Eestlaste muinasusund ja vabadusvõitlus (1)

§6. – Eestlaste muinasusund

• Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks osaks oli ussund.
  
• Ei saa rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommetega muinasusundist.
  
• Osalt tingisid uusi kombeid tegevusalade teisenemine.
  
• Usulistes muutustes mängis suurt rolli ka ka tihe kontakst naaberhõimude, -rahvastega
  
• Muinasusundite kohta pole väga palju teada, kuna pole säilinud eriti palju allikaid .
  
  • Enamus teadmisi on siiski levinud suusõnaliselt põlvest põlve edasi.
    
    • Pärimused ja rahvaluule .
      
• Pärimuste ja rahvaluule seast teabe väljasõelumine on väga keeruline.
  

Vägi

• Üheks muinasuse põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi.
  
• Arvati, et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha erilist vähe või jõudu.
  
• Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas.
  
  • Taevas esines eriti selgelt äikese ajal.
    
• Väge võis olla ka sõnades.
  
  • Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida.
    
    • Inimesed, kes seda oskasid pidid ka ise omama erilist väge.
      
      • Selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks.
        
• Targad/nõiad tuntsid tavaliselt paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude n.ö. suunata.
  
  • Omasid põlvest põlve parandatud tarkusi
    
  • Tundsid hästi ravimtaimi
    
  • Panid enam tähele elunähtusi
    
  • Võisid ennustada tänu kõigele eelnevale.
    
• Eestlaste ja nende idapoolsete sugulasrahvaste tarkade kuulsus oli suur.
  
• Väge polnud kõikjal ühepalju
  
• Väe olemasolu põhjal hakati pidama kive, puid ja paiku pühadeks.
  
• Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge
  
  • Peas
    
  • Südames
    
  • Veres
    
  • Küüntes
    
  • Juustes
    
  • Karvades
    
  • Hammastes
    
• Arvatavasti loomade väe omastamiseks kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu(vahel ka küüsi)
  
• Surmatud vaenlasel lõigati sageli pea maha ning rebiti süda rinnust välja, et tema väge hävitada.
  
• Orjade pea paljaksajamine tähendas nende võimu äravõtmist ja vastupanu murdmist.
  
• Noorikutel lõigati abiellumisel juksed ära, mille läbi pidi ta alistuma täielikult mehele.
  
• Võimalik, et teatud loomade vere ja elundite söömisega üritati nende väge veelgi rohkem omastada.
  

Hing

• Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks.
  
• Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda , ringi liikuda ja vahest asuda isegi teise olendi sisse.
  
• Surma puhul lahkus kehast hing jäädavalt.
  
• Arvamused surnu hinge edasisest asupaigast pole ühesed.
  
  • Üks arvamus oli, et surnu hing läks putukatesse ning seetõttu oli keelatud tappa „hingeloomi“ nagu mardikad , ämblikud, sipelgad jne.
    
  • Teine ning levinum arvamus oli see, et hing jätkas elu lihtsalt oma uues „kodus“ – hiies või kalmistul .
    
• Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis ka matmiskombestik
  
  • Surnule pandi kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu.
    
• Käidi ka haudade peal nö. Mälestussööminguid pidamas.
  
• Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku.
  
• Hingede ajal jäeti hingedele laua peale parimaid toite-jooke, et hinge kostitada.
  
• Hingede ärasaatmisel köeti neile ka saun ning pandi neile valmis vesi, seep ja viht.
  

Suhtumine loodusesse

• Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega
  
• Inimesed pidid ennast üheks osaks loodusest ja arvasid, et kõikidel asjadel looduses on ka oma hing.
  
  • Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks
    
• Vahekordades loodusobjektidega lähtusid meie esivanemad seisukohast – nagu mina talli , nii tema mulle.
  
  • Selle pärast suhtuti loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult
    
• Kogu loodust peeti omataoliseks ning austati selle samaväärsust
  
• Muinaseestlased ei pidanud ennast sugugi looduse valitsejaiks.
  

Vaimud, haldjad, jumalad

• Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust.
  
• Tuntud olid metsaisad/emad, nurmeemad/ isad , põllu- ja veevaimud jne.
  
• Põhjapoolses eestis nimetati neid rohkem haldjateks.
  
• Mõned haldjad elasid isegi talus või nende vahetus läheduses.
  
• Pärnu- ja viljandimaal tuntud koduhaldjas Tõnn
  
• Setudel viljasalves Peko
  
  • Toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel
    
• Koduhaldjate tähtsus oli tavaliselt suurem seega käsitletakse neid ka kui väikejumalaid.
  
• Kõrgjumalaid usundis vähe.
  
  • Tarapita
    
    • „ Taara avita “
      
    • Saarlaste jumal, kes sündis virumaal ja lendas sinna.
      
  • Uku
    

Ohvripaigad

• Vaimud, haldjad ja jumalad polnud loomult inimeste vastu ei hea- ega pahatahtlikud.
  
  • Nendega oli siiski vaja hästi läbi saada.
    
• Heatahtlikust püüti saada ohverdamisega.
  
  • Selleks olid kindlad ohvri- ja kultuspaigad.- hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed,järved, jõed...
    
• Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid
  
  • Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ega lehti ja sealt ei korjatud marju
    
  • Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja riideribadega
    
• Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatus o,2-1 m läbimõõduga lohud.
  
• Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega
  

• Pühad
  
• Tervise-
  
• Elu-
  
• Ilma-
  
• Silma-
  
• Jt. Alikad
  

• Sageli tähistas nimi allika või temast võetud vee omadusi
  
• Ohverdamine leidis aset eelkõige pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel.
  
• Kõige sobivamaks nädalapäevaks peeti eestlastele üldse „pühaks päevaks“ olnud neljapäeva.
  
• Andideks oli piim, liha, veri , vill , vili, tähtsamatel puhkudel ka loomad.
  
• On teateid, et vahel ohverdati isegi inimesi
  
  • Esmajoones muidugi vangistatud vaenlasi .
    

Ennustamine, nõidumine ja maagia

• Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel ja maagial.
  
• Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemusi ning neid mõjutada ohverdamise teel.
  
• Henriku liivima kroonika andmetel sai teada jumalate tahet läbi ohvrilooma surmamise
  
  • Kui loom vajub maha paremale küljele siis jumalad/haldjad võtsid ta vastu ja ettevõtmine pidi õnnestuma
    
  • Vasaku poole peale langemise korral pidi see ennustama halba ning märkima seda, et jumalad ei poolda tegevust.
    
• Maagia põhines arusaamisel , et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahel seosed, mida on võimalik mõjutada.
  
• Tähtsal kohal oli ka ravimaagia
  
  • Eestis tunti rohkesti mitmeid tervistavaid allikaid
    
    • Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi jne.
      
• Allikaile tuli vee eest ka ohverdada
  
  • Annetati hõberaha või hõbeehe.
    
  • Vaesemal aitas ainult hõbevalge kaapimisest
    
  • Osaleee allikaile võis ohverdada ka üldtuntud ande.
    

Ristiusu mõjud

• Kuigi eestis valitses esiaja lõpus muinasusk , polnud tundmatu ka ristiusk .
  
• Eesti oli üpris tihedas läbikäimises lähimaadega, kus oli juba ristiusk.
  
• Ristiusu mõjutusi võib näha mitmete kommete muutuses.
  
  • Al. XI saj. Levis põletusmatuste kõrval ka laibamatus
    
  • Esinema hakkas peaga lääne poole matmine
    
    • See on kristliku matmiskombega
      
  • Pole välistatud ka see, et eestis oli mõni kirik või kabel juba sel ajal.
    
• Al. XI saj. II poolest tundis katoliku kirik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu.
  
  • Läänemeremaaade piiskopiks saadeti munk Hiltinus
    
    • Kahe aasta jooksul ei saavutanud tulemusi misjonitöös.
      
      • Tagastas piiskopsaua.
        
• U. 1167 pühitseti eestimaa piiskopiks prantsusmaalt pärit munk Fulco
  
• Ristitutesse ja üldse ususse ei suhtutud esialgu ilmselt vaenulikult
  
  • Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu XIII saj. Alguses oli tingitud tema vägivaldsest pealesurumisest.
    

§7. – Muistse vabadusvõitluse I periood

1208 -1212

Eellugu

• XII saj algas sakslaste tung itta, mis hiljem hakkas oluliselt mõjutama eestlaste edasist saatust.
  
• Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. Aastal LSüübeki linn, mis sai lähtepunktiks järgnevatele sündmustele.
  
• Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed , kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal.
  
• Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 . Aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama.
  
  • 1186 . Aastal pühitseti ta liivimaa piiskopiks.
    
    • Tema abilisena sai tuntuks munk Theoderich
      
• Algul püüti jätta mulje, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine.
  
• Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.
  
• Mõned liivlased lasid ennast ristida .
  
  • Nende hulgas ka Toreida vanem – Kaupo
    
    • Temast kujunes sakslaste usin abiline.
      
• 1911 suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema.
  
• Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid.
  
• Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold .
  
  • Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop kohe tagasi saksamaale.
    

Sissetungi algus

• Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198 suvel Liivimaale tagasi.
  
• Berthold langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased .
  
• Järgmiseks piiskopiks pühitseti Breemeni toomhärra Albert
  
  • Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht.
    
• Albert kogus korraliku ristisõdijate väe ning purjetas väina jõe suudmesse ja rajas 1201 liivlaste asula kohale riia linna.
  
  • Riiast sai piiskopi eluaseja ühtlasi kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt.
    
• Kogu alistatav maa pühendati neitsi maarjale seega hakati edaspidi nimetama eesti ja läti alasid maarjamaaks
  
• 1202 asutati eriline vaimulik rüütliordu „Kristuse Sõjateenistuse Vennad“
  
  • Liikmeteks said elukutselised sõjamehed.
    
  • Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega.
    
    • Selle pärast hakkati ordut nimetama ka mõõgavendade orduks.
      
• Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse.
  
  • Tähtsaimad olid rüütelvennad
    
    • Nende ülesandeks sai sõdimine
      
  • Preestervennad
    
    • Pidasid vaimulike talitusi
      
  • Teenijate vennad
    
    • Nende hulka kuulus kannupoisse, relvaseppi, kokkasid jt. ametimehi.
      
• Sellise tugeva sõjalise jõu abil õnnestus sakslastel mõne aastaga Väina ja Koiva jõe ääres elavad liivlased alistada ja ristiusku pöörata.
  
• Latgalite alistamine läks veelgi kergemini.
  

Sissetung eestisse 1208 aastal

• Algas võitlus eestimaa pärast.
  
• Sihipärase vallutuse esimeseks ohvriks sai ugandi.
  
  • Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid .
    
  • 1208 sügisel tungisid sakslased koos abivägedega ugandisse
    
    • Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine .
      
    • Ugandi üks tähtsamaid keskusi – Otepää linnus – süütati põlema
      
    • Järgnevalt kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid kiiresti vastulöögi latgalite maile.
      
      • Sellega algas eestlaste jaoks muistne vabadusvõitlus.
        

Võnnu piiramine 1210 aastal

• Toimus järjekordne eestlaste vasturetk
  
• Suur ühendmalev hakkas piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte.
  
• Linnust rünnati kolm päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, uid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult.
  
• Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas
  
  • Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama.
    

Ümera lahing

• Eestlased liikusid üle koiva jäe ning jäid järgmisel päeval selle lisajõe Ümera äärde varitsema.
  
  • Jälitajad arvasid, et „paganad“ põgenesid ülepeakaela.
    
• Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale.
  
  • Rünnak kulges edukalt.
    
    • Langesid mitmed orduvennad, kaotusi kandsid ka latkalid ja liivlased.
      
• Sakalased üritasid esialgu koonduda ordulipu ümber, aga kui abiväed põgenesid olid nemadki sunnitud tagasi tõmbuma.
  
• Eestlased ajasid vaenlasi taga – osa neist surmati ning osa vangistati.
  
  • Sajast kinnivõetust olevat ühed samas maha löödud ning teised ümera äärde viidud .
    
• Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks.
  

Viljandi piiramine

• Sõda muutus järjest ägedamaks.
  
• 1211 kevadel oli sakslaste suurimak ettevõtminseks Viljandi piiramine.
  
• Esmalt rüüstati ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati küladesse jäänud inimesi.
  
• Esimeses kokkupõrkes linnuse värava juures õnnestus kaitsjatel sakslased kaotusrohkelt tagasi lüüa ja saada saagiks vaenlaste sõjavarustus.
  
• Sakslased kasutasid siin esmakordselt kiviheitemasinat.
  
• Lõpuks õnnestus sakslastel üks kindlusesein maha lõhkuda aga selle taga oli viljandlastel veel teine.
  
• Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased kuuendal läbirääkimisi.
  
• Kuna linnuses oli veepuudus ja palju haavatuid, siis sõlmisid vanemad piirajatega rahu.
  
  • Linnusesse sisse lubati üksnes preestreid, kes piserdanud pühitsetud veega linnust, maju, mehi ja naisi.
    
    • Ulatuslikumat ristimist siiski ei toimunud. See lükati edasi.
      
• Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangideks, kiirustas vaenuvägi tagasi.
  

Eestlased pealetungil

• Viljandi piiramisele vastasid eestlased peatselt terve rea omapoolsete retkedega.
  
• Sakslaste liitlaste latkalite ja liivlaste alasid rüüstati väga.
  
• 1211 suveks valmis isegi suurem tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli sakslaste liitlasele Kaupole kuuluva Toreida linnuse vallutamine ja seejärel juba Riia ründamine.
  
• Linnus piirati sisse ning algas selle ründamine.
  
• Piirajad lubasid seni kohale jääda, kuni kas linnus vallutatakse või nõustuvad liivlased kaasa tulema Riiat ründama.
  
• Peagi jõudis Riiast kohale sakslaste suur abivägi, kellega piirajatel äge lahing puhkes.
  
• Linnusest tormasid välja ka liivlased ja sakslastest ammukütid.
  
• Eestlased jäid kahe ründaja vahele
  
  • Nad olid sunnitud taganema.
    
    • Suutsid koonduda vaid linnuse ja koiva vahelisele künkale .
      
• Lahing kestis hommikust õhtuni ja lõpuks olid eestlased suurte kaotuste tõttu paluma rahu ja nõustuma ristimisega.
  
• Öösel asuti salaja laevadele ning üritati koivat pidi merele põgeneda.
  
• Sakslased olid rajanud jõele kaitsetornidega silla, kust laevad noolte ja odadega vastu võeti.
  
• Eestlaste kaotused olid suured.
  
• Vastasleer tundis nüüd ennast kindlamalt.
  
  • Sakslased aga ka latgalid ja liivlased tegid uusi sõjaretki eestisse.
    
• Lisaks sõjakannatustele oli puhkenud ka katk
  
• Mõlemad pooled vajasid selgelt hingetõmbeaega ja nõnda kujunes soodne võimalus rahuläbirääkimisteks
  
• 1212 kevadel jõudsid omavahel kokkuleppele ka eestlased ja sakslased
  
• Sõlmitud Toreida vaherahu kestvusajaks pidi olema kolma aastat
  

§8. Võitlused aastail 1215 -1221

rüüsteretked ridalasse ja sakalasse

• 1215 aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Põhja-läänemaale – Ridalasse.
  
• See oli eestlastele täiesti ootamatu , kuna toreida rahu pidi kestma aasta kevadeni.
  
• Ridalasse jõudnud vaenuvägi jagunes ning hakkas laastama ümbruskonna külasid.
  
• Armutu tapmine ja röövimine kestis 3 päeva.
  
• Neljandal päeval pöörduti koos saagi, hobuste, kariloomade ja vangidega liivimaale tagasi.
  
• Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi sakalasse
  
  • Rüüstama hakkati alles maakonna põhjaosas.
    
• Seejärel hakati kogunema Lõhavere linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule.
  
  • Linnuses olevad eestlased astusid esimestele ründajatele julgelt vastu ja ajasid neile hirmu peale.
    
• Piirajatel õnnestus linnus siiski kolmandal päeval põlema süüdata.
  
  • Eestlased ei suutnud tuld kustutada ning olid sunnitud välja tulema ja alla andma.
    

kolme maleva manööver

• Põrast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema
  
• Koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille lõppeesmärgiks sai siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine.
  
• Plaanikohaselt pidid saarlased sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse riia linna.
  
• Läänlaste ülesandeks oli Toreida liivlaste ründamine, sakalastel ja ugalastel latgalite ahistamine, et need, kui sakslaste abilised ei saaks neile appi minna.
  
• 1215 aprilli lõpul või mai algul sulgesidki saarlased väina jõe suudme
  
• Kui riiast tungis välja tugev vastaste vägi, taandusid saarlased väina suudme lähedale tagasi, et oodata abijõude.
  
• Ootamatult ilmus merel nähtavale 2 ristisõdijate koge .
  
• Kuna riialastest jälitajadki olid kohal siis tekkis saarlastel oht jääda kahe tule vahele
  
• Arvestades oma vähemust oldi sunnitud sakslaste vahelt merele läbi murdma .
  
• Kavandatud ühisaktsioon loodetud tulemusi ei toonud .
  
  • Olasenud jõududest jäi lihtsalt väheseks.
    

Merelahing uues sadamas

• Pärast ebaõnnestunud aktiooni pöördusid osad ristisõdijad saksamaale tagasi.
  
• 1215 asuti 9 kogel tagasi
  
  • Järgmisel ööl aset leidnud torm sundis neid varju otsima saaremaa uues sadamas.
    
• Kui saarlased said teada, et koged on tulnud riiast hakkasid nad kohe agaralt tegutsema.
  
  • Kiiresti suleti kitsas sadamasuue, kuhu uputati kividega täidetud „puuehitisi“
    
  • Õnnestuti 8 sakslast kinni võtta.
    
• Saksa kogesid tuldi piirama 200 paadi ja laevaga .
  
• Eestlased sõudsid pidevalt ümber kogede ja haavasid paljusid odade ja nooltega , aga ühtegi laeva vallutada ei suudetud.
  
• Alles 2 nädala pärast õnnestus sakslastel sadamasulust välja murda ja avamerele pääseda.
  

Ugandi ja sakala alistuvad

• 1215 suvel tegid sakslased ja eriti latgalid mitmeid laastavaid retki ugandisse.
  
• Sõdida lubati seni, kui eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult.
  
• Ugalaste olukord oli muutunud lootusetuks
  
  • Abi polnud kusagilt saada
    
  • Arvestada tuli ka venelaste poolt lähtuva ohuga.
    
• Seepärast saadeti saadikud riiga rahu paluma.
  
  • Seal esitati ugalastele taas vana nõudmine – tagastada saksa kaupmeestelt kunagi varastatud varad .
    
• Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega.
  
• Ka sakalased, keda kirmutas Ugandi saatus sõlmisid rahu ja palusid saata preestreid ristimist lõpule viima.
  
• Järgnenus Ugandi ja Sakala ristimine polnud siiski veel täielik, sest preestrid ei julgenud pikemaks ajaks kohale jääda ja kiirustasid tagasi.
  
• 1216 sügisel tegi Vürst Vladimir rüüsteretke ugandisse
  
• Seejärel asusid ugalased koos uute liitlastege – sakslastega – kindlustama otepää linnust.
  
• 1217 aastal 6. Jaanuaril tehti sakslastega ühine sõjatetk venemaale
  
  • Tasuretkelt pöörduti tagasi vangide, kariloomade, hobuste jm. Röövisaagiga.
    

Võit otepää all

• Alles nüüd hakkasid Phkna ja Novgorod tunnetama sakslastest lähtuvat hädaohtu.
  
• Otsustati eestlastega ühiselt nende vastu välja astuda.
  
• Liidusuhted sõlmiti esmajoones saarlastega
  
  • Saarlased olid jiba 1216 teise vürstiriigi – polotskiga – riia vastu ühisaktsiooni planeerinud.
    
• 1217 veebruaris saabus suur venelaste vägi otepää alla.
  
  • Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki
    
• Piiramine kestis 17 päeva
  
• Riiast saadeti sakslastele abiks 3000 meest eesotsas ordumeistriga.
  
• Sakslastel õnnestus suurte kaotustega linnusesse jõuda.
  
• Kolmandal päeval pärast sakslaste abiväe saabumist algasid läbirääkimised.
  
  • Tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma kogu eestist.
    
    • See oli sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas.
      

Madisepäeva lahing

• Otepää all assvutatud võitu püüdsid eestlased kohe edasi arendada.
  
• Tähtsaimaks peeti liidu säilitamist venelastega ja saadikud lähetati koos rohkete kingitustega Novgorodi .
  
• Peaorganisaatoriks sai Lembitu .
  
• Kuuldes eestlaste plaanidest püüdsid vastased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist.
  
• 3000 väljavalitud sõjameest jõudis peagi sakalasse . Edasi liiguti lahinguvalmilt, sakslased keskel, liivlased paremal ja latgalid vasakul tiival.
  
• Madisepäeval – 21.sept. 1217 kohtusid väed viljandit 10-11 km eemal.
  
• Eestlaste malev oli end seadnud metsa varjus lahinguvalmis ja astus sealt äkkitselt kolme osana välja.
  
• Puhkes vihane lahing.
  
  • Liivlased sunniti taanduma
    
  • Lahingu saatuse otsustasid sakslased, kes püüdsid läbi murdaeestlaste maleva heskosast.
    
    • Pikkamööda see õnnestus ja eestlased olid sunnitud taanduma.
      
• Langes Lembitu ja mitmed teised vanemad.
  
• Surmavalt sai haavata ka Kaupo.
  
• Pärast lahingut asusid vaenuväed lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda.
  
• Ellujäänud sakala vanemad sõlmisid taas vaherahu ning andsid pantvange.
  
• Madisepäeva lahing oli eestlastele raskeks kaotuseks.
  
• Piiskop Albertile jõudis kohale, et nad enam ei saa vaid oma jõududega hakkama ning palusid abivägesid Taanilt
  

Taanlased vallutavad põhja-eesti

• 1219 suvel, pärast põhjalike ettevalmistusi saabus suur taani laebastik tallinna sadamasse.
  
• Retke juhtis kuningas Voldemar II
  
• Asusid eestlastele kuulunud linnusesse.
  
• Sel ajal kogusid Eestlased salaja vägesid.
  
  • Kolme päeva pärast tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale.
    
    • Rünnak oli edukas.
      
      • Tapeti eestimaa piiskop ja vastane löödi kõikjal taganema.
        
• Ootamatult ründas eestlasi Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, mis paiknes algselt eemal.
  
• Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu.
  
• Mõnede pärimuste järgi tõi võidu hoopis taevast alla langenud punast värvi valge ristiga lipp .
  
  • Sellest saigi taani lipp
    
• Pärst võidukat lahingut ehitasid taanlased tallinna tugeva kivilinnuse
  
• Seejärel algas ägedas võitluses Revala maakonna ristimine, mis kestis terve aasta.
  
• Kuna alistamise väliseks märgiks peeti just ristimist, siis toimus 1220 omalaadne võiduristimine.
  
• Ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele.
  

Rootsi kuningavägi lööakse puruks

• 1220 suvel tungis läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega .
  
• Asusid lihula linnusesse luues sinna oma tugipunkti.
  
• Linnus piirati ümber ning ägeda võitluse käigus pandi see põlema.
  
• Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes eestlaste kätte.
  
• Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse.
  

§9.Vabadusvõitluse lõppjärk

1222 -1227

saarlased pealetungil

• Rootslaste purustamine Lihula all innustas saarlasi edasisteks võitlusteks
  
• 1221 aastal üritati koos rävalaste, karjulaste ja virulastega Tallinna vallutamist.
  
• Linnust piirati 14 päeva ja kõik taanlaste väljatungid löödi tagasi.
  
• Ootamatult ilmusid merel nähtavale neli koge, millel saarlased arvasid olevat taani kuninga sõjaväge.
  
• Piiramine lõpetati ja saarlased lahkusid.
  
• 1222 maabus taani vägi eesotsas Valdemar II-ga omakorda saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust.
  
• Saarlased püüdsid kohe linnuse rajamist takistada aga seekord löödi nad tagasi.
  
• Ehitati 17 kiviheitemasinat.
  
• Hakati taas piirama linnust.
  
  • 5 päeva pilluti lakkamatult kive
    
• Lõpuks olid taanlased sunnitud vastu võtma piirajate ettepanekud.
  
  • Linnus anti üle saarlastele, enamikku taanlastest lubati lahkuda
    
    • Neist 7 ja riia piiskopi vend jäeti pantvangideks.
      
• Linnus lõhuti maha.
  

Eestlaste üldine pealetung

• Võidust õhutatuna seadsid saarlased eesmärgiks kihutada vaenlased välja kogu eestist.
  
• Kõigepealt vabastati Varbola linnus, kus tapeti mõned taanlased ja nende preestrid.
  
• 29. Jaanuaril 1223 tungisid sakalased jumalateenistuse ajal viljandi linnuses sakslastele kallale.
  
  • Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt
    
  • Ülejäänud sakslased pandi jalapakkudesse ja ahelatesse
    
• Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja tartusse
  
• Peagi olid otepää ja tartu vabad.
  
• Kiire ja otsustava tegutsemisega õnnestus tagasi oma valdustesse saada kogu maa.
  
• Edu ei toonud üksnes tallinna vabastamiskatsed.
  
• Kõikjal ehitati kiviheitemasinaid ja õpetati üksteisele sakslastelt saagiks saadud ambude käsitlemist.
  
• 1223 tegid eestlased ühe suurima ründeretke Ümera piirkonda.
  
• Sakslased kuulsid sellest ning sinna ruttas sakslaste suur vägi.
  
• Neil õnnestus parajasti Ümera jõge ületavaid eestlasi ootamatult rünnata
  
• Sakslased saavutasid ümera lahingus võidu.
  
• 1223 piirasid sakslased koos oma abivägedega taas viljandi linnust.
  
  • Nad ei suutnud seda küll vallutada, kuid rohkete langenute ning vähese vee tõttu alistuti ning võeti ristiusk taas vastu.
    

koostöö venelastega

• Juba 1222 mõistsid eestlased, et üksnes oma jõududest ei piisa.
  
• Kiiresti asuti ühendusse Pihkve ja Novgorodiga.
  
• Läbirääkimised olid edukad .
  
  • Saadeti vägesid eestile appi.
    
    • Väed paigutati tartu, viljandi jt. Linustesse.
      
    • Vägedega jagati sakslastelt võetud relvi, raha ja muud vara.
      
• Sakala vanemad saatsid saadikud raha ja rohkete kingitustega koguni Suzdali
  
• Sakalast läbi minnes kuulis Jaroslav , et hiljuti olid sakslased Viljandi linnuse vallutamise järel seal kaitses olnud venelased üles poonud.
  
  • See viis vürsti raevu ning selle valas ta välja sakslaste peale.
    
• Vene väed piirasid koos eesti vägedega Tallinna neli nädalat. Kuid seda siiski ilma tulemusteta.
  
• 1223 lõpul jõudis tartusse vürst Vjatśko oma 200 mehega.
  

Tartu kaitsmine

• 1224 oli peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid tartu.
  
• Algas tõsine piiramine.
  
  • Ehitati suremaid ja väiksemaid kiviheitemasinaid, millega piluti kive ning tulist rauda e. Nn. Tulepotte linnustesse.
    
• Kaheksa päevaga ehitati kõrge piiramistorn, mis liigutati järk-järgult linnusele lähemale.
  
• Lõpuks otsustasid sakslased üleüldise tormijooksu kasuks.
  
• Sakslastel õnestuski linnus tormijooksuga vallutada
  
• Lahingus oli palju langejaid
  
• Tratulangemisega oli kogu eesti mandriosa sattunud võõraste valitsejate võimu alla.
  
  • Vabana püsis esialgu vaid saaremaa.
    

Lõppvaatus saaremaal

• 1227 jaanuaris, kui meri oli tugevalt jääs kogusid sakslased suure väe.
  
• Alles üheksandal päeval jõuti Muhu linnuse alla.
  
• Nähes nii suurt väge (u. 20 000 meest) pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta.
  
• Suurem osa sakslasi sellega ei nõustund ning hakkasid linnust piirama.
  
• Alles kuuendal päeval suudeti linnusesse sisse tungida .
  
  • Linnuses olev vara, hobused ja veised rööviti ning linnus ise põletati maha.
    
• Edasi liiguti Valjala alla
  
  • Seal oli saaremaa suurim ja tugevaim linnus.
    
• Saarlased sõlmisid rahu.
  
  • Sakslased soovisid vanemate poegi pantvangideks, kes kohe ka ristiti.
    
• Peagi saabusid ristimispalvega saadikud teistest saaremaa linnustest ja kihelkondadest.
  
• Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud ja sellega sai otsa ka muinasaeg e. Muistne iseseisvusaeg.
  

Allajäämise põhjused

• Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel.
  
  • Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega.
    
  • Said kasutada ka kõige paremat ja täiuslikumat relvastust.
    
  • Võisid täiendada väge pidevalt uute meestega
    
• Mitu vastast ründamas korraga.
  
• Vallutajaid toetas rooma katoliku kirik.
  
• Vallutajad olid head diplomaadid.
  
  • Vallutasid liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates ära kasutada ja õhutada nende omavahelisi vastuolusid.
    
• Eestlastel puudus elavjõust.
  
• Eestlastel polnud riik veel välja kujunenud ning sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad.
  
• Puudus koostöö lähimate naaberrahhvaste – latgalite, liivlaste ja leedukatega.