1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd 2 R A K E T I S E A R V U T U S VERTIKAALKOORMUSED 1 Raketise omakaal
Sain selle mooduli kaudu tead palju uusi teadmisi ja omandasin hulga oskusi, mida on tulevikus hea rakendada. 7) Teemade kohta oli piisavalt näiteid. Midagi ei jäänud arusaamatuks. Kui tekkis mingi küsimus, siis ikka küsisid ja said abi. Näiteid oli piisavalt, kuid lihtsalt endal ei jäänud alati kõik nipid meelde ja pidin küsima teistelt abi. Selliseid olukordi oli väga vähe. Minumeeledt ei vajanud ükski teema rohkem selgitamist. Kõike oli piisavalt. 8) Aine Betoonitööd on väga vajalik. Sealt sai palju oskusi, mida läheb tulevikus kasvõi kodus vaja. Sai väga elementaarseid asju teada kui ka üksikasju. Tulevikus tööle mines, on hea tunne, kui sul on olemas praktiline oskus. Betoonitööd on väga levinud ehituses, järelikult on see aine oma olemuselt väga vajalik. 9) Tunnid olid huvitavad. Juhendaja tegi kõik selgeks ja oli abivalmis. Tundides omastatud oskused on tulevikus väga kasulikud. Kokkuvõtteks oli see väga
• Hoone pikkus: 355,8 m • Hoone laius: 71,7 m • Hoone kõrgus: 2,4-15,3 m • Ehitusalune pind: 21 973 m2 • Brutopindala: 39 124 m2 • Netopindala: 33 876 m2 • Sh hoidlad: 8139 m2 • Näitused: 6136 m2 Muuseumi siseplaan Välistööd • Tiigi laiendamine • Parkimisala ehitus • Haljastus tööd • Sissepääsu ripplae paigaldamine • Välisseinte klaaspaneelide paigaldamine • Välivalgustite paigaldamine • Betoonitööd klaaspaneelid Tiigi laiendamine Ripplae paigaldus Betoonitööd ERM • Hooned seinad betoonist, mis on kaetud dekoratiiv klaaspaneelidega • Põrandad on valatud betoonist • Peasissekäigu katus toetub Eesti suurimale teras fermile • 2 hoonesisest silda (suurimad Skandinaavias 40x70 m) • Eelpingestatud seest tühjad sillatalad (2x2 m) • Hoone tagune betoonplats 7x7 m plaatidest (imiteerib Raadi lennuvälja)
Tartu Kutsehariduskeskus Betoonitööd Iseseisevtöö Koostaja:Damar Talas Juhendaja:Agu Rukki Tartu 2015 Valatud betoon plaatvundamendi ehitus Kõige esimese asjana märgitakse vundamendi mõõtmed maha,siis valmistatakse ette aluspind.Kui aluspind on ettevalmistatud siis märkidakse maha kommunikatsioonid ja trassid.Kui need on märgitud,siis paigaldatakse kommunikatsioonid ja trassid.Kui need kõik asjad on tehtud siis hakatakse raketist ehitama(40 cm).Peale seda pannakse killustik ja vahtplast.Kui kõik on tehtud siis pannakse paika armatuur ja põrandakütte süsteem.Viimaks toimub betoneerimine. V1=(P=20+9,4+4+3,4+16+5,4)*0,3*0,4=6,98=7m3 V2=3,4*9,4*0,1=3,2m3 V3=15,7*5,4*0,1=8.5 m3 Kokku:8.5+3.2=11,7m3 V=11.7+7=19m3 Plaatvundament on madalvundamendi tüüp, kus betoon valatakse monoliitse plaadina ümbritsevast pinnasest kõrgemale või samal tasa...
