvumist vältida. Osa 14, poolt/vastu väited. Poolt: kogu inglise sõjavägi sinna, kolooniast esindaja parlamenti, kolooniatele kohalik valitsus (Inglise võimu all), kitsendavate seaduste ära jätmine Vastu: kauged vahemaad, rahvas tahtis? rahvustunne, eristas neid Inglismaast/Euroopast, liiga kulukas Vastu argumendid kaaluvad poolt argumendid üle. Mille poolest erines Ameerika ühiskond tolle aja Euroopa ühiskonnast? Ameerikas oli rohkem ühtekuuluvust, polnud seisuslikku korda, absolutism puudus, inimesed olid võrdsemad (valged) 5 6 04.03.08 1776. kuulutasid iseseisvuse, 13 osariiki hoidis koos armee, mida juhtis G. Washington, ja Kontinentaalkongress. 1781. aastal loodi Konfederatsioon ehk riikide liit. Ei loodud kohe liitriiki, kuna alles
Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu 2) Industrialiseerimise ja urbaniseerumise mõju.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid