Pinnakaredus Ra 6,3. 19. Puhas lihvimine (5. aste) Lihvida 5. astme horisonaalpind mõõtu L2 = 15 mm. Töödeldava pinna pikkus L1 = 18 mm. Lõikesügavus t5 = 0,2 mm. Töödeldava pinna tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 1,6. 20. Puurimine Puurida 5. astmesse läbiv ava mõõtmetega d = 7 mm. Ava kaugus otspinnast L1 = 9 mm ning kaugus servast L2 = 25 mm. Töödeldava pinna tolerantsijärk on IT12. Pinnakaredus Ra 10. Lõikereziimid ja ajanormid 1. Lõikereziimid 1.1. Freesimine lõikesügavus t=1 mm ettenihe f=0,05 mm/rev lõikekiirus v=120 m/min kus n pöörete arv min-1 v kiirus m/min D tooriku läbimõõt n=120*1000/(*52)=735 min-1 1.2. Treimine lõikesügavus t=1mm ettenihe f=0,2 mm/rev lõikekiirus v=120 m/min n=120*1000/(*52)=735 min-1 2. Ajanormid Detaili ajanormi struktuur ttk=tp+ ta+ torg+ tteen+ tv, kus tp põhiaeg, mille kestel toimub tööpingis detaili kuju, mõõdete, omaduste muutmine
................................................................................................ 2 2.2 Baaside valik..................................................................................................................... 2 2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine................................................................................... 3 3. Operatsiooni projekteerimine..................................................................................................4 3.1 Ajanormid..........................................................................................................................4 4. Tehnilis-majandsulikud näitajad ja pingipargi arvutus...........................................................6 4.1 Väljalasketakt.................................................................................................................... 6 4.2 Tootmise tüüp................................................................................................
Kui tabeleid on vähem kui 10 tk siis toimub ühtne, tööd läbiv nummerdamine. Suurema arvu puhul nummerdatakse peatükkide lõikes: nt Tabel 1.1, Tabel 1.2, Tabel 2.1 jne. Tabelite nummerdamisel on esikohal peatüki number ja teisel kohal tema järjekorranumber peatükis. Kui töös kasutatakse kirjandusest ülekantud tabeleid siis tuleb viidata ka kirjanduse allikale. Tabel 2.1 on näide tabeli esitamise kohta lõputöös. Tabel 2.1 Raketise-, sarruse- ja betoonitööde ajanormid Töö nimetus Ühik Ajanorm 3 in-h / mas-h Kilpide ja sarrusvõrkude tõstmine kraanaga 1 tõste 0,9 / 0,3 Kilpide määrimine ja montaaz 1 m2 0,15
Suurema arvu puhul nummerdatakse peatükkide lõikes: nt Tabel 1.1, Tabel 1.2, Tabel 2.1 jne. Tabelite nummerdamisel on esikohal peatüki number ja teisel kohal tema järjekorranumber peatükis. Kui töös kasutatakse kirjandusest ülekantud tabeleid siis tuleb viidata ka kirjanduse allikale. Tabel 2.1 on näide tabeli esitamise kohta lõputöös. 3 Tabel 2.1 Raketise-, sarruse- ja betoonitööde ajanormid Ajanorm Töö nimetus Ühik in-h / mas-h Kilpide ja sarrusvõrkude tõstmine kraanaga 1 tõste 0,9 / 0,3 Kilpide määrimine ja montaaž 1 m2 0,15 Sarrusvõrkude montaaž 1 tk 0,90 Joonised
Ratu juhendmaterjale on lubatud kasutada ainult õppeotstarbel. TÖÖLIIGID 42-0290 Kulud ja meetodid Oktoober 2005 1 (12) Asendab kaarte 42-0082 ja 42-0083 PLOKKMÜÜRITISED Blocklaying Harkkomuuraus Juhendkaart käsitleb plokkvundamentide, -seinte ja -lõõride ladumi...
