Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ehitus maksumusehindamine I loeng (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Loeng nr 1. Sissejuhatus 
 
1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel 
 
Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid 
ehitus endaga kaasa toob. 
 
Ehituse  maksumuse   prognoosimine   pole  sama,  mis  maksumuse  plaanimine,  samuti  kui  ilma 
prognoosimist  ei  saa  nimetada  ilma  plaanimiseks.  Mõlemal juhul võib tegelik  olukord kujuneda väga 
erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 
 
19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest 
ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning 
mõlemal  juhul  leiti  lõpuks  ka  vajalikud  vahendid,  ehitise  lõpetamiseks.  Ehitusprotsess  koosnes 
seejuures  paljudest  küllaltki  lihtsatest  ja  sõltumatutest  ning  suhteliselt  püsivate   kuludega  
tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. 
 
Esimene oluline suunamuutus 
 
Tööstusliku revolutsiooni järel muutus olukord ehituses aga eelkõige kolmel põhjusel
 
1)  Esiteks  olid  suurte  ehitusprojektide  kavandajad  üha  enam  huvitatud  kulude  arvutusest: 
tööstureid  huvitas  eelkõige  kasum,  riigitegelased  pidid  aga  andma  vastust  oma  tegevusest, 
ühistegevuse puhul olid aga need mõlemad põhjused ühendatud.  
 
2)  Teiseks muutusid  projektid  tehnoloogiliselt keerukamateks ja nüansi rohkemateks.  
 
3)   Kolmandaks  oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja 
ühiskonnakorraldus  muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks.  
 
Uuest  olukorrast  tulenevate  nõudmistega  kohandumiseks  hakkas  aga  arenema  kulutuste  eelneva 
hindamise  süsteem,  et  kokkulepitud  hinna  alusel  anda  kogu  vastutus  projekti  tööde  täitmise  eest 
peatöövõtjale.  See  läbi  vabanesid  ehituse  omanik  ja   arhitekt   paljudest  korraldusprobleemidest  ja 
omanik  oli  kaitstud  täpselt   piiritletud   kohustusega  tasuda,  millega  ta  sidus  ennast  enne  tööde 
alustamist lepingu sõlmimisel. 
 
Üle  sajandi  funktsioneeris  see  süsteem  edukalt  ja  ta  on  ka  tänapäeval  laialt  kasutusel,  kuigi  on 
kadunud selle esialgne lihtsus. Siiski pani selline meetod ühe täiendava kohustuse arhitektile: lõpetada 
tööjoonised ja lahendada ehitusega seotud pisiküsimused enne hinna määramist. 
 
Hinnad kujunesid tavaliselt võistupakkumise teel.  Dokumendid  töö kohta saadeti  paljudele  töövõtjatele, kes 
esitasid pitseeritud ümbrikutes oma ettepanekud, mis avati arhitekti poolt eelnevalt  väljakuulutatud  päeval 
ja  kellaajal . Tavaliselt sai lepingu see firma, kelle poolt tehtud  pakkumus  oli madalaim. 
 
Pakkumuse   tegemiseks  oli  aga  ettevõtjal  vaja  arvutada projekti töömahud  ja  materjali vajadus.  Seda 
tehti jooniseid üle mõõtes ja kuna algandmed pakkumuse tegemiseks olid samad igale pakkujale, pidid 
ka kõik  arvutustulemused  olema samad, juhul kui vigu ei tehtud. Selline põhimõte polnud aga mõistlik. 
Oli  tekkinud  soodne  olukord  töömahtude  arvestaja  ameti  tekkimiseks,  kelle  ülesandeks  oli  koostada 
projekti  töömahtude  loend,  arvutada  töömahukus  ja  materjalide  vajadus.  Oma  tasu  sai  ta  aga  juba 
eduka pakkumuse teinud pretendendilt. 
 
Kohe  tekkis  aga  uus  raskus.  Pakkumussüsteemi  edu  sõltus  võistluse  aususest  ja  alati  oli  oht,  et   pakkujad  
võisid   salaja   kokku  leppida  ülespuhutud   hinnas   ja  lisatulu  jaotamises.  Mures  olid  ka  arhitektid.  Juhul  kui 
töövõtjad  kasutasid mahtude arvestaja koostatud  arvutusi , võisid nad samaaegselt teha ka  mõningaid  
 

arhitekti  seisukohalt  mittesoovitavaid  muudatusi.  Kiiresti  muutus  tavaliseks  see,  et  koos  jooniste  ja 
töökirjeldustega  koostas  arhitekt  ka  töömahtude  loendid  ise  selleks,  et  võtta  pakkujatelt  vajadus 
omavaheliseks kokkusaamiseks. Samas kehtis ikka põhimõte, et lepingu endale saanud edukas  pakkuja  
tasus  ka  arhitekti  poolt  määratud  mahtude  arvestajale  tema  töö  eest.  Mahtude  arvestajast  kujunes 
tunnustatud amet. 
 