ee ehitusgeodeesia geodeetilised ja Gem-Geo OÜ rakvere 322 3310 [email protected] topograafilised tööd TOP Geodeesia OÜ üld 5057098 6511139 [email protected] ehitusgeodeesia Betoonitööd Betoonimeis ter AS üld 6581500 6581509 [email protected] betoonitööd HC Betoon AS üld 6209620 6209621 [email protected] betoonitööd Betoonimees OÜ üld 56713878 [email protected] betoonitööd Betoon Service OÜ üld 6682050 6682051 [email protected] betoonitööd Amatti Ehitus OÜ üld 3356754 3356754 [email protected] betoonitööd Tabel 2
Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee- energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal. 10 11 Kasutatud kirjandus Internetilehed http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeseenergia http://www.futuren.ee/?op=body&id=107 http://www.futuren.ee/?id=25&op=body http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroenergia Raamatud Mati Martin,"Bioloogia põhikoolile III" 12
Taastuvenergia Taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eesti elektrituru seaduse järgi on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Hüdroenergia Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Vesi on kohalik energiaallikas ning veevarude kasutamine elektritootmiseks ei ole Eestis maksustatud. Samas on hüdroenergia kasutamise maht Eestis piiratud, teoreetiliselt on seda hinnatud 30 MW, millest tegelikult on kasutatav vaid kolmandik.Eestisse on rajatud
ehituskontserniks ning on tõsiseltvõetav partner kõigis ehitusturu valdkondades. Juba aastaid on kontserni tegevusstrateegia nurgakiviks olnud keskendumine ehituse peatöövõtule ja projektijuhtimisele, mis hoiab töödeportfelli hoonete ja rajatiste valdkonna vahel tasakaalus. Ettevõtte põhitegevuse toetamiseks on teenustevalikusse järk-järgult lisandunud tugitegevusi: teedehooldus, betoonitööd jms, mis annavad lisaväärtust ning tõhusust. Nordeconi spetsialistid pakuvad klientidele kvaliteetset ja komplektset teenust äri-, tööstus- ja ühiskondlike hoonete püstitamisel kui ka taristu vallas - teed, prügilad, tehnovõrgud, sadamarajatised. 1. Organisatsioonide tööjõukulude tootlikkus, inimkapitali tootlikkus ja nende muutus viimase kolme aasta jooksul Ettevõtte aruandeperioodi tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud
armatuurivarrastega. Ülekatte pikkus armatuurivarrastele, mis töötavad survetsoonis peaks olema vähemalt 20 Ø + 150 mm ja tõmbetsoonis 25 Ø + 150 mm Ülekatte pikkus ei tohi olla alla 300 mm. Betoneerimistöödeks kasutatakse enamasti spetsiaalset betoonipumpa. Väikese-mahuliste projektide puhul toimub avade täitmine käsitsi. Tuleb vältida plokirea pealispinna katmist täitebetooniga, sest see kahjustab mördiseotist järgmise plokireaga. Kui betoonitööd on peatunud 3 1 tunniks või kauemaks, siis konstruktsiooni horisontaalne lõpukiht tuleb lõpetada vähemalt 2,5 cm allapoole ploki ülaserva. See tagab nakkumise uue betoonikihi ja plokirea vahel. Betoneerimise käigus tuleb täitebetooni tihendada. Täitebetooni vedela konsistentsi tõttu ei ole vaja suurt pingutust, et saavutada vajalik betooni tihenemine. 3 Kõrge betoneerimine.
Praktika toimus 1. kursuse praktika toimus 20.05 20.06.2013 ja 2.kursuse praktika toimus 12.08 20.09.2013 Praktikal täitsin järgmiseid ülesandeid: 1.Paigaldasin klaas villa , tüübeldasin ja kruntisin ning tegelesin veel igasuguste abitöödega. 2. kursuse praktikal täitsin peaaegu samu ülesandeid mis esimesel praktikal. 5. Ettevõtte iseloomustus praktika ülesannete põhjal · Ettevõtte õiguavorm on OÜ. · Elamute ehitus, betoonitööd, fassaaditööd, katusetööd, põrandatööd, vundamenditööd, sisetööd. · Töökorraldust juhib ettevõtes juhataja Rait Topper.Töötajate tööaeg on 7.00-18.00 , lõuna on 12.00-13.00. Töötajad alluvad juhatajale, kes kordineerib tööd ettevõttes. · Esmaabi ettevõttes on korraldatud vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. · Ohutus tehnika järgimine ettevõttes on nõuetekohena. · Ettevõte täidab ja peab kinni keskkonnaohutuse nõudeid.
