Erinevad aforismid (0)

"Just keep smiling and pretending you're happy , and then maybe after you've convinced everyone else that you are, you can convince yourself"
The best feeling in the world is realizing that you're perfectly happy without the thing you thought you needed.
Laugh hard , smile no matter what youre going through , give everyone a second chance , and dont ever forget ... rules were meant to be broken ....life is too short to be anything but happy!
Do you know you have the power to make me smile whenever you want? Don't abuse that privilege...
Happiness sneaks through a door you didn't know you left open.
"Our days are happier when we give people a bit of our heart rather than a piece of our mind."
Wanna know a rule on how to be Happy? Stop comparing yourself to others .
Lõbusale inimesele tundub kogu maailm rõõmsana.
Rõõmusta elu üle , kuni elad , sest srunud olla saad sa kaua .
Mind ei huvita teie arvamus minust, sest olen õnnelik iseenda perfektsuses.
Soe päikesekiir langes ühel hommikul mu peale ja mõistsin , et on aeg olla õnnelik.
Kurbuse varjamiseks on mul rõõmus suu ja silmad , mis säravad kas naerust , pisaratest või alkoholist .
Õnn pole eesmärk , õnn on eluviis .
Soe päikesekiir langes ühel hommikul mu peale ja mõistsin , et on aeg olla õnnelik .♥
Miks me anname alla kohe, kui raskeks läheb? Miks me igatseme kedagi nii väga, et valus hakkab? Miks me kurvad olles tahame alati üksi olla? Miks me hakkame asju väärtustama alles siis, kui kõik läinud on? Miks haiget saada on nii valus? Miks me kardame riskida ilma, et kardaks põruda? Miks me ehitame oma kõige sügavamate tunnete ümber kaitsemüüri? Miks me oskame võtta, aga mitte anda? Miks me ei suuda rääkida asjadest, nii nagu nad on? Miks me ei püüdle oma unistuste poole, vaid unustame need? Miks me püüame olla need, kes me tegelikult ei ole? Miks me ei õpi enda vigadest? Miks me alati tahame valida kõige kergema tee? Miks me otsustame inimese üle enne, kui oleme teda tundma õppinud?
Kui paljud meist lohistavad nähtamatute kottidena kaasas oma minevikku ! Truult veame kaasas pettumusi, solvumist, kättemaksuiha. Piisab vaid meenutusest, kui süttime taas kui kustunud tõrvikud. Viha võib põleda meie alateadvuseski ereda ja jõulise leegina. Miks me ometi ei suuda andestada ? Teistele, endale? On see üldse alati võimalik? Mis see meile annab?
Vahel olen kui päike- särav ja soe, hingelt suur ja samas olemuselt nii väike, täis meeletut hellust ja valgust. Tahaks, et kõigil siin ilmas oleks hea ja ei vaata kunagi kurbust enese sees. Vahel olen kui kuu- veidi külm ja kauge . Kuu, mille ümber särab küll palju tähti, kuid mina tahaks kumada vaid sellele ühele. Vahel olen kui tuuleiil , mis õrnalt kohiseb su kõrvus, sasib su juukseid, vallatleb puude latvades ja laulab unelaulu väikestele lindudele. Tuul, mis uitab üksi aasal . Tuul, mis tahaks sinugi haarata kaasa ja hoida. Vahel olen kui pehme rannaliiv su jalgade all- veidike kuum ja veidike torkiv, aga meeldivalt mõnus, et teda igatseda kui ta su talla alt kaob. Rannaliiv, mis joonistab vagusi, ehitab torne ja pudeneb su käte vahelt kui peod avad. Vot selline olengi- unistav, mõtlik, veidi omapärane, vahel väga kurb, vahel piiritult õnnelik, vahel üksik, vahel liigagi sõbralik..
Mis siis saab kui ta sõnadeta lahkub? Nagu ilm talve tulekul meie armastus jahtub. Üks aasta oodata ehk teine veel järgi. Nagu pisarad sõnu paberilt kustutavad südamest ta jälgi. Algul helistasime ja kõik tundus nii siiras. Kuid nüüd mind tunne piinab nagu ma sind piiraks. Miski pole endine! Armastus müügiks nagu oleksin andnud end ma rendile.
I'm just a girl whose hair is never right. Who has more then once fallen on her face . Who can't stop laughing at something that happened yesterday . Who cries because sometimes nothing is right. But sometimes, I'm just a girl, who can't stop smiling because for that moment- everything is perfect.
Ma ei pruugi olla kellegi esimene valik, kuid ma olen hea valik. Ma ei pruugi olla rikas, aga ma olen väärtuslik. Ma ei väida, et olen keegi, mida ma ei ole, sest ma olen rahul endaga. Ma ei pruugi olla uhke mõningate asjade üle, mida ma olen teinud varem, kuid ma olen uhke selle üle, kes ma olen täna. Ma ei ole täiuslik, kuid muutma mind ei pea. Võtke mind sellisena nagu ma olen või vaadake, kui jalutan ära.
Külmunud süda ei tähenda viha. See on periood, kus sa oled saanud üle kõigest, sa ei taha midagi enam tagasi, ei taha kedagi tagasi. On need, kes on. Ja nende jaoks jääb süda alati soojaks ja hoolivaks. Külmununa tunned , et ei taha lasta kedagi endale ligi. Ei taha lihtsalt jälle usaldada ja pettuda. Kuid ükskord tuleb see päev, kui meie juurde tullakse ja ollakse meie kõrval. Lihtsalt igal sammul ollakse meiega. Võibolla see aitab? Ehk.
Ma oskan naeratada,ma oskan nutta,ma oskan hinnata seda mis mul on ja seda kes mul on,ma oskan hinnata sõpruse tähendust ja oskan hinnata elu.Sellepärast ma naudin igathetke oma elust ja ei virise aegade üle mis kunagi olid vaid lähen eluga edasi..
When I was 5 years old, my mum told me that the happiness was the key of life. When I went to school, they asked me what I wanted to be, when I grow up. I wrote down "happy". They told me I didn't understand the assignment and I told them they didn't understand life.
Iga päevaga läheb elu kiiremaks. Isegi pikad trepid, mida mööda ma jooksen, mööduvad välgukiirusel. Nii, et terve elu läheb väga kiiresti. Meil tuleb põletada oma sildu , läbida juba sisse tallatud radu ja jätta endast maha midagi, mis meid ikka meelde tuletab... kellegile.
Ma tunnen end kuidagi nii aheldatuna. Aheldatuna inimestest, tunnetest, koolist ja eelkõige sellest vastikust rutiinist, mis on saanud justkui igapäevaseks osaks mu elust. Ja ma usun, et ma pole ainuke, kes selle all kannatab. Just praegusel hetkel annab tunda suur soov end ahelaist vabastada ja rutiinsest elust lahti öelda. Tahaksin olla täiesti vaba, olla seal, kus ma parasjagu soovin, ilma, et mul istuksid pidevalt kukil kohustused ja tegevused, mida ma vabatahtlikult sooritada ei sooviks, kuid mis nõuavad tegemist. Ma tahaksin käia mööda maailma enda soovide kohaselt. Tahaksin kõndida nendel maadel , kuhu mu jalad pole veel kõndima sattunud. Tahan võtta aja maha just siis, kui mul selleks tahtmine tuleb, mitte, et ma peaksin arvestama iga detailiga, mis minu justkui täiuslikku elu kinni hoiab, et asjad koost ei variseks. Tahaksin vaadelda oma silmadega igat objekti maailmas täpselt sellise pilgu läbi nagu ma seda suudan.
When I’m not there … do you think of me? When you’re sad and something’s bothering you… do you wish I were there to help comfort you? When you’ve had a long hard day… do you smile knowing that soon you’ll be seeing me, and everything will seem better, even if it’s just for a moment? When you lay down at night… do you look back and cherish the new memories you’ve made with me? And when you get up in the morning , does everything inside of you smile, knowing that this will be another day that we’ll be together? because that’s how I think of you…
Mina teadsin ilma vaatamatagi; selle hääle tunneksin ma alati ära- tunneksin ja vastaksin sellele, ükskõik, kas ma olen parajasti ärkvel, sügavas unes .. või surnud. Sellele häälele järgneksin ma ka läbi tule – või kui olla vähem dramaatiline, longiksin tema järel kas või iga päev läbi külma ja lõputu vihma !
Sinust on kasu. Sa saavutad palju. Sa võid meelt muuta, uksi avada, haavu ravida, toetust koguda. Sa suudad võita sõpru ja mõjutada inimesi. Seega ole vastutustundlik . Mõtle, enne kui ütled. Ütle, enne kui tegutsed . Ole julgustav, ja julge vastu võtta väljakutseid. Nii võivad isegi su kriitikud varsti ennast sinu tiimist leida.
Kui mind ükskord enam siin pole.. kui mind ükskord enam ei tule.. ei näe mu nime ekraanil , ei kuule mu häält vastamas, kui valid mu numbri, kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud ja silmad mis sealt vastu vaatavad on kauged ja võõrad.. kui hüüad mu nime ja sellele ei reageeri keegi... kui püüad meenutada möödund tutvust inimesest, kellele sa nii tähtis olid.. nii vajalik.. nii kallis.. kui tunned hinges igatsust ja tühjust - siis tea, et mind ei ole enam siin.. Olen läinud kaugele siit ära, kuhugi kus on mul hea.. kuhugi , kus pole seda valu, pole igatsust, sest keegi ei tule sinna nii pea järele ... kuhugi kus on palju minusuguseid, kes taga nutavad sinusuguseid.. olen lihtsalt läinud ära...