Selline  pakkumiskorraldus  ehitusmaksumuse  määramisega  enne  tööde  alustamist  annab  tellijale  kindla 
eelarve  enne  tegelikke  ehituskulusid.  Pakkumuse  toimumise  ajaks  on  ta  aga  sidunud  ennast  juba  paljude 
kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei 
saa alustada. Arhitekt, projekti  konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa 
oma tööst ja loodavad saada selle eest ka oma tasu vaatamata sellele, kas töid tegelikult ka alustatakse või 
mitte.  Ainukesed,  kes  oleksid  siiski  nõus  tasuta  töötama,  on  ehitajad,  sest  neil  pole  veel  küllalt  andmeid 
sellest, et  tellija  ei suuda tasuda pakkumuses näidatud  summat . Ja  veel  – tellija on ilmselt ostnud ehituse 
jaoks  krundi  ja  ka  see  raha  on  nüüd   külmutatud .  Lisaks  sellele  on  ta  teinud   plaane ,  koos  kaasnevate 
kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb  loobuda
 
Teine  võimalus  oleks  ehitis  täielikult  ümber  projekteerida  kaasaegsemaks  ja  korraldada  uus 
pakkumine.  See  toob  aga  kaasa  täiendava   ajakulu   ja  ei  vabasta  tellijat  eelmise  nurjunud  projektiga 
seotud  kuludest.  Sellepärast  on  väga  tähtis,  et  veel  enne  seda,  kui  tellija  seob  ennast  liiga  suurte 
kuludega, annaksid ligikaudsed eelarved talle teavet sellest, kui palju võib ehitus maksma minna. 
 
Sellest  tulenevalt  tekib  soov  prognoosida  ehitusmaksumust  mingil  hetkel  enne  töömahtude  loendi 
lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust 
tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada 
töömahtude  loend,  siis  on  ka  loomulik,  et  tema  eelarvestaja  koostab  täpse  ja  põhjendatud  kulude 
eelarve just ehitaja huvidest lähtudes. 
 
Kuna tellija soovib nii aegsasti kui võimalik enne kui  ta on oma tegevuses läinud liiga kaugele, saada 
teavet eelseisvatest maksekohustustest, ja ka arhitekt soovib teada, kas tema projekt on teostatav, siis 
tuleb  koostada  nii  varakult  kui  võimalik  ligikaudne  eelarve,  isegi  kui  joonised  on  veel  eskiisideta  ja 
dokumentatsiooni on vähe või see puudub täiesti. 
 
Tavaliselt  koostas  arhitekt  sellise  eelarve  ise,  tegelikult  valmistas  talle  andmed  ette  aga  mahtude 
arvestaja,  sest  tal  olid  selleks  suuremad  kogemused  ja  võimalus  kasutada  maksumusteavet.  Kuigi 
selline korraldus polnud igapäevane, koostas mahtude arvestaja tihti oma arvutused arhitektile tasuta, 
sest just arhitekt soovitas tellijale ka head mahtude arvestajat. 
 
See soosis aga kulude eelarve, maksumusplaani ja kulude kontrolli süsteemi loomist. Traditsioonilised 
on üldistaval ühikhinnal põhinevad eelarved, kus eelarvemaksumuse saamiseks arvutatakse töömahud 
naturaalühikutes ja tulemus korrutatakse vastava ühikhinnaga. 
 
Sõltumata  sellest,  kui  põhjalikult  selline  eelarve  on  koostatud,  eeldades  suuri  kogemusi,  oskusi  ja 
otsustusvõimet, on sel ka oluline puudus: projekteerimise käigus tehtud eskiislahendusi pole võimalik 
seostada  täpsete tööjoonistega. Koostades töömahuloendit võib eelarvestajale tunduda, et hindamisel 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ehitus maksumusehindamine I loeng #1 Ehitus maksumusehindamine I loeng #2 Ehitus maksumusehindamine I loeng #3 Ehitus maksumusehindamine I loeng #4 Ehitus maksumusehindamine I loeng #5 Ehitus maksumusehindamine I loeng #6 Ehitus maksumusehindamine I loeng #7 Ehitus maksumusehindamine I loeng #8 Ehitus maksumusehindamine I loeng #9 Ehitus maksumusehindamine I loeng #10 Ehitus maksumusehindamine I loeng #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 220270 Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (1)

chang profiilipilt
chang: OK
09:34 21-09-2016


Sarnased materjalid

122
pdf
Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt
32
pdf
EHITUS MAKSUMUSEHINDAMINE 2-LOENG
41
doc
Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused
38
pdf
Ehitusmaksumuse modelleerimine
44
doc
Konspekt
1072
pdf
Logistika õpik
40
docx
Ehituse juhtimine
103
doc
Inseneri eksami vastused 2009





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun