Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused (0)

Mis on kultuur?
Üldiselt intellektuaalide seas ajaloos– kultuuri loob ja mõistab üle keskmise andekas- vähemus. Etnoloogias ja kultuuriantropoloogias (edaspidi: KA) kõik inimtegevuse avaldused . Ehk, mis on kultuur? Madal e. mass ei ole? Vs KÕIK on.
Edward Tylor ( 1832 -1917) – kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE.
Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid , keel, mängud, sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise.
Melville Herskovits ( 1895 -1963) – inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..)
Tänapäeval sõltub kontekstis.
KA– algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop.-Inglismaal – uurisid „tsiviliseerimata“ rahvaid nt Aafrikas. MÕLEMAD kasvasid välja mitte-Lääne rahvaste uurimisest.
Volkskunde – saksa teadlane uurib saksa talupoegi. Völkerkunde – saksalane uurib mittesakslasi.
Etnograafia – mõistena enne etnoloogia kasutamist(1960 lepiti etnoloogia mõistes kokku, etnoloogia lähtub mandri-Euroopast), etnograafia uuris materiaalset ja folkloristika inimese loomuse avaldusi ( suuline ja vaimne pärimus).
Etnograafia 3 etappi : 1)etnograafia ehk andmete kogumine 2) kogutu võrdlemine 3) teooria loomine/esitamine
Eristus füüsiline antropoloogia, mis uuris füüsilist karakteristikat (põlvnemist, iseärasusi) ja lingvistikat, inimest bioloogilise olendina.
Etnoloogia kujunes soovis rahvuslust põhjendada, soov näidata, et ka arengujärgus rahvad on kultuursed ja selle kaudu sai oma kultuuri üles ehitada.
Antropoloogia –sünd. kolonialismist, vajadus kolooniaid tunda ja mõista, et neid paremini valitseda. Lisaks missionitöö-pidi tundma rahvaid kellele oma usku levitati, et ära hoida probleeme. Nt uuriti ka praktilisi asju nt toidu hankimine -läbi usulise vaate sai õpetada paremaid viise, et oma usku läbi selle atraktiivseks teha.
Varem eristati, et antropoloog käis kaugetel maadel kohalikega koos elades andmeid kogumas, aga etnoloog uuris oma kodumaal. Tänapäeval segunenud sest algsed lähtepunktid muutunud, etnoloogidel pole vaja oma rahvust reklaamida ja antropoloogidel pole eksotilisi maid, kus keegi poleks kunagi käinud.
Inimkonna psüühiline ühtsus, ehk biopsühholoogiline võrdsus – idee, et indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt AGA kõik on võimelised kultuuri looma, kõik omavad kultuuri. Alus uurimaks kultuuriuniversaale- kult. nähtus, mis omane kõigile rahvastele. Nt igas kultuuris on endogaamia (tavad mis määravad, millise grupi SEES peab inimene abielluma, ehk abielu ühe ja sama ük rühma liikme vahel) ja eksogaamia (millisest grupist VÄLJAS, keelab abielu ühe ja sama ük rühma liikme vahel).
Globaliseerumine – selle tagajärgedele hakati mõtlema 70test alates, arvati et viib maailmaküla loomiseni, ehk üha enam tekib kultuuriuniversaale (Coca- cola , McDonalds, popmuusika - kõikjal samad). Idee-inimesed hakkavad üksteist mõistma, tekivad samad väärtused, kaovad kohalikud eripärad. EI JUHTUNUD (nagu näha..) inimeste vahel pole mõistmist, nt sõjad erinevate uskude/maailmavaadete tõttu).
Eri kultuuritasandid: 1) Globaalne –ühine kõigile 2) Regionaalne ja lokaalne – kohast lähtuv 3) individuaalne – (varem üldistati kõiki talupoegi sama mõõdupuuga) .
Massikultuur – poliitiline püüd manipuleerida ük liikmeid, ühise tuumideoloogia loomine. Sellest tulevad spontaanselt subkultuurid – erilaadse käitumise, maailmavaatega grupp ja kontrakultuurid - eitusel põhinev kult. liikumine.
Kultuurirelativism- seisukoht, et kultuuride erinevusi tuleb tolereerida, ei saa võtta ühe mõõdupuuga, uurima tuleb minna neutraalselt. Äärmuses - arvamus et kultuuri tuleb mõõta vaid selle enda mõõdupuude järgi, tegelikkuses aga raske teostada, sest siis saaks kultuuri uurida vaid kohalikud.
Vastand  etnotsentrism -rahvuskesksus, maailma hindamine ühe kultuuri seisukohalt, oma (Lääne) kultuuri paremaks pidamine (loomulik tunne, väljendab ka oma kultuuri väärtustamist, kuid negatiivne teadlase puhul).
Emic - vaade sotsiaalse rühma seest e. lähtudest kohalike vaadetest
Etic - vaade väljast, ehk lähtudes uurijast ja sellest mida ta oluliseks peab.
(Kumbagi aga ei saa 100 % protsenti rakendada, enamasti jääb kuskile vahepeale.)
Võtmesümbolid e. baasväärtused e. kultuurifookus – idee et igas kultuuris on kesksed elemendid, mis määravad kogu kultuuri olemuse, avavad suure pildi..
Enkulturatsioon – kultuuri õppimine kultuuri sisestamise läbi. Kolm etappi (üle kantavad ka inimeste arengusse : 1väikelaps, 2laps, 3täiskasvanu) 1) individuaalne situatsiooniline õppimine (nägemine) 2)sotsiaalne s-õ e. (näidatakse, õpetatakse) 3) kultuuriline s-õ (selgitatakse).
Järgnevad 2 lähtuvad uurijast: Reaalne kultuur-uuritud ja kogutud ( kogetu ) kultuur (ise anname väärtuse..)
Ideaalne kultuur- elanike jutul põhinev, räägib tavadest jne (ei pruugi tõele vastata, nt rääkija tahab mingis valguses näidata, või seda ootavad sots. normid. Tava ei luba –loomade arvust rääkimine rikub jahiõnne).
Kultuurne vs mittekultuurne – oleneb seisukohast ! Uurijale üks uuritavale teine..
1) Evolutsionism kultuuris- elus maailm areneb evolutsioonilisel teel
Edward Tylor – 19. Saj –kõik kultuurid arenevad etapiliselt (metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon ). Universaalsed etapid kõigile rahvastele (1870ndate teooria). T kriteeriumid tsivilisatsiooniks – Tööstuse olemasolu, põllumajandus, arhitektuur , teaduste levik, religioon , moraalsete algete iseloom jne. Esimene tunnus (tööstus) viitab etnotsentrismile, sest tööstus kõige arenenum Inglismaal. Arvas , et primitiivsed rahvad jõuavad tsivilisatsioonini vaid läbi teiste rahvaste abi. Õigustab ühe rahva paremaks pidamist.
Tylorit pidas tugitooliteadlaseks Franz Boas (1858-1942) – Läks Saksamaalt Ameerikasse 19. Saj lõpul.
2)Historismi koolkond ehk ajaloolis -kriitiline, e. Boasi koolkond, ajalooline partikularism. Võitles evolutsionismi vastu, sest need ei teinud välitöid, pidas oluliseks kohal elamist  kontakti põlisrahvastega  siis alles teooria loomist. Õppis keeli.
Boasist arenes edasi nt Lingvistiline relatiivsus ehk Boas-Sapir- Whorfi (järjest eelneva õpilased) hüpotees . Rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keeleterminitega. Idee et saame mõelda vaid nendes kategooriates mille kohta meil on termin ehk tajume vaid seda mida saame sõnastada. (Nt Eskimod – palju termineid erineva lume kirjeldamiseks, meile arusaamatu). Keel sõltuvuses vajadusega .
3)Difusionism – idee, et kultuurinähtused levivad ühest teise (e. üks ük laenab teiselt , mitte nagu evolutsionismis, et on ette määratud):
1) Briti koolkond – Smith, Perry , Rivers. Maailmas 1 kultuurikolle, millest levib mujale. Tegeleb selle otsimisega. Pakuti nt Muistset Egiptust, Hiinat jne.. (nt NSV ajal levitasid venelased ideed et kõik on algselt Venemaal leiutatud.)
2) Saksa-Austria- Grabner, Schmidt . Kultuuriringide teooria – kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise üksikult või pundina (ei ole vaid 1 kultuurikandja rahvas, vaid vb ka suurem prk). 8 piirkonda. Nt Austraalia bumerangi prk ( primitiivne prk mida esindas bumerang ehk mingi iseloomulik ese mis aitab prk määrata. Uurimine aitas mõelda, mis selles prk oluline on ja leida teisi sarnase vormiga esemete prki. Uuriti sarnasuste hulka ja kokkupuudete olemasolu , ühine ese=eri rahavaste kokkupuude (vahendatult või vahendamata).
3)Ameerika – Wissler, Kroeber . Kultuuriareaalide teooria – Kultuurielemendid arenevad, levivad (sarnaselt Saksa- Austra koolkonnale) kimpudena. Võetakse üle seotud kultuurielemendid, sellest kujunevad areaalid , e. sarnaste elementidega prk-d. Keskmes rohkem tunnuseid kui äärealadel, see tähendab et kese ka tekkepunkt. Levib ringikujuliselt keskmest eemale. Maailm täis palju väikeseid mikroareaale.
(tegelikkuses võimalik et keskmes nähtus hävib aga säilib äärealal ehk ei saa pidada alguspunktiks säilmete kohta - idee jääb vaid hüpoteesiks).
(Boasi õpilased tegid kohapeal uurimusi, kuid saksa-austra tegeles kaudselt (muuseumieksponaatidega) maailma kultuurilise arengu uurimisega.)
4)Prantsuse sotsioloogiline koolkond – Emil Durkheim 1858-1917. Inimühiskond iseseisva väärtusega eriline reaalsus , ei ole taandatav indiviididele ega nende rühmale. Peab uurima tervikuna e. sotsiaalseid fakte. Ük surub üksikisikule peale ideid ja norme (see ei pea olema organiseeritud). Ka üldised normid mõjutavad inimest.
4) Funktsionalism - Bronislaw Malinowski 1884-1942. Institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise rolli. 2 suunda: 1) oluline on indiviid 2) oluline on ük
Malinowski- idee juurutaja et välitöödel peab viibima kohal vähemalt aasta. Õppis Inglismaal, reisis Austraaliasse Trobriandi saartel elas, uuris. Keskmes indiviid, aga mitte vaimses mõttes vaid füsioloogilistest vajadustest lähtuvalt. Põhivajadused = impulss tegevusrahuldus. Ük peab rahuldama pv-d. 7 põhivajadust: toitumine, järglaste tootmine, kehaline heaolu, julgeolek, uhkus, liikumine, kasvamine. Sekundaarsed e. instrumentaalsed-muud vajadused mis tulevad pärast esmaste rahuldamist. Proovis näidata kuidas ük toimib vastavalt funktsioonidele. Arvas et pole relikte, sest need ei saa säilida pärast funktsiooni kaotamist, kõik mis säilinud omab ka funktsiooni ehk on vajalik.
(Tyler arvas et relikti tunneme ära selle järgi et ta on minevikus omatud mõtte kaotanud. ) Muna ja kana probleem, kumb enne kas funktsioon või vajadus.
(Funktsionalism – vahetu, ajas toimiv, populaarne .)
5)Strukturaal-funktsionalism – Alfred Reginald Radcliffe- Brown (1881-1955). Ük-s sots grupi vajadused esmased. Institutsioonid töötavad grupi säilimise eesmärgil. (nagu Durkheimgi- indiviid sekundaarne grupi suhtes).
Funktsionalismiga kaasnes suur avalik läbimurre välitööde populaarsuses, enne ei võetud neid nii tõsiselt ja ei tehtud nii suures mahus .
Psühhoanalüüs, mõjutas oluliselt etnol. ja antropol. arengut.
Freud 1856 -1939 – teadvus ja selle üle kaaluv alateadvus(ihad meist sõltumatud) inimese kaudu tuleks tõlgendada ühiskonda. Toob paralleele vaimuhaigete ja metslaste vahel.
Jung -arendab edasi Freudi ideed, et on ka kollektiivne alateadvus, mille kaudu saame seletada, miks grupid sarnased. Ajalugu ja arhailine mälu… (Tõestada ei saa..).
(Boas arvas ka et indiviid on oluline, üldiselt teadis palju ja teda saab enamus vooludega siduda).
6)Konfiguratsionism- e.kultuurimudeli teooria. Usa Ruth Benedict 1887-48. Boasi õpilane (ofc).
Benedicti 3 kultuurimudelit 1) apollonlik -traditsioone armastavad, tuimad, kaalutletud, ei käitu impulsiivselt. 2) dionüüslik-ekstaatilised, paranoilised, impulsiivsed 3)iakchoslik-salapäratsevad, skisofreenilised (need Nietzsche nimetused, mille B sidus psühhoanalüüsiga, arvas et need tüübid igas ühiskonnas olemas, segunenud jne.)
7) Psühholoogiline antropoloogia – Margaret Mead 1901-78 – soorollid on õpitud, inimene sünnib puhta lehena, kuid kultuur kujundab ta olemuse, looduse roll pea olematu.