marsruudi lõpus. o Soovitav jagada kooriv, poolpuhas ja puhastöötluseks. o Võimaluse korral kasutada standardseid lõikeinstrumente, rakiseid. Operatsiooni koostamine o Operatsiooni struktuur (siirete ja läbimite järjekord) o Määratakse tehnoloogiline varustus (instrumendid, rakised) o Määratakse töötlusvarud, vahe ja operatsioonimõõtmed o Arvutatakse või valitakse töötlemisrežiimid ja ajanormid o Vormistatakse vajalik dokumentatsioon (operatsiooni kaardid) Töötlemislisa ja töötlemisvaru o Töötlemislisa on toorikult eemaldatav materjali kiht, mis on tingitud tooriku valmistamise tehnoloogiast o Töötlemisvaru on toorikult eemaldatav materjali kiht, mis on vajalik detaili täpsuse ja pinnakvaliteedi tagamiseks. Tehakse vahet töötlemisvaruga siirdele ja üldise töötlemisvaruga. 4. Soonte töötlemine
tööliste arvuga saame normatiivse ehituskestuse. Korrutades viimase töölise tunni hinnaga, saame vastava tööjõu maksumuse etteantud töömahu kohta. Ajanormide allikmaterjalideks võivad olla: - Ettevõtte enda andmebaasid - Järelarvutusandmestikud - Laiemaks kasutamiseks kirjastatud kataloogid (EKE NORA) - RATU (Soome) kartoteek ja käsiraamatud (võimalik saada www.ehituskeskus.ee) Käsiraamatutes esitatavad tööjõu ajanormid on kahesugused: - Tööpanusel põhinevad, esitatakse töölisbrigaadi ühine ajanorm. Esitatakse brigaadi koosseis, millel ajanorm põhineb - Üksikutel tööliserialade nimetusel põhinev, kus brigaadi ajanorm on jaotatud brigaadiliikmete vahel Ajanorme esitatakse: - Detsimaalkonstantidena, nt 0,2 h/m3 - Traditsiooniline väljendusviis, nt 5 m3/h Ajanormi (tööjõu tootlikkust mõjutavad): 1)Regionaalne eripära 2)Loodus (tehis-) keskkonna mõju
Ehitusplats varustatakse 11 prozektoriga. Ehitusplatsil on üks tuletõrjehüdrant. Parkimisplatsi või ala, kuhu projektimeeskond ja töölised saaks oma isiklikke autosid ehituse ajal parkida ei rajata. Ehitusplatsile paaseb autoga vaid projektijuht. Platsil auto hoidmine üüle poole päeva on rangelt keelatud! 47 Kasutatud kirjandus 1. Ekenora ehituse ajanormid 2. Skanska EMV AS ehituse ajanormid 3. ,,Normeerimine ja eelarvestamine" , loengukonspekt, Lauri Peetrimägi 4. Jüri Sutt ,,Ehituskorraldus" , Tallinn,1997 5. Olev Müürsepp, Jüri Sutt ,, Ehitusplatsi korralduse kavandamine", Tallinn, 2004 6. Tehnoloogia II õppematerjalid, Anneli Alt 7. Ehituse organiseerimise õppematerjalid, Aivars Alt 8. Ehituskorraldus ja juhtimine. Loengumaterjalid, Roode Liias 9. OÜ Astlanda Ehitus ,,Kvaliteediraamat" 10
lisaaeg Töömeetodi aeg T2 Töövahetuse aeg (efektiivne aeg) T3 Tööetapi aeg T4(koguaeg) = T3+TL3 T(n) = T (n-1)*TL(n-1) T4 = T3*TL3 Eelarvest. ja selle juurde kuuluva pakkumise arvest: kasutatud aega T4 Mõnikord kajastatakse ajanormi katalooge , on toodud T3 tasemel Tööjõupanuse ajanormi komponendi määratlemiseks tuleb panna tähele, et ajanormi suurust mõjutab maht ja töölisbrigaadi kogemus. Töökäsiraamatutes ja andmebaasides antakse tööjõu ajanormid on kahesugused 1)tööjõu panusel põhinevad esitakse töölisbrigaadi ühine tööajanorm (h/m-ü) ja antakse teada brigaadi koosseis. 