1. Historitsismi olemus ja liigid 2. Näiteid Tallinna historitsismi kohta (12 näidet) 3. Juugendi üldiseloomustus (koos näidetega) 4. Teatrite ehitus Eestis 20.saj algul 1. Historitsism mõne vanaaegse stiili jäljendamine, hakkas kujunema1820.-30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisam...
Sisukord. Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................3 Ettevalmistustööd...................................................................................4 Betoonisegu soojendamine.....................................................................4 Betoonimine...........................................................................................5 Betooni soojendamine............................................................................5 Juhtmega elektrisoojendus.....................................................................5 Raketisesoojendus..................................................................................6 Infrapunakiirgussoojendus.....................................................................6 Kuumbetoon............................
Kodutöö aines EPT 0011 Ehitustehnoloogia Betoonitööd talvel. Üliõpilane: RENE BEREZIN Matr. nr 072208 Juhendaja: prof. Irene Lill Töö esitatud: 25.november 2009 Töö arvestatud: Sisukord. Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1
Edasi tuleb pearaamatupidaja, kes on firmas nii raamatupidaja, sekretär kui ka personalijuht. Tema ülesandeks on vormistada pabereid, teha raamatupidamist firmas, vastata telefonile, teha aruandeid jne. Edasi on tootmistöölised, kes töötavad ehitustel ja täidavad objektijuhtide käske. Organisatsiooni põhilised tegevusalad on: · Üldehitustööd · Ehitusjärelevalve · Veevarustuse- ja kanalisatsioonitööd · Kaubandus · Betoonitööd, betoontooted · Viimistlustööd: sise- ja välisviimistlus, krohvimine, plaatimistööd · Puusepatööd, katusetööd, fassaaditööd · Montaazitööd, vundamentide ehitus · Tööstushoonete ehitus · Eramute ehitus · Vähesel määral ka puidutoodete ja -detailide valmistamine 2 2. Turundustegevus 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid
· ,,history of construction technology" · ,,history of building techniques" · ,,history of building methods" · ,,history of construction methods" · ,,traditional building technologies" lisaks neile kasutati otsisõnadeks kitsendatuid ja täpsemaid otsisõnu. Lisati ajaloo etappide nimetusi: ,,ancient rome", ,,middle age", ,,industrial age", ,,in 18 th, 19th, 20th, century". Samuti otsiti infot vastavalt ehitustehnoloogia I kursuse osadele: betoonitööd ("concrete"), müüritööd (,,masonry"), samuti ,,construction machinery", ,,construction equipment". Esimene valik linkidest tehti otsingumootori poolt esitatud paarile lausele toetudes. Lingid, mis paistsid sisaldavat temaatilist materjali, avati. Enamus suleti pealevaadates, teistesse süveneti rohkem (need on ka toodud lisas 2). Leheküljed, milles oli ehitusajaloolist infot lisati lingikokku koos lühikirjeldusega, millest seal lehel kirjutatakse. 3. Töö Tulemused
6. Ehituskulude liigitamise põhimõtteline skeem 4.2.8. Ehituskulude liigitamine mujal riikides 4.2.8.1. CSI – süsteem CSI – Construction Spetcification Institute CSI Masterformat klassifikatsioonisüsteem, kõige uuem versioon aprill 2012 8 3-tasemeline hierarhia: 1) Üldjaotused (divisjonid ehk „divisions“) 48 tk 1. (või 01 00 00) Üldtingimused 2. Olemasolev olukord 3. Betoonitööd 4. Müüritööd … 16. Elekter 2) 1. astme alljaotised (sektsioonid ehk „sections“) Nt 03 10 00 – betooni raketisetööd 3) 2. astme alljaotised Nt 03 15 50 – talade raketised Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga – konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid). Kui selline jaotus ebapiisav, rakendatakse nn WBS („work breakdown structure“) süsteemi – selline koodi süsteemil piire pole. 4.2.8.2. Uniclass - süsteem
sest elektrit on märksa odavam transportida kui kütust. Soojuselektrijaamad: Venemaa, Taiwan, Jaapan, Hongkong, Poola, Suurbritannia, LAV, Kanada. b) Hüdroelektrijaamad - Elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus paisuga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel. Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada (orgu uputada), on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta,
2) ehituse üldmõisted ja -terminid 3) ehitamise etapid, konstruktsioonid, tüüpehitised 5.2.9 Põhilised ehitusmaterjalid ja nende omadused kesktase 5.2.10 Põhilised ehitustööriistad ja masinad I, II-kesktase, III-kõrgtase Kutsealased põhioskused ja -teadmised: 5.2.11 Troppimisoskus 5.2.12 Müüritööde tehnoloogia ja seinte ladumine I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.13 Puhasvuugiga müüri ladumine I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.14 Lihtsamad montaazi- ja betoonitööd I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.15 Korstnate ja suitsulõõride ladumine I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.16 Hüdroisolatsioonitööd I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.17 Tellingute ja töölavade koostamine ning paigaldamine I, II-kesktase, III- kõrgtase 5.2.18 Lihtsate raketiste valmistamine I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.19 Sarrusetööd I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.20 Soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamine I, II-kesktase, III-kõrgtase 5
katlamajas ja jõujaamas ning suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö Töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga Töö lifti, tõsteseadme, kraana ja konveieri lähedal Jalgade kaitsmine Torkekindlate Töö ehitusplatsil (töö tellingutel, taldadega betoonitööd, valmisdetailide paigaldus, jalanõude raketise ehitamine ja lammutamine jne) kasutamine Tavaliste Töö terassillal, mastis, tornis, taldadega hüdraulilisel teraskonstruktsioonil, kaitsejalanõude katlamajas, jõujaamas, kraanal ning kasutamine suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö Transpordi- ja laotööd Isoleertaldadega Töö kuumal või külmal pinnal kaitsejalanõude kasutamine
Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Hüdroelektrijaam on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. õgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada (orgu uputada), on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.
Janno Nõmm Maakapital OÜ 501 00 02 [email protected] +juurimine Leonid 372 51 Gulib OÜ Kivitööd [email protected] Guljajev 82 450 HC Betoon AS Üldine Jõhvi ja Ida- Betoonitööd 6 209 620 [email protected] Eesti Tänavakivid, äärekivid, betoonplaadid, Üldine Ikodor AS 7 337 263 [email protected] kaevuelemendid, veerennid, kõnniteeplaadid
Ülekatte pikkus armatuurivarrastele, mis töötavad survetsoonis peaks olema vähemalt 20 Ø + 150 mm ja tõmbetsoonis 25 Ø + 150 mm Ülekatte pikkus ei tohi olla alla 300 mm. Betoneerimine ja tihendamine Betoneerimistöödeks kasutatakse enamasti spetsiaalset betoonipumpa. Väikese-mahuliste projektide puhul toimub avade täitmine käsitsi. Tuleb vältida plokirea pealispinna katmist täitebetooniga, sest see kahjustab mördiseotist järgmise plokireaga. Kui betoonitööd on peatunud 1 tunniks või kauemaks, siis konstruktsiooni horisontaalne lõpukiht tuleb lõpetada vähemalt 2,5 cm allapoole ploki ülaserva. See tagab nakkumise uue betoonikihi ja plokirea vahel. Betoneerimise käigus tuleb täitebetooni tihendada. Täitebetooni vedela konsistentsi tõttu ei ole vaja suurt pingutust, et saavutada vajalik betooni tihenemine. Kõrge betoneerimine Kõrget betoneerimist kavandatakse konstruktsioonidele, mille armeerimine, avad ja
3.4. Kokkuvõtte. Isetihenev betoon tagab parema pinnakvaliteedi ja ühtlase tihedusega betoonkonstruktsiooni. Seda kõike aga eeldusel, et betooni vorm on kvaliteetselt ehitatud. Rõõmusoksa sõnul pole isetihenev betoon kuigi levinud ehitusmaterjal, kuna esitab ehitajale lisanõudeid. Näiteks peab betooni valuvorm ehk raketis olema korralikult ehitatud, sest isetiheneval betoonil on suurem survejõud. Valu kvaliteet sõltub ka ilmaoludest. Betoonitööd tuleb ladusalt ja läbimõeldult korraldada, sest isetiheneva betooni kasutusaeg on ajaliselt piiratud. Isetihenev betoon annab tavapärase betooni ees ehitajale eelise juhul, kui tegu on tihedalt armeeritud või keeruka kujuga konstruktsioonidega ning õhukeseseinaliste betoonkoorikutega, mille tihendamine traditsioonilisel viisil on keeruline või tehniliselt võimatu. Eesti ehitusturul on selle materjali kasutamise eeliseks kiirus, millega tööd saab tehtud.
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus..................................
1.Nimetage tegurid tootlikkuse tostmiseks ehitusel. Kirjeldage luhidalt . uute ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja tehnoloogiliste võtete kasutamine - 30 % . Mehhaniseerimine - 30 % . Ehitustööde juhtimise ja organiseerimise täiustamine - 40% 2.Kuidas jagunevad ehitustood, (2 ruhma). Loetle toid erinevates ruhmades . Üldehitustööd- mullatööd,vaiatööd,müüritööd,montaazitööd,betoonitööd,katusekattetööd,puidutööd,i solatsioonitööd,viimistlustööd Eriosade tööd- San.tehnilised tööd,Vee varustuse tööd,Kanalisatsiooni tööd,Kütte süsteemi ehituse tööd,Ventilatsioon süsteemi ehituse tööd,Elektri varustuse rajamise tööd, Nõrkv...
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakku...
Omad teenused kõik, sellised sisemised allüksused, kes firmale teenused osutuvad nt ehitusmasinate sisemine rent. Lk 8. esimene pool 6-ks jaotus. Alltöövõttu on võimalik lahku jaotada, siis saadakse 6-ne jaotus. KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID CS: Construction Specification Institut CST: Masterformat (pikem variant) Selle klassifikats. on 3-tasemeline hierarhia 1. Üldjaotused (divisjonid) 16 tk 1) (või 1000) Üldtingimused 2) Ehitusplatsi tööd 3) Betoonitööd 4)Müüritööd ...... 15) Santehnilised tööd 16) Elekter 2. I astme alljaotus (sektsioonid) nt 3100 bet. raketisetöö 3. II astme alljaotused nt 3155 talade raketised Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid) nt 3155 0020 konkreetsed mõõtmed sellel ajal vm. Kui see jaotus on veel ebapiisav, rakendat. WBS. SMM Standard Method of Measurement s.o. tuntuim rahvusvaheline klassifikatsioon. Eriti
6. Ehituskulude liigitamise põhimõtteline skeem 4.2.8. Ehituskulude liigitamine mujal riikides 4.2.8.1. CSI – süsteem CSI – Construction Spetcification Institute CSI Masterformat klassifikatsioonisüsteem, kõige uuem versioon aprill 2012 8 3-tasemeline hierarhia: 1) Üldjaotused (divisjonid ehk „divisions“) 48 tk 1. (või 01 00 00) Üldtingimused 2. Olemasolev olukord 3. Betoonitööd 4. Müüritööd … 16. Elekter 2) 1. astme alljaotised (sektsioonid ehk „sections“) Nt 03 10 00 – betooni raketisetööd 3) 2. astme alljaotised Nt 03 15 50 – talade raketised Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga – konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid). Kui selline jaotus ebapiisav, rakendatakse nn WBS („work breakdown structure“) süsteemi – selline koodi süsteemil piire pole. 4.2.8.2. Uniclass - süsteem
Efekt on suurte koguste puhul. Tänapäeval seadmed väikepartiide valmistamiseks. Üksluisus. Industrialiseerimine: kokkuhoid töömahukuses ehitusplatsil. Ilmastik. Materjalid reelina kallimad. Transpordikulud suuremad. Suuremõõtmeliste elementide valmistamine ehitusplatsil. Tõstetavad vahelaed. 20.4. MEHANISEERIMINE Mehhaniseerida saab lihtsat tööd, mis moodustab ca 35%, millest poole moodustavad mulla ja betoonitööd. Kulud ehitusmasinatele ja mehhanismidele moodustavad ca 10% ehituse otsekuludest. Takistab: masinad on vaja tuua objektile, töömaht on aga sageli väike. Kuigi töömaht on väike aeg platsil on pikk ooteajad. Töömahtude varieerumine objektil ei võimalda ära kasutada masina võimsust. Masinad on ehitusplatsidel 60-80% ajast, töötamisaeg selle st on 30-60%. Eesmärgid: · kasutusaja maksimeerimine ehitusplatsil; · tööviljakuse maksimeerimine kasutusajal;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