Kui keegi on andnud Sulle tüki oma südamest - olgu see suur või imepisike, kuid siiski tükk, koht. Siis ära unusta , et see on tükk, teise südamest ja teine vajab seda tükki, et elada. Kui Sa hoiad seda tükki hästi ollakse õnnelik, kuid kui Sa selle ära viskad, sellel trambid, selle unustad, siis tea - kannatab see, kes Sulle selle andis.
Kas teil on vahel soov, et keegi lihtsalt tuleks ja ütleks ma hoolin sinust ! Kas te olete nutnud tunde sellepärast, et keegi lihtsalt tegi haiget ei mitte füüsiliselt vaid vaimselt ?. Kas on vahel liiga palju palutud, et keegi näitaks välja, et ta hoolib, et ta on alati olemas, kui teda vajad ? Kas teile meeldib ka vihma käes seista tunde, lihtsalt selleks, et keegi ei näeks, et te nutate? Kas te olete teinud sõprade juures olekul nägu, et oh, minuga on kõik korras, kuid pärast seda lähete tuppa ja nutate? Kui keegi on teilt küsinud kas sinuga on kõik korras? Ja te vastate alati jaa, kas keegi on teile silma vaadanud ja küsinud Aga päriselt ? Jah, kui me alles olime väiksed printsessid hoolitseti meie eest, kas keegi võiks seda jälle teha? Kas keegi võiks lihtsalt õhtul meile helistada ja küsida Kas kõik on korras?
Aga äkki on seda liiga palju palutud?
Ma võin sulle kohutavalt palju haiget teha .. Sa kahetsed, et mu ellu ilmusid .. Kui aus olla, siis ma vihkan sind ja kõik teod, mis sa minu vastu teinud oled saavad topelt karistuse .. Ma naeran sulle valusalt näkku, kui saan teada su saladused .. Ja ära unusta .. Kunagi pole kindel kas võidab kass või hiir .. Kass on kiire, kuid hiir on taibukas .. Ja ka mina kuulun hiirte valda .. Ma vihkan inimesi, kes teistele odavalt haiget teevad .. Te ei vääri midagi .. Ja teie pisarad on nauditavad ...
Võibolla ei tunne sa mind piisavalt. Võibolla ma polegi sinujaoks . Võibolla ei arvesta sa minu arvamustega. Võibolla ei olegi mina kõiges süüdi, Võibolla olen põikpäisem, kui arvad . Võibolla ei oska sa mind hinnata.Võibolla on parem kui me ei suhtlegi . Võibolla polegi sellel kõigel vahet.
Do you want to know what my problem is? I will tell you what my problem is… i love you. I love your name, I love the way you look at me, I love your gorgeous smile, I love the way you walk , I love your beautiful eyes , I love the sound of your laugh, i love the way you get mad, i love the way i dont understand you at all. I love the way I can be having the worst day of my life and seeing you completely changes my mood. I love how when you touch me I get weak , thats my problem...
If you think life is bad. How would you like to be an egg? You only get laid once! You only get smashed once! It takes 4 minutes to get hard! Only 2 minutes to get soft ! You share your box with 5 other guys! And after 3 minutes in the hot tub you get your head smashed in and then you get a good poking by a load of soldiers! But worst of all. The only chick that ever sat on your face was your mother! So cheer up, your life aint that bad!
Ärge kunagi jätke ütlemata seda, mis on oluline ja mida te tõeliselt tunnete. Paljud meist teevad selle vea, et ütlevad "Ma oleksin pidanud ütlema..!" aga nad ei ütle ja nad ei ole seda varemgi teinud. Meie mõtted ja tunded on meie omad ja need on tihti suunatud teistele... Enesevaenulikkus on see kui me hoiame enda teada asju, mis võivad meile olla olulised siis kui me seda välja ütleme... ja valehäbi on see, kui me jätame ütlemata oma tundeid, mis on suunatud kellegile.
Sa vaatad ja imestad, kuidas ma jaksan koguaeg naerda. Sa arvad, et tunned mind läbi ja lõhki, aga tegelikult pole sul õrna aimugi, et see võltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust. Ühel hetkel sa avastad, et ma pole enam õnnelik. Sa sead endas kahtlusele kõik, teed haiget mulle oma kahtlustega, tujutsemistega, ükskõiksusega-ühesõnaga kõigega. kuid sa ei tea et need hetkel, mis ma sinuga veetsin ja millal ma sinuga koos olles naeratasin. Need olid tõelised. Sa arvad, et sa pole minu jaoks enam piisavalt hea, et sa ei suuda mind õnnelikuks muuta. kuid kas sa kunagi oled küsinud endalt:mis on õnn? mis sa arvad, mis teeb mu õnnelikuks? Ma olen üpriski kindel, et ei ole ning sa ei teagi, et see oled Sina. Kõik sinuga, mis puudutab sind ja mis ei puutuda. aga sellel polegi vahet, mis puudutab ja mis mitte. tähtis on see, et sa oled mu kõrval ja et oleksid õnnelik. See, et sa oleksid rahul, sest mina olen rahul, kui sinagi seda oled. Ma olen õnnelik, kui sinagi seda oled. ja kui sind poleks, siis peaksin kõigile näitama seda võltsnaeratust, mis varjab minu sees valitsevat kurbust, kuna sind enam pole.. Ja keegi ei saa kunagi teada, mida ma tegelikult tunnen ja kuidas sind tegelikult igatsen.
Sa tulid ja tõid mu maailma värvid tagasi. Öeldakse, et maailm vajab päikest, et elus püsida. Mina vajan seda samuti, kuid minu päikeseks oled Sina. Sinuga tundub ka kõige pimedam öö valgust täis. Minul on nüüdsest oma maailma parim paik olemas - Sinu käte vahel. Vahel soovin, et meie koosolemise ajal tekiks ajanihe, et saaksime alati koos olla. Kui järele mõelda, siis pole ehk seda vajagi, oled niigi minuga mu südames. Luba mulle ainult üht. - Ära hakka iial rabelema seal liialt, põhjustaksid palju valu. Sa tead, et olen su jaoks alati olemas, ükskõik mis ka ei juhtuks.
Miks on mul vahel tunne, et vihm on parem kui päike.Miks ei taha ma kuulata kuidas laulavad linnud, kuulaks parem kuidas lööb äike.Miks tahan ma lihtsalt seista ja nutta koos vihmaga?Tean! Sest mu elul ei ole mõtet kui sind ei ole minuga!
Armastus ei saa olla otsast lõpuni puhas, puhas kui allikavesi . see ei saa olla lõputu, lõputu kui maailm. Armastus ei saaolla ainult valus, selles on ka midagi head, kasvõi natukene. Armastus ei saa küsida meilt küsimusi, teades, et me oskame neile kindlasti vastata. Armastus ei saa olla koguaeg sama suur, sama tugev, see kord kasvab, kord väheneb. Armastus ei saa olla ainult ilus, sest kunagi lõppeb see ilus, see määritakse verega, see rüüstatakse ja uputatakse pisaratega. Armastusel ei ole piire , teda ei saa panna lukutaha, hoida kinni üksikus ruumis. Armastus on ja jääb kõikide meie ellu, ta painab meid, ta rõõmustab meid, ta paneb meid proovile, ta määrib meid kokku verega, ta tekitab arme südamesse, kuid siiski on see meie lahutamatu osa elust.
Pane käsi vastu rinda ja tunneta oma südametukseid. See on su elu kell, mis loendab allesjäänud hetki . Ühel päeval jääb see seisma. See on täiesti kindel ja sa ei saa sinna mitte kui midagi parata. Nii et ühtki hinnalist sekundit ei ole sul enam raisata. Aja oma unelmaid taga energia ja kirega või oled nad niisama hästi kui kanalisatsioonist alla lasknud.
Viimast korda küsin sinult, issand , mis on need inimesed sulle teinud? Sa oled ju vägev, et inimene ei saa sulle midagi teha. Kui sa tõesti inimesi armastad , siis tee sõjale otsekohe lõpp. Ära lase neil kauem enam piinas olla! Kui sa seda ei tee, siis sa ise oled inimeste piinaja ja ma ei taha sinus enam midagi kuulda.
Let's face it..we've changed. We all changed. Somewhere between summer ending and school starting, we've gone in our own directions. Hearts were broken, friends diminished, new love started and new people came into our lives . We no longer spend all of our time in our circle of friends, we no longer talk for hours about nothing at all. We've changed -- some for the better, some for the worse .
parents say we're too young for love but actually they're wrong . no one is too young to fall for someone they adore . you cant control when you fall in love it just happens and it takes your heart from you. so the next time your parents say that just ask when was the first time you fell in love?There was a boy whose first love was a girl in a picture , which he found on the street . He picked it up and kept it. As time went by he married, but still kept it. One day, his wife found it and asked, "Where did you get this?" The man said, "I found it when i was a child .. but why are you asking ?" His wife replied, "I lost this picture when i was seven .My idea of a best friend is still the person who gives you the better of the two choices , holds your hand when you're scared, helps you fight off those who try to take advantage of you, thinks of you at times when you are not there, reminds you of what you have forgotten, helps you put the past behind you but understands when you need to hold on to it a little longer, but loves you for you!
Peaks ju olemas olema koht, kus saavad kõik unistused teoks ja koht kus kõik mälestused ootavad meid, iga kord kui me tahame neid uuesti läbi elada. Kuid kui sa vaatad sügavale enda sisse, siis sa leiadki selle koha.. oma südamest, kus on suured-suured täitmata unistused ja kallid mälestused.. Selleks et saavutada see, mida sa üle kõige hindad ja soovid, ei tohiks sa lõpetada oma unistuste poole püüdlemist ning mälestused aitavad meid teadmisega , teadmisega, et kunagi on olnud kõik hästi ja tuleb veel paremaid aegu. On mida mäletada ja see teeb meid tugevaks . Lihtsalt vaata oma südamesse.
Vahest on selline tunne, et ei tea isegi, mida tahaks. Tegelikult nagu ei olegi mingit tunnet . Ainult väsimus ja tühjus. Ma ei saa aru enam ei endast, ega teistest. Ma ei saa aru, miks sul oli vaja üldse tulla, kui sa kavatsed varsti lahkuda. Või tulid sa ainult mõne teise asja pärast, mida ma isegi ei oska seletada. Jäävadki ainult küsimused, ilma vastusteta . See piinab. Aga ma siiski tänan, sest ilusat on palju ..
It's sad when the people you know, became people you knew. When you can walk right past someone, like they were never a big part of your life. How you used to be able to talk for hours, and now you can barely even look at them...
Sometimes I think about the first time I realized that I loved you ... it was as if my eyes took a picture at that moment and stored it in my heart. Sometimes I think about how much my life has changed because of you. I think about you and your happiness, about us and our life together, and I realize that you are as much a part of me now as the air I breathe and the dreams I have. But, from time to time, I still like to remember the first time I looked into your eyes and saw my future there.
Kas ma olen kunagi väitnud, et ma olen täiuslik? Ma arvan, et ei ja ma ei saa ka kunagi selleks, kuna täiuslikkust ei olegi siin maailmas. Ma olen olemas ja oma kõigi parandamatute vigadega. Neid ei anna parandada ja nii see jääb ka. Las nad siis olla mul, kuna igas inimeses on peidus midagi head ja midagi lõpmatut halba. Mõnikord on elust mul täielik siiber! Mõnikord tahaks öelda ''kõik, ma ei jaksa enam, ma ei taha enam!'' ning minna. Mõnikord tahaks minna sillale ja sealt alla hüpata. Mõnikord tahaks kedagi kallistada hästi kõvasti ja teada et ta kuulub ainult mulle ja ma saan koguaeg ta peale loota . Mõnikord tahaks kõndida ja nutta.. üksi ja kaua, kaua . Mõnikord tahaks oma majast mööda kõndida, et mitte teistele jalgu jääda. Mõnikord tahaks oma sõpradest mööda kõndida, et ka neile mitte jalgu jääda. Mõnikord on mul tunne, et olen mõttetu ja keegi ei vaja mind.
Life is a game. We all have part of this. Life is stark , sometimes it's unfair too. If you feel , you're so alone . So remember that, your friends are in your heart. Dreams're nice. But don't stay there long. It hurts to come back, to reality . There's no guarantee, that life will be easy . but if you'll be stronger, you will win this game. When there's no light to break up the dark , raise your eyes to the sky and smile.
i see a forgiveness behind the clouds. i'm seeing the smile what i missed the most. i'm seeing your eyes, i'm seeing the truth . and now, i understand how much i needed you. and now, i understand i can't live without you. it's so hard for me. i hate a reality.
Teesklust jätkatakse siiski lõpuni välja, inimesed jälgivad alati, mis mulje nad teistele jätavad ja püüavad mitte ennast näidata. Kui maski surma lähenedes veidi kergitataksegi, siis ei võeta seda kunagi täielikult eest. Siirus pole kunagi täielik. Inimesed võitlevad lõpuni, relvadeks elu jooksul omaks võetud salakavalus ja petmine . Kuni viimase hingetõmbeni eelistavad nad absurdset väärikust aina suuremaks kasvavale tõele. Nad keelduvad seda uskumast ja sellega leppimast ning eelistavad surra, elu sünnis mask ees.
Ükskord päike ütles mulle, et kui su kallim on igapäev nii kaugel ja tekitab sulle nii palju probleeme et sa nutma pead, miks sa teda maha ei jäta? ma vaatasin päikesele otsa ja küsisin, Kas sa jätaksid oma taeva?
Ma tean ,et ma pole täiuslik. Ma muutun vahest armukadedaks ..Me tülitseme mõttetute asjade üle .. Ma katkestan kõnesi ja sa helistad kohe tagasi .Ma luban ,et ei tee seda uuesti ja nii ma ka teen. Ma võin käituda ebaküpselt vahest , aga on üks asi ,milles olen ma täiesti kindel . Ma ei tea , kus ma oleks praegu ,ilma sinu kannatuse ja armastuseta .Ma ei pruugi olla parim tüdruk/poisssõber , ma ei pruugi näidata ,kui väga ma tegelikult sinust hoolin ..Aga seal on üks asi mis on ja jääb alatiseks tõeks. ” Ma armastan sind “.
Me kõik oleme natuke veidrad ja elu on natuke veider . Ja kui me leiame kellegi, kelle veidrus sobib meie omaga , siis liitume temaga ja oleme koos veidrad ja kutsume seda armastuseks.
Ma ei tea, mida homne toob või mis ma õhtuks söön. Ma ei saa teile öelda, kas olen leidnud omale saatusekaaslase või mis ma homme kannan. Siiani ei tea ma, mis tulevik mulle toob või kas ma viitsin täna midagi teha. Aga ma tean, et mu kõlaritest kostub muusika , mu kapp on riideid täis ja mis peamine - mul on parimad sõbrad, keda üks tüdruk võib tahta. Ja kullakesed, see ongi kõik, mida ma vajan!
Olid mu päike ,olid mu taevas ja olid mu põhjatu õnnekaev ,mida armastasin ülekõige .Sa olid samuti mu öö ja päev korraga ,mitte kunagi ei suutnud sa mind nutma panna .Panid mu naerma ,ka isegi kõige tobetamate naljadega ,sa olid mulle parim ja jääd ka selleks ,isegi kui sa ei kuulu mulle.
Ma ei räägi enam tundega, et sulle selgeks teha. Sa lihtsalt püüad kinni mu pilgu ja hetkega on sulle kõik selge. Need silmad ei suuda enam iial varjata seda tunnet ja neid emotsioone, mis mu sees end peidavad. Need silmad räägivad ise sulle kõik. Aga vaid sulle, ainult sulle ja nii ongi õige!
Ma ei maksa midagi aga olen väärt palju, ma rikastan neid, kes mind saavad, tegemata vaeseks neid, kes mu ära annavad. Ma kestan ühe hetke, aga mälestus minust võib kesta terve elu. Ma olen puhkus väsinule, lootus meeleheitnule, päikesekiir kurvale ja parim vastumürk murele. Mind ei saa osta ega müüa. Keegi ei saa öelda: ''Ta on täpselt sinu moodi.'', sest ma olen omamoodi ja peale minu pole maailmas ühtegi sellist inimest.Kõik kannavad mingisugust maski, et varjata oma tõelisust. Pead vaatama hästi, et näha nende olemust ja need kes lasevad maskil langeda, neile pead vaatama silma, et näha kes nad tegelikult on ja milleks nad võimelised on. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub. Elu on küünal, mis särab ja kustub . Võivad teed küll lahku viia, Laine kanda kaugele. Aga mälestus viib sinna, kus kord koos me olime.Universumis valitseb tasakaal. Kui mina tõusen, siis selle arvelt peab keegi langema . Langen selleks, et teised saaksid tõusta minu arvelt. Muutun halvaks, et teised saaksid paremaks minu arvelt.Kui kogu aja pühendud, et ehitada kõik uuesti üles, ja see ka õnnestub, juhtub jälle midagi, mis kõik täiesti põhja viib. Mitte allamäge, mitte paar sammu tagasi, vaid täiesti põhja. Algusesse .Üksinduses, haige olles, segaduses — ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama . Piisab sellest, et nad olemas on. Sõprust ei vähenda aeg ega kaugus, ei vangistus ega sõda, ei kannatused ega vaikus . Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide.On kaks võimalust , miks inimesed ei suuda olla õnnelikud - nad elavad liiga palju minevikus, mõeldes sellele, mis oli või siis tulevikus, kartes, mis tuleb.soov salalaekas, selle täide viimiseks piisab tahtejõust. Alles eile sain teada, kui kohutavalt palju sa mulle tegelikult tähendasid. Alles eile sain teada, et sind kaotades ma murdun täielikult. Alles eile sain teada, kui valus see kõik on ja ma ei lepi sellega kunagi.
Oli kord üks saar, kus elasid kõik tunded. Armastus, kurbus , tarkus, lõbusus ja veel paljud, paljud teised. Ühel päeval öeldi neile, et saar hakkab uppuma. Kõik sõitsid oma paatidega ära. Armastusel polnud paati. Ta jäi saarele , kuni see oli peaaegu vee all. Alles siis hakkas ta abi küsima. Esiteks sõitis mööda Rikkus. Armastus ütles “Võta mind palun oma paati.” Rikkus vastas vaid “Mu paadis on palju raha ja kalliskive, sina siia ei mahu” ja sõitis edasi. Saarest oli vaid väike osa vee peal, kui Puhtus mööda sõitis. Armastus palus , et see teda oma paati võtaks. “Ei,” vastas Puhtus “Sa oled märg ja must, võid mu laeva ära määrida.” Kurbus oli Armastusele lähedal “Palun, palun võta mind oma paati,” ütles Armastus. “Ei Armastus, ma olen ise nii kurb, et mul pole aega sinu jaoks.” Armastus oli juba uppumas, kui tühi paat temast mööda sõitis ja hääl ütles “Tule minu paati.” Tühi paat viis Armastuse maale. Seal kohtas ta Tarkust. “Kes see oli, kes mind päästis?” küsis ta. “See oli Aeg.” vastas Tarkus. “Aeg?!” imestas Armastus. “Jah, Aeg” vastas Tarkus “Aeg on ainus, kes saab aru, kui tähtis Armastus tegelikult on.”
Ma näen, aga ei vaata. Ma leian, aga ei kaota. Ei mõtle sinule, kui silmad sulen, ometi unenäos su juurde tulen. Armastan päeva, kuid öösiti ärkan. Olen hajameelne, aga kõike märkan. Reegleid järgides neid purustan. Kõike mäletan, vahel iseennast unustan. Olen tugev, kuid vajan sind. Olen tuvi, vahel sinilind . Kallistan, aga ei puutu . Olen muutlik , kuid ei muutu. Joostes seisan paigal. Naeratades pisaraid peidan. Olen kerge, aga rõhun, Tahan luua, aga lõhun. Olen eksinud , kuid su leian. Lasen minna, aga südames hoian . Olen suur, aga ometi väike. Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike. Olen vaikne, aga räägin palju. Vahel näed mind, vahel mu varju.. ütlen hüvasti, kuid ei lähe. Olen liiga palju, aga ikka veel vähe. Olen harjumus, millega sa iial ei harju. Mul on valus, aga ma ei karju . Ei ole ma igavik - olen vaid hetk. Ei ole sihtpunkt - olen su retk. Olen päev, mil säravad tähed. Saadan su ära, kuid ei taha, et lähed. Ma haavan, kuid ei purusta. Tahan teada, kuid ei küsi. Olen vaid HETK, mis EI püsi!
See kui sa kellegi kõrval magades tahad ta kaissu võtta nii kõvasti kui suudad, see kui sa võid suudelda kedagi ning siis selle hetkeliselt lõpetada teades, et te saate seda igahetk jätkata, see kui keegi hoiab su käest ning sul tekib tunne nagu tahaks laulda maailma kõige ilusamat laulu, see kui sa teda näed ja see teeb su südame soojaks, see kui sa hoolid temast niiväga et oled valmis teda kõiges toetama, see kui sa teda kallistades tahaksid et ta oleks sul nii lähedal kui võimalik, see kui sa käega läbi tema juuste silitades tunned midagi erilist, see kui sa süüa tehes mõtled vaid sellele kas talle see toit maitseb, see kui sa võid hommikul kodu uksest välja astuda teadmisega, et tema ootab sind, see kui sa võid terve päeva tuksi keerata, kui ikkagi jõudes temani on kõik hästi, see kui sa suudad rääkida talle kõigest ilma piinlikuseta, see kui sa võid lihtsalt näha halb välja, teades et teda ei huvita see, see kui sa võid kõike teha erilise südamerahuga, see ongi armastus .
Mälestused ei kustu,Mälestused jäävad alles. Armastus meie südametesse
jääb alati alles. Tõelist armastust ja tundeid ei saa unustada ükskõik, kuidas me seda ka ei tahaks. Armastus jääb alles. Isegi kui me päeval eimõtle enda armastatu peale, siis öösel me näeme teda unenägudes. Me tahame enda armastatule vaid parimat ja oleme võimelised tegema paljut, isegi kui me ei ole temaga enam koos jäävad mälestused ja armastusalles ja just armastus ongi see,mis ei lase meil unustada.
Leia poiss, kes ütleb sulle"sa oled kuum", et "sa oled ilus", kes helistab sulle tagasi kui sa oled temaga aega viitnud,kes püsib ärkvel vaid sellepärast, et näha kuidas sa magad. Oota poissi, kes suudleb sind laubale, kes pidevalt meenutab sulle, kui palju sa talle tähendad ja kui õnnelik ta on, kuna tal oled sina! Oota seda üht, kes pöördub oma sõprade poole ja ütle "see on TEMA!"
Minu ees on pikk tänav . Ma seisan siin üksinda , ilma sinuta . . . Vihma sajab plaginal alla . Mu valged tossud on juba märjad . Mööduvad sekundid , minutid , tund & teinegi , kuid sind ikka pole . Küllap oled sa kuskil , kus sul on parem olla , kuskil , kus mind ei ole . Voolab pisar , voolab teine , kolmas , neljas . Ma imestan , et mul ültse pisaraid jätkub . Kuid justkui välk selgest taevast jõuab mulle kõik kohale . " Sa pole mind väärt ! " ütlen ma naerusuil ning kõnnin edasi lõpu poole , sinna , kus ootab mind õnn .
Tihti me ütleme " Ei armasta ", aga hinges jooksevad meil pisarad . Tihti me ütleme " Vihkan ", aga ainult selleks , et ise usuksime seda . Tihti me ütleme " Hüvasti ", aga samas lootes seda inimest veel kord näha . Me ütleme " Mine ära ", selleks ,et inimene ei näeks meie pisaraid . Me ütleme " Mitte kunagi ", kui teame,et see juhtub veel kord . Me ütleme " Olen sust üle saanud " kui kardame tunnistada oma tundeid . Me ütleme " Olen sind unustanud " kui mõtted inimesest on alati . Me ütleme " Ma kustutasin ta nr. ära " kui mäletame seda peast . Me ütleme " Meie vahel on kõik läbi " kui kõik tegeltikult alles algab . Vahest me ei saa öelda " Armastan " kui kardame kuulda vastust . Me palume , et meid jäetakse üksi , kuigi vajame kellegi tuge . Me loodame , kuigi pole eriti mingeid võimalusi . Me ootame , kuigi teame , et meid on juba unustatud . Me unistame teades , et seda mitte kunagi ei juhtu . . .
Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast, kes sa oled, vaid seepärast, kes mina sinu seltsis olen. Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast, kuhu sa oled jõudnud, vaid ka seepärast, kuhu mina sinuga jõudnud olen. Ma armastan sind seepärast, et sa oled teinud rohkem kui mitstahes õpetus, et mind paremaks muuta, ja sa oled teinud rohkem kui mistahes saatus, et mind õnnelikuks muuta. Sa oled teinud seda ainsagi puudutuseta, ainsagi sõnata, ainsagi viipeta. Sa oled teinud seda, olles sina ise. Võib-olla sõbraks olemine just seda tähendabki.
Väga tihti sa ütled mulle, et sa armastad mind. Ükspäev ütlen mina sulle pisarais, et ma vajan sind praegu niinii väga ! Kui sa sel hetkel kahtled mu siiruses siis see tähendab, et need samasugused laused mida sa mulle korrutasid olid vaid sinu nõmedad naljad ..
Every girl has that one guy that she can't love, doesn't love, won't love, but every time she sees him, her heart skips a beat.. and he's the only one who's always on her mind. But she knows there is no chance, so she keeps living, putting on that smile that hides her feelings , so he won't ever know.
Tema silmis leegitseb kord valu, kord tuli, kord armastus. Kuid, et seda märgata, pead oskama näha. Teda tundma. Ta ise vaid varjab. Tema loomus on salapärane ja müstiline, tema käitumisele põhjusi leida pole mõtet - seda ei suuda teha mitte keegi. Võite vaid arvata et tunnete teda, eksite rängalt. Tema viha on heitlik, ta on sõdija ning võitleja, vallutaja ja hävitaja. Vaid ühe hetkega võib tema klaashaprast hingest saada kalk , jääkülm ning armutu teras. Tema pilgus ei leia te armu , võite kohata vaid põlgust ning etteheidet. Kuid et näha seal valu, selleks peate teda tundma. Tema kallistused on soojad , süda avatud, hing abivalmis. Ta on tundlik, hooliv ja aus. Tema oskus lollitada ümbritsevaid inimesi ja neid segadusse ajada on hämmastav! Uskuda tõde, mis on imeilus illusioon ! Vaid tema on selleks suuteline. On vist palju tahta, et te teda mõistaksite. Tema maailmatunnetus on enneolematu, tema ideed utoopilised ja jalustrabavad. Tihti ka mõistetamatud ja segased . Täpselt nagu ta isegi.
Sa olid kui mu pisar, Mis mu põselt alla langes. Veeres alla silmast, Kus oli ta tegelik koht. Ja siis kukkus teadmatusse, Ning kuivas kiiresti. Seega oli ta unustatud. Keegi ei mõelnud enam, Kui palju kurbust ta õhkas, Missugust valu ta väljendas, Sest tulid uued nutupiisad peale. Ajapikku ka unustati, Miks oli see pisar valatud. Miks oli lastud sel pisaral oma silma kurnata, Ma tean, Et ise ka vahel unustan, Aga mitte seda pisarat, Ta oli eriline! Ta oli VALUS, Jättis haava südamesse, Mitte nagu kõik teised, Mis ainult niisutasid kaela ja märjutasid maad. See pisar kuulus mulle Ta jättis jälje, Mis sest, et surmahaava näol. Ma usun, et tegelikult ei tulnud ta silmast. Arvan, et ta väljus verena südamest.
Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma
võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suurearmastusega. Kuid siiski ma vaatan sind nagu teisi, sest ma ei taha,et sa näeksid kuidas ma sind tegelikult enda kõrvale igapäev vajan. Maei taha et sa saaksid teada, kuidas ma sind vaikselt oma südamesarmastan, sest nii on parem, nii mulle, kui sulle... Ma lihtsalt lähenpea püsti edasi nii nagu ikka, sest ma suudan naeratada ja peita omapisaraid, kui seda vaja on !
Üksinduses, haige olles, segaduses — ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama. Piisab sellest, et nad olemas on
.Sõprust ei vähenda aeg ega kaugus, ei vangistus ega sõda, ei kannatused ega vaikus. Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide.
Elades koos ja kõrvuti teiste inimestega unustme me sageli,et ühel päeval lõpeb iga inimese tee-ja et me ei tea,millal see päev saabub.Sellepärast peaks
inimestele , kellest me hoolime, ütlema,et nad on midagi erilist ja olulist.Ütle neile seda enne , kui on hilja .Elu on liiga lühike, et lihtsalt kaevata. Armasta neid, kes on sinu vastu head. Unusta need, kes seda ei ole. Kõik asjad juhtuvad mingitel põhjustel.Kui sa saad uue võimaluse, haara sellest kahe käega. Kui see peaks muutma sinu elu, siis lase sellel juhtuda. Keegi ei ütle, et elu on kerge, vaid see on elamist väärt.