Muistne vabadusvõitlus (POWERPOINT) (0)

Muistne vabadusvõitlus
Eellugu
11. sajandi lõpul said alguse ristisõjad mis olid LääneEuroopa suurim
vallutuslik üritus.
12. sajandi keskel rajati Lübecki linn, mis oli esimene saksa linn Läänemere
ääres. Sakslased tegid tehinguid liivlastega ning peatusid vahepeal ka Eestis.
Ristisõda jõuab Eestisse
12. sajandi lõpul hakkasid sakslased üritama mere poolt retki Eesti rannikule.
Piiskop Albert, kel olid oma plaanid, õhutas taanlasi Eestisse tungima. Seal
tehti juba ettevalmistusi ristisõjaks eestlaste vastu.
1206. aastal maabus peapiiskop Andreas suure väega Saaremaal.
Pärast liivlaste ja latgalite alistamist Holm'i lahingus alustasid sakslased
rünnakuid LõunaEestisse.
Ristisõda jõuab Eestisse II
Kõigepealt langes nende rünnaku alla Ugandi maakond. Sinna tulid mitmed
sakslaste saadikud kes esitasid mitmeid nõudmisi.
1208. aasta sügisel asus sakslaste vägi uuesti Ugandisse, seekord Otepää
linnusesse. Linnus süüdati põlema. Rüüstajad puhkasid kolm päeva ja siis
suundusid koju koos saagi ja vangidega.
Eestlased vastasid samaga piirates sisse Beverni linnus. Linnuses oli olnud ka
Läti Hendrik. Tema oli kroonik, kelle allikatest saame teada, mis toimus Eesti
vabadusvõitluse ajal. Eestlased lahkusid linnuse alt.
Mõõgavendade ordu rüütlid.
Võnnu piiramine
1210. aastal olid Eestlased järjekordselt sõjakäigul. Siht oli seatud Võnnule.
Võnnu oli Mõõgavendade Ordu tähtis tugipunkt.
Orduvennad olid end sisse seadnud linnusesse kus eestlased neid piirasid.
Võitlus kestis kolm päeva. Metsast lohistati puid, millest ehitati kaitsevall.
Eestlased otsustasid neljandal päeval piiramise lõpetada.
Ümera lahing
Eestlased olid kuulnud, et liivlased ja latgalid ning ka sakslased Riiast, tulevad
linnusele appi. Nad liikusid kiiresti üle Koiva jõe ja jäid siis peatuma selle
parempoolse lisajõe Ümera äärsesse metsa. Sakslastele tundus nagu
eestlased põgeneksid aga nad ei teadnud, et eestlased ootavad neid metsas.
Tagaajajate päralejõudmisel tormasid eestlased metsast välja ning tungisid
vaenlasele kallale. Rünnak kulges edukalt, ning sakslased taandusid.
Ümera lahingu
skeem
Sõjakäigud Sakalasse
1211. aastal korraldasid sakslased suure rüüsteretke Sakalasse ning asusid
piirama Viljandi linnust.
Rüüstati külasid, rööviti viljasaaki ning rahulikke elanike kas tapeti või võeti
orjadeks.
Linnuse tugevust nähes otsustasid sakslased proovida oma tugevust teisel teel.
Eestlastele tehti ettepanek lasta end ristida ning vastutasuks antakse tagasi
vangid.
Eestlased keeldusid. Sakslased tapsid orjad nende silme all.
Linnuse piiramise lõpp
Linnuses oli kuuendal piiramispäeval tõsine veepuudus. Palju oli ka haavatuid
ja langenuid.
Lõpuks kaitsjad sõlmisid kokkuleppe milles seisnes see, et linnuses olijad
ristitakse
Viljandi linnus tänapäeval
Madisepäeva lahingu eel
1215. aasta kevadel lõppes sakalaste ja sakslaste vahel sõlmitud vaherahu.
Aga enne vaherahu lõppemist oli sakslased teinud rüüsteretke Ridalasse ning
põhjenduseks olevat toonud sellise, et vaherahu oli kuulutatud ju ainult Sakala
ning Ugandi maakondadega.
Peale vaherahu lõppu tungisid sakslased juba Sakalasse. Seekord Lembitu
linnuse Leole alla.
Kogu Eestimaa hakkas märatsema.
Madisepäeva lahingu eel II
Saarlased olid võtnud eesmärgiks Väina jõe suue sulgeda, Riia linna piirata
ning samal ajal ridalased liivlasi ründama ja sakalased ja ugalased latgaleid.
Edu jäi kõigil poolikuks.
Saarlased isegi käisid Polotski vürsti Vladimiri jutul, kellelt nad abi küsisid.
Tekkis sõjaline liit Eesti ja Venemaa vahel.
Madisepäeva lahing
Eestlased hakkasid oma vägesid koondama ning sakslased hakkasid
kiirustama, et anda viimane otsustav löök.
Ületanud Sakala piiri, liikus ristisõdijate vägi umbes Viljandi linnuse lähedale.
21.09. 1217 toimus Madisepäeva lahing.
Eestlaste malev oli end valmisseadnud metsa varju. Lahing algas eestlaste
äkilise pealetungiga . Taktika sarnane Ümera lahingule. Lahing oli äge ja kestis
kaua. Eestlaste vägi suruti tagasi. Langes Lembitu.
Uued vaenlased Taanlased
Piiskop Albertile sai selgeks, et tal on vaja rohkem sõjalist jõudu. Ta pöördus
Taani kuninga poole.
1219. aastal vallutas Taani kuningas Tallinna
Eestlased olid sõbralikud taanlaste vastu, kuid mõne päeva pärast ründasid
nad taanlaste laagrit.
1222. maabusid taanlased Saaremaal, hakates seal linnust ehitama.
Rootslased
Rootsi väed tungisid 1220. aastal Läänemaale ja vallutasid Lihula linnuse.
Kuna linnust jäi valvama ainult kaitsemeeskond otsustasid saarlased Lihula
linnuse sisse piirata ja selle põlema panna.
Eestlased uuesti pealetungil
Saaremaal linnust ehitama asunud taanlaste vastu asusid saarlased kohe välja.
Nad piirasid linnuse ümber ning ehitasid plaani järgi 17 kiviheitemasinat. Nad
pildusid 5 päeva järjest kive linnusesse. Saarlased andsid alla ainult siis kui
linnus üle antaks. Ettepanek võeti vastu.
Eestlased puhastasid mitmed linnused vaenlastest.
Üle kogu Eestimaa ja Saaremaa läkitati sõna, et sakslaste ja taanlaste vastu
võitlema mindaks.
Vabadusvõitluse lõpp
Kiire tegutsemisega oli eestlastel korda läinud vabastada peaaegu kogu oma
maa.
Vaenlaste kätte jäi veel Tallinn.
Sakslased vallutasid Tartu.
Sakslased läksid üle jää Saaremaale. Peatudes enne Muhu linnuses, hävitades
selle täielikult. Saaremaale jõudes liikusid sakslased Valjala alla, kuid saarlased
otsustasid sõlmida rahu.
Allajäämise põhjused
Sõjas osalesid tugevad riigid ja vürstkonnad
Vaenlased olid tugevad eelised, näiteks parem sõjaline varustus
Eestlastel polnud riik veel täielikult välja kujunenud
Tänan J
Muutke teksti laade
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase