Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus (0)

1 Hindamata

TALLINNA INGLISE KOLLEDZ
Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur
Referaat
Tallinn 2014
SISUKORD
Kujutav kunst

August Pulst

Eduard Einmann
Graafika

Felix Rendel

Enno Ootsing
Skulptuur

Ferdinand Sannamees

Albert ja Juta Eskel
Arhitektuur

Karl Burman

Karl Tihase
‘’Tõsine’’ muusika

Evald Aav

Abi Zeider
Kerge muusika

Leegajas
Film

Albina Kausi -Üksip

Kaljo Kiisk
Teater

Kaarli Aluoja

Kaarel Kilvet
Kujutav kunst EV ajal
August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899- 1902 Tori -Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progümnaasiumis, 1908 - 1910 põllumajandust Küti mõisas Virumaal, 1911-15 Riia linna kunstikoolis – ühe sõnaga, väga paljudes koolides . Samal ajal andis ta ka õpingute kõrvalt eratunde Riias. 1915 -17 oli Pulst taas Eestis ja maalis ESTONIA teatrile dekoratsioone ning oli ka Lenderi eragümnaasiumi joonistusõpetaja. Huvitavaks avastuseks osuts fakt, et tema oli üks neist, kes disainis lavakujunduse teatrietendusele ´´Libahunt´´, mida olen ise näinud (soovitan vaadata kui pole veel näinud, vägagi kaasahaarav)1918-26 oli ta Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonna asutaja, arendaja ja asjaajaja . Samuti oli ta ühes eelmainitud Karl Tihasega üks vabaõhumuuseumi ühingu asutaja. 1930-31 Muusikamuuseumi organiseerija Peeter Süda mälestuse jäädvustamise Ühingu juures, oli selle muuseumi asjaajaja, 1937-40 juhataja, 1944-46 teadur . 1915 aastast alates tegeles kogu aeg kunstnikuna