alused. Neil oli peal üks puri, kuid laev võis sõita ka aerude abil. Niisugused laevad olid kiired ning nendega võis randuda ka madalas vees. Üsna kerge vaevaga sai neid kaldale tõmmata. Kauba vedamiseks ei olnud nad ometi otstarbekad, sest laevadele mahtus vähe kaupa. Hansaajal ilmusid Läänemerele uut tüüpi laevad - koged. Need olid juba tõelised kaubalaevad. Moona mahtus ühele kogele kümma korda enam kaupa kui viikingilaevale. Pikkust oli kogel kolmkümend, laiust umbes seitse meetrit ja ta liikus ühe purje abil.Koge istus sügavak vees ning randumiseks vajas ta sobivat ankrupaika või sadamat. Niisuguse laevaga võis Tallinnnast Lübeckisse sõita 6-12 päevaga, sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest. Sellegipoolest suutis üks koge teha kevadest sügistormideni vaid paar sõitu. Harvad olid need aastad, mil õnnestus teha kolm reisi, sest laevade laadimiseks ja lossimiseks kulus sammuti palju aega.
ja linn 10,2 ha suurune. Hertsog Heinrich Lõvi toetusel moodustasid saksa kaupmehed Gotlandil Visby linnas kaupmeeste ühenduse (hansa) 1160. aastal. Seda võime lugeda Hansa alguseks Läänemerel. Neil oli oma pitsat, õigus ja valitud oldermann. Kaupmeeste sihiks oli Novgorodi turg, kuhu nad rajasid 1192. aastal Saksa hoovi ehk Peetrikoja ja Peetri kiriku. Hansakaubanduse edu Läänemerel põhines uue laevatüübi - koge - kasutuselevõtmisel. Kogel ei saanud sõita mööda jõgesid sisemaale nagu seda sai teha viikingite ja saarlaste madala süvisega laevadega. Seega pidid Visbyst Novgorodi teel olevad kaupmehed tegema vahepeatuse, ladustama ja ümberlaadima kaubad kas lotjadele või regedele ning seetõttu toetuma kohalike ülikute poolsele laokohtade ja kaubateede kaitsele. 1208. aastal vahendab Henrik meile kaupmeeste nõude eestlaste vastu kaotsiläinud
· Kuna riialastest jälitajadki olid kohal siis tekkis saarlastel oht jääda kahe tule vahele · Arvestades oma vähemust oldi sunnitud sakslaste vahelt merele läbi murdma. · Kavandatud ühisaktsioon loodetud tulemusi ei toonud. o Olasenud jõududest jäi lihtsalt väheseks. MERELAHING UUES SADAMAS · Pärast ebaõnnestunud aktiooni pöördusid osad ristisõdijad saksamaale tagasi. · 1215 asuti 9 kogel tagasi o Järgmisel ööl aset leidnud torm sundis neid varju otsima saaremaa uues sadamas. · Kui saarlased said teada, et koged on tulnud riiast hakkasid nad kohe agaralt tegutsema. o Kiiresti suleti kitsas sadamasuue, kuhu uputati kividega täidetud ,,puuehitisi" o Õnnestuti 8 sakslast kinni võtta. · Saksa kogesid tuldi piirama 200 paadi ja laevaga.
Ülejääki oli 249,59 krooni. Varade seis 31.detsembriga 1939 oli 1 663 662,50 krooni. Samal päeval valiti tagasi EPRi peavalitsuse liikmed: presidendiks jäi dr.H. Leesment, esimesed abipresidendid ins. O. Amberg ja dr. B. Voogas, sekretär-juriskonsult E.Madissoo, laekur dr. V Renni, laekuri asetäitaja dr. H. Rütman, majandus-varustusosakonna juhataja õp. F.Stockholm, transpordiosakonna juhataja dr B.Voogas, transpordioakonna juhataja asetäitaja ins. F. Kogel, õdede kuratooriumi esimees ins F.Kogel, korjandusosakonna juhataja dr H Rütman. Noorte punase risti osakonna juahtaja kindral dr. H.Leesment, peavalitusese juures töötavate tervishoiuasutuste juahtaja dr. K.Pedusaar, Õdede osakonna juhataja dr. B.Voogas. Veel otsustait osta peavalitsusele sõiduauto. See oli viimane kord,kui eesti punane rist tegutses ilma välispidise surveta. 22.juunil loovutas peavalitsus pääsküla lastekodu ruumid punaarmeele, kusjuures eelnevalt
annaabi.ee 
