Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitusprojekt ja ehituskulud, ehituskulude liigitamine ja töömahtude arvutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ehitusplats, ehituskulud, ehituskulude, töömaht, sarrus, ehitusprojekt, kululiik, mahuarvutus, lahend, ajanorm, loetelu, talo, sarruse, kulusid, tööjõud, liigitamise, töövõtja, kasutatava, liigitamine, tellija, maksumusplaanija, raketis, üldkulud, tarindite, klassifikaator, ülevaatus, projektis, hanke, lahendust, alltöövõtt, masinad, ajanormikäigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel puuduvad piisavad teadmised ehitusest, neil on vähe rahalisi vahendeid, tahetakse maksimaalselt maandada oma riske ning võimalikult kiiresti ehitusprojekt lõpuni viia, on maailmas aga aja jooksul vaid kogusummal põhinev ehituslepingute süsteem taanduma hakanud. Selleks on kaks põhjust: 1) Vaatamata sellele, et kasutusel olnud töömahtude loendid pidid teoreetiliselt olema koostatud lõplikult väljakujundatud projekti ideekavandi alusel, kujunesid nendest vaid hüpoteetilised mudelid, kuhu ehituse käigus tuli sisse viia lugematuid muudatusi. Seetõttu polnud töövõtjal
või teenuse omahind või hind, tootmiskuludesse arvatav amortisatsioonieraldiste summa, kaubandusettevõttele kaupade müügist laekuv hinnatäiendi summa jms. Eelarve - riigi, halduspiirkonna, ettevõtte, organisatsiooni või asutuse eeldatavate tulude ja kulude arvutlus (kalkulatsioon) eelolevaks perioodiks (harilikult aastaks, kvartaliks või kuuks). 15. Mis on kulude liigitamine Kulude liigitamine (cost classifieation) - ehituskulude kindlatesse kulurühmadesse järjestamise kord. Ehituskulude liigitamise aluseks on kümnendsüsteemil põhinev hierarhia nii pea-, põhi- kui kulurühmades, mis võimaldab nende edasiarendamist kuni kümneks alamrühmaks (0 kuni 9). Igal madalamal tasandil pikeneb kulurühma kood (tunnus) ühe numbrikoha võrra. Kõrgemal tasandil paiknev kulurühm haarab alati nii sisuliselt kui arvutusiikult kõiki tema madalamate tasandite kulurühmi. 16. Mis on siduskulud
Püsikulud on sellised kulud, mis ei muutu tootmismahu või tootmise muutusest. Tegemist on näiteks juhatuse palkadega, kontori rendiga jne. (Jaotuvad: absoluutpüsikulud ja intervallpüsikulud.) Muutuvad kulud aga sõltuvad tootmismahust.( Jaotuvad: proportsionaalsed ja mitteproportsionaalsed.) Proportsionaalsed kulud- tegemist on lineaarse sõltuvusega, töömahu kahekordistamine suurendab ka kulusid 2x nt. Ehituskulud. Kulud muutuvad proport ajale- ajast sõltuvad kulud nt. Ehitusplatsi ajutised ehitused. ABS püsikulud- kulud, mis ei sõltu sellest kas firma tegutseb nt. maksma peab ikkagi üüri, renti jne. Intervall püsikulud-jäävad teat. võimsusvahemikul püsivateks, selle muutumisel, võivad järsult muutuda. 6) Mikro- ja makroeelarvestamise erinevused variant 1 Mikroelemendid- detailsed tööd ja konstruktiivelemendid.
· Pakkumistabel, ajagraafik, maksegraafik... · Ettevõtte referentsid (objekti nimetused, pildid, hind, projektijuht) · Väljavõte krediidiinfost (kas, millised ja kui palju võlgasid) · Planeeritav objektimeeskond, nende CV-d · B kaardi koopia · Panga kinnituskiri(garantii) · Kindlustuste koopiad · Struktuuri tabel · Käibe võrdlused · Analoogsete objektide fotod 4.EHITUSKULUDE LIIGITAMINE 4.1.Miks on vaja ehituskulude liigitamist? Ühene ehituskulude liigitamine loob eeldused projekti ja selle osade efektiivseks maksumuskontrolliks kõigi projektis osalejate jaoks. Eelpool loetletust lähtudes on ehituskulude liigitamise ülesehitamisel arvestatud kahte eesmärki: 1. Liigitada ehituse maksumust tema osade ja elementide kaupa, mis on oluline ehitise maksumuse eelarvestamise käigus. 2. Liigitada ehitise rajamiseks vajalikud kulud nende kandjate järgi, mis on eriti oluline ehitise juhtimise käigus. 4.2
· Ehitusmaksumuse määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest. · Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. · Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja. 2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltuvalt projekteerimisstaadiumist. Kuna omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud, tuleb tal need võimalikult täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Eskiisprojekt - · Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või
tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulude standart EVS 665:1996 ehituskulud koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikele kaupadele, teenustele, töödele ja maksudele. Nende kulude jaoks dokumendid- hinnangud. -eelarvutused (projekti eelarve) -eelarved -täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad.
käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel puuduvad piisavad teadmised ehitusest, neil on vähe rahalisi vahendeid, tahetakse maksimaalselt maandada oma riske ning võimalikult kiiresti ehitusprojekt lõpuni viia, on maailmas aga aja jooksul vaid kogusummal põhinev ehituslepingute süsteem taanduma hakanud. Selleks on kaks põhjust: 1) Vaatamata sellele, et kasutusel olnud töömahtude loendid pidid teoreetiliselt olema koostatud lõplikult väljakujundatud projekti ideekavandi alusel, kujunesid nendest vaid hüpoteetilised mudelid, kuhu ehituse käigus tuli sisse viia lugematuid muudatusi. Seetõttu polnud töövõtjal
ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine Ehitamine on ehirustöö tegemine,järelvalve, projekteerimine, rahastamine ja rojekti juhtimine. Ehitamise kaks aspekti- kuhu ja mida ehitada, kuidas ehitada. 6
LÜHENEMINE ) · SUURENEB SPETSIALISEERUMINE · TÖÖJAOTUSE MUUTUSED · PEATÖÖVÕTJA OMA JÕUDUDEGA TÖÖ VÄHENEMINE PROJEKTIJUHTIMINE JA TEGEVUSE ( PROTSESSI ) JUHTIMINE 2.EELKAVAND 4 2.1. EHITISE ( KAPITALI ) OMANIK - EHITUSE TELLIJA EELKAVANDI FAASIS ON PÕHITEGIJA OMANIK OMANIKU VASTUTUS EHITISE KOGU ELUTSÜKLI JOOKSUL KORRASOLEKU, KASUTUSOTSTARBE JA OHUTUSE EEST: KRUNT EHITUSPLATS KRUNT EHITAMINE KASUTAMINE LAMMUTAMINE OMANIKU VASTUTUSE MÕTTES ON MAA JA EHITIS LAHUTAMATUD KASUTUSOTSTARVE ON MÄÄRATUD DETAILPLANEERINGUGA OMANIKUD LIIGITATAKSE: · KINNISVARA ARENDAJAD: ehitavad müügiks, SOOV ODAVALT EHITADA JA MITTE ARVESSE VÕTTA KASUTUSKULUSID · INVESTORID: plaanivad saada tulu ehitise kasutamisest, KASUTUSKULUDE ARVESTAMINE VAJALIKUM · HÕIVAJAD: SPETSIIFILISED NÕUDED, RASKE MÜÜA, PÄÄSTAB
Eelised omaniku poolt tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui Projekteerimis-ehitusettevõtja põhinev hind. 1)Soovitav avarii ja remonditööde jaoks, kus vaadatuna: 1)pikaajaline kogemus, 2)kogusumma leping laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). Projekteerimisüksus Ehitusüksus töömaht ja töö keerukus määratakse enne töö alustamist. võimaldab määrata hinna enne lepingu sõlmimist (min risk), 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Eelised omaniku poolt vaadatuna: 1)omaniku minimaalne 2)Tööd on võimalik alustada projekti varases staadiumis. mis võistupakkumise juures annab ka madalaima hinna;
ehitise hooldamist ja lammutamist. Ehitis on füüsiline keha (kas hoone või rajatis). Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtööga valminud ehitis, mis pole aga hoone. 10.Loetle probleemistik (küsimuste kompleksid), mis moodustavad ehituse tööettevõtulepingu sisu. 1)Fikseeritakse nii lepingu objektid kui ka subjektid, projekt, töö, hind, ehitusplats, leping, aeg ja perioodid, subjektide esindajad. 2)Töövõtja kohustus ja vastutus. 3)Tellija kohustus ja vastutus. 4)Alltöövõtu korraldus. 5)Lepingu sõlmimine. 6)Arveldused. 7)Tellija ja töövõtja koostöö. 8)Vaidlused ja arbitreerimine. 11.Loetle projekteerimisstaadiumid ja projekti jagumine osadeks. 1)Saadakse projekteerimislitsents ja õigus projekteerida.2)Projekteerimise staadium. Omavalitsus lubab või ei luba ehitada. Omanik teeb projekterimis taotluse.3)Ehitiste register
13. Madalad kasutuskulud Tavaline nii majanduslikult tasuvate kui ka ühiskonnale vajalike ehitise puhul. 14. Hea kogu projekti maksumus kontrolli võimalus Tihti on oluline, et algselt tehtud maksumusprognoos oleks täpne, seda isegi siis, kui see ei tähenda veel madalaimat maksumust. 15. Ehituslepingu madal kogumaksumus See nõue ei erine küll palju punktist 12, kuid tihti on vaja hoida ehituskulud minimaalseina ka siis, kui sellega ei kaasne jooksvate- ja kasutuskulude vähenemist. See nõue on tavaline avalike ehituste puhul, kui kulud kaetakse erinevatest fondidest. 16. Hea ehitusprojekti maksukontrolli võimalus Sarnane punktiga 14, kuid punktis 15 toodud tingimustel. 17. Lepingu hinna põhjedatud prognoosimine Seda vajab see tellija, kes tahab täpselt ette teada lõppmaksumust enne end lepinguga sidumist. 18
aitavad aru saada nii projekteerimise lähteülesande ja ka tema käigu mõjust maksumusele. Maksumusmudel peab olema selline projekti kirjeldus, mis iseloomustab lahendi maksumust mõjutavaid tegureid. Selline mudel peab püüdma iseloomustada neid põhilisi kuluartikleid, mis võimaldavad teha maksumusanalüüsi ja -plaanimist, muutes vastavalt vajadusele projekteerimise lähteülesannet, ehitus tehnoloogiat, tähtaegu jm. Eesmärgiks on kujundada oodatav lahend nii, et otsuse tegemist saaks juhtida ja analüüsida projekteerimise käigus. Eelarve koostamine projekteerimise varasematel etappidel võimaldab põhjendada ka tehtavate kulude otstarbekust. 1 6.1. Traditsioonilised maksumusmudelid Eeltoodu põhjal on selge, et eelarvestajad on kasutanud maksumuse modelleerimist juba aastaid: töömahtude väljatoomine on andnud töövõtjale pildi projektist, mahtudele lisatud hinnad muudavad
- töömahtude loend (liigendatud) - kasutus- ja hoolduskirjad - kohustus järelevalve osas - vastutus ehitusmaksumuse eest - pakkumisdokumentide väljastamisajad 5. Esita valem ehitustöö kestuse arvutamiseks projektijärgse töömahu ja töölise tööviljakuse kaudu. Demonstreeri tulemust mõõtühikute kaudu. T = Q/n, [Päeva=iminpäeva/inimesi] T ehitustöö kestus Q töömahukus. n tööliste arv tööl: Q = P/R, [Inimpäeva= m2 / (m2 /inimpäevas)] Q töömahukus. P töömaht eelarvest R tööviljakuse norm Töö tehnoloogiliselt MIN võimalik kestus: Tmin = P/R*nmax , nmax maksimaalne tööliste arv tööl 6. Loetle ehituse omaniku järelvalve ülesanded. 1. Võrdleb lepingu dokumente kavandi dokumentidega 2. Osaleb hoonete mahamärkimisel 3. Esitab loendi töödest ja sõlmedest, mille kohta ehitaja peab tegema tööjoonised 4. Võrdleb tööjoonised kavandi dokumentidega ja annab neile heakskiidu 5
finantsplaneerimise ja teatud juhtudel ka projekteerimise läbimisel võib kerkida vajadus prioriteetide muutmiseks. 1. Peatöövõtt Üks kõige levinum töövõtu viis, mille puhul sõlmib tellija lepingud eraldi nii projekteerimisfirmaga projekteerimistöödeks ja ehituse peatöövõtjaga ehitustöödeks. Traditsioonilise peatöövõtu puhul peaks võistupakkumise või ehitajaga läbirääkimise alguseks ehitusprojekt (kavand) olema valmis põhiprojekti mahus. Põhiprojekti eest vastutab peatöövõtja ees tellija, tellija ees aga projekteerija. Sõlmitava lepingu tüüp sõltub tellija soovist. Joonis 3.1 Võimalik peatöövõtu korraldusskeem Peatöövõtu meetodi puhul tuleb silmas pidada, et omaniku madalaimad kulud projektile (rajatavale ehitisele) tagatakse projekteerimisaegse ehituskulude kontrolli ja ehituse hinnapakkumise menetlemise detailide kaudu.
- ilmastiku ja loodusfaktorite (pinnas) mõju tootmisele - elutsükli erinevus (meeskond ainult konkreetsel objektil laiali minek) 10. Mõiste ,,projekt". Mõistel projekt on ehituses kaks tähendust: - Projekt tähendab kõiki tegevusi püstitatud eesmärgi elluviimiseks ehitamise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuste hindamise kriteerium. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. - Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist, mahutabelitest ja muudest asjakohastest dokumentidest. 11. Ehitise elutsükli faasid ja selles osalejad. Ehituse tellija tasuvus ja teostamisuuringud, kavandamine Projekteerija- projekteerimine, kavandmaine Ehitusjuht /Ehitusetöövõtja ehituse töövõtukorraldus Ehitusettevõtja ehitamine ehitusplatsil
STANDARDITELE VÕI NÄIDISEHITISTELE RISKIKRITEERIUM ARVESTAMINE TOIMIB LÄBI : · TÖÖETTEVÕTU KORRALDUSE VIISI VALIKU · HINNAKUJUNDUSE VIISI VALIKU · FINANTSTAGATISTE PAKKUMIS-, EHITUS- JA GARANTIIPERIOODIDEL · NÕUTAVA EHITUSRISKIDE KINDLUSTUSE · GARANTIIPERIOODI PIKKUSE VALIKU · KASUTUSKULUKRITEERIUM VÕIMALIK AINULT PROJEKTEERIMIS-EHITUSLEPINGUTE PUHUL. SEE TÄHENDAB ÜHEKORDSETE EHITUSKULUDE JA AJASTATUD AASTASTE KASUTUSKULUDE KOOSARVESTAMIST. SEL JUHUL ON PAKKUMISKUTSE DOKUMENTIDES VAJA ANDA ARVESTUSLIK KASUTUSPERIOODI PIKKUS JA EHITISE KASUMITOOTLIKKUS 49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid; sisu ja vajadus Kinnisvara korrashoid on kinnisvara eluea jooksul elluviidavate tehniliste ja administratiivsete tegevuste kompleks selleks, et säilitada ja/või taastada olukord, mille korral korrashoitav vara
saada sellest olulist säästu. Traditsioonilisel võistupakkumisel töömahtude loendi alusel sõlmitud lepingute puhul ei suuda maksumusplaanija tegelikult hinnata, milline kahest tundmatu pretendendi poolt koostatud pakkumustest on ikkagi odavam. Maksumusplaanija peab arvestama ka töövõtja loomuliku püüdega võimalusel kasutada töö tegemisel uusi materjale või erinevaid tehnoloogiaid. Igal projektlahendil on oma optimum, kus kujundatud lahend on maksimaalselt ökonoomne. Aga ka lahendid mõlemal pool optimumpunkti on mõistlikud ning ökonoomsed, oluliselt kaugemal sellest punktist aga hakkab maksumus pidevalt ja kiiresti kasvama. Iga konkreetne projekt võib olla teostatav ebasoodsana, kuigi sel juhul on teada, et tema kõrval on olemas siiski ka odavam lahendus. Järgnevalt hinnatakse ehitise mõnede põhikonstruktsioonide mõju maksumusele: 1) Vundamendid Sobiva vundamendi tüüp sõltub sellele toetuva ehitise tüübist
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh
b. Tööjõukulu koosseis (nii juhtidel, spetsialistidel kui töölistel) - Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksudega maksustatavad väljaminekud nii teenistus- kui töölepingu korral Tükitöö normid Arvutatakse töömahtude ja ajanormide järgi, mis sisaldavad operatiivtööks, valmendus- ja lõpetustööks, vahetusesiseseks puhkeajaks ning tehnoloogilisteks vaheaegadeks kuluvat aega. N=Q*An , kus N - tööjõu vajadus inimtundides, Q - töömaht, An - ajanorm inimtundi töömahu ühiku kohta. Ajatöö normid Arvutatakse tööprojekti kohaselt või lähtudes teenindatava protsessi jõudlusest c. Masina kasutuskulud koosnevad aastakuludest ehk jätkuvatest kuludest (kulum, intressikulud), ning jooksvatest ehk perioodikuludest (masina hooldus, kütte- ja määrdeained jm). i. Masinate vajaduse arvutamine (3 võimalust) - Masin töötab omaette
................................... 16 3.1.7 Markeering ............................................................................................................................ 17 3.1.8 Täiendavad tööd .................................................................................................................... 17 3.2 Nõuded materjalidele ................................................................................................................... 18 3.2.1 Sarrus ..................................................................................................................................... 18 3.2.2 Raketis ................................................................................................................................... 18 4. Elementide paigaldus ......................................................................................................................... 19 4.1 Tööde teostamisprojekt ...........................
põrandaplaate ning trepikoda koos marsi ja mademetga jääb viimistlemata. 6 3. EHITUSTÖÖDE ÜLDINE KALENDERGRAAFIK Tabelis 1 on esitatud kõik teostavad tööd. Tabel 1 Tööde koondtabel Töö Ajanorm Kokku Tööliste Töö Ühik Maht kestvus arv tundides in/h in/h ETTEVALMISTUS Hoone krundi mahamärkimine ha 0,9 1 0,50 2 0,5
42-0290 Kulud ja meetodid 2 Vajalikud dokumendid ja joonised Vajalikud dokumendid ja joonised Projektdokumendid – töökirjeldus – ehitusprojekt ja ehitustööde projekt (joonised, arvutused jms) Töödokumendid – ehitusplatsi üldplaan – kalenderplaan – tõstetööde plaan – tööjoonised – ohutusmeetmed kukkumise vältimiseks
........................................................................12 3.3.10. Rõdud ja pergola....................................................................................................12 3.3.11. Tugimüürid ja kaldteed..........................................................................................13 4. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................14 5. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE....................................................15 6. AJAGRAAFIK JA MAKSEGRAAFIK......................................................................................32 7. DOKUMENDID..........................................................................................................................33 8. LISAD..........................................................................................................................................38 Lisa 1
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................
......7 1.7. Konstruktiivne osa...................................................................................................................10 2. GRAAFILINE OSA................................................................................................ 11 3. HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD........................................13 3.1. Hoone parameetrid.................................................................................................................. 13 3.2. Mahuarvutus............................................................................................................................ 13 3.3. Detail-eelarvetabel...................................................................................................................20 3.4. Koond-eelarve......................................................................................................................... 30 3.5. Kubatuurühiku maksumus......................................................
Tallinna Tehnika Ülikool Ehitusteaduskond Referaat ,,Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad" Üliõpilane: Juhendaja: 2012 õa SISUKORD 1. Ehitusprojekt 3 2. Projekti staadiumid 3 2.1 Projekteerimise käik 4 2.2 Projekteerimise eeltööd 5 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid 6 2.4 Projektistaadiumid 7 3. Muud ehitusdokumendid 12 4. Kasutatud allikad 15 1 Ehitusprojekt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 ,,Nõuded ehitusprojetile" 1. Peatükk üldised nõuded. § 2
ühishoone projekteerimistöödele (korraldaja RKAS) 2011 loodi MTÜ Eesti BIM kompetentsikeskus, tegemistest kirjutatakse www.cadfoorum.ee 2011 valmis Ragn Sells jäätmekütuse jaam (teostas Maru ehitus) 2 2011 3D mudel Tallinna vanalinnast, mis on hetkel geomeetriline mudel 2011 teostati esimene riigihange ehitustöödele, kus ehitusprojekt oli koostatud BIM mudelina, selleks oli Narva Politsei ja Piirivalveameti ühishoone ehitustööd (teostas Fund Ehitus OÜ) 2012 märts avaldas Senate Properties uued BIM juhendid 2013 august Suur-Ameerika 1 ehk superministeeriumite ehitustööde hange (hange nurjus) 2013 üha enam projekte projekteeritakse mudelis. Järjest enam lõputöid toestatakse BIM-i kohta. Katsetatakse BIM-i mudelit ehitusplatsil ehitusjuhtimises. Kõik otsivad õiget tarkvara?
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suurendamine 4. Ehitu
· Hoone kubatuur Maapealne 2666 m3 Maa-alune 265 m3 · Tulepüsivusklass TP-1 · Krundi täisehituse protsent 9,5% · Krundi otstarveks on lasteaed Tabel 2. Ehitise tehnilised andmed 2.2. Mahuarvutus Kood Nimetus Maht Ühik 1 VÄLISRAJATISED 11 Etevalmistus ja lammutus 111 Ettevalmistus ja raadamine Ehitusplatsi ettevalmistamine (puude raie, võsa eemaldus jts.) 24 h Kändude juurimine ja teisaldamine kuni 50 m kaugusele 5,0 känd 118 Raadamis- ja lammutusjäätmete vedu ja utiliseerimine
erinevatel tegevusmahtudel 51 Seaduslik määratlus · Vastavalt Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusele võetakse valmis- ja lõpetamata toodang arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. 52 Täiskuluarvestuse eelised · Kaudsed kulud on kaasaegses äritegevuses kasvav kululiik ning nad moodustavad suure osa tootmiskuludest ja on olulised varude hindamisel. · Kui tootmine on püsiv, aga müük kõigub, on ärikasumi kõikumised täiskuluarvestuses väiksemad kui osakuluarvestuse puhul · Laovarude hindamisel on püsivkulude arvestamine laovaru maksumusse vajalik · Täiskuluarvestus on hinnakujundusel hädavajalik, et kõik tootmise ja mittetootmise kulud saaksid kaetud 53 Osakuluarvestuse eelised
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus TRADITSIOONILISED KULUARVESTUSE MEETODID Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................................4 KULUDE KALKULEERIMISMEETODID........................................................................................ 5 TÖÖKULUARVESTUS.......................................................................................................................6 1.1.Tellimuse kuluarvestus................................................................................................................8 1.2.Le
annaabi.ee 