2) töölisealade min. põhinev brigaadi ajanorm on jaotatud brigaadi liikmete vahel Ajanormi saab veel esitada: 1) Kümnendkonstandina nt 0,20H/m³ ja 5m³/h Esimesel juhul on tegu kümnendkonstantsega nt. mehhaniseeritud mullatööd käsitsi kaevamisel (2h/m³). See on omane kaasaaegsele arvutikäsitlusele. Teisel juhul inimlik mõtlemisviis
üleval pidada. Töö organiseeritakse tootmisdirektori käskluste järgi, kes annab need edasi meistrile, tema omakorda põhitöölistele. Materjali liikumine toimub nii, et oleksid välditud seisakud ning töö toimuks ladusalt. Tootmisjaoskonna aastaprogrammiks on toota 5000 silindrit aastas. Tootmisüksus töötab esmaspäevast- reedeni, päevasel tööajal, 8 tunniste tööpäevadega. Tabel 3 Tootmisjaoskonna vajalikud seadmed, summeeritud ajanormid Jrk Nimetus Tootja Seade Hind, €, km-ta Ti, min/tk 1 JET 7“ x 12“ HVBS JET TOOLS Horisontaal 600 4,72 lintsaag 2 ST10 HAAS Treimiskeskus 37000 18,8 3 MIGMASTER PRO ESAB Keevitamine 1000 4,8
tööliste arvuga saame normatiivse ehituskestuse. Korrutades viimase töölise tunni hinnaga, saame vastava tööjõu maksumuse etteantud töömahu kohta. Ajanormide allikmaterjalideks võivad olla: - Ettevõtte enda andmebaasid - Järelarvutusandmestikud - Laiemaks kasutamiseks kirjastatud kataloogid (EKE NORA) - RATU (Soome) kartoteek ja käsiraamatud (võimalik saada www.ehituskeskus.ee) Käsiraamatutes esitatavad tööjõu ajanormid on kahesugused: - Tööpanusel põhinevad, esitatakse töölisbrigaadi ühine ajanorm. Esitatakse brigaadi koosseis, millel ajanorm põhineb - Üksikutel tööliserialade nimetusel põhinev, kus brigaadi ajanorm on jaotatud brigaadiliikmete vahel Ajanorme esitatakse: - Detsimaalkonstantidena, nt 0,2 h/m3 - Traditsiooniline väljendusviis, nt 5 m3/h Ajanormi (tööjõu tootlikkust mõjutavad): 1)Regionaalne eripära 2)Loodus (tehis-) keskkonna mõju
46 Taylor jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks ja soovitas tööd normeerida. Ta on töö kronometraazimeetodi esmarakendaja. Meetod põhineb tööoperatsiooni korduvate elementide uurimises ja tööaja mõõtmises kellaga, kaamera või muude tehniliste vahenditega. Selleks jaotatakse töö esmalt elementideks, viiakse läbi vaatlused ning kavandatakse ratsionaalsem operatsiooni- ja üksikelementide struktuur. Töö kronometraazi abil määratakse kindlaks operatsioonide ajanormid ja töönormatiivid ning täiustatakse töövõtteid. Taylori eestvedamisel töötati välja ka tükitööl, sh valmistoodangul põhinevad töötasustamise süsteemid, millega saavutati tööviljakuse tõus. Taylor rõhutas tööliste valiku ja õpetamise olulisust ning juhtide rolli niisuguse organisatsiooni kujundamisel, mis toetaks töölisi ja aitaks neil saavutada parimat tulemust. Ta oli veendunud, et omanike ja töötajate huvisid saab ja peab ühildama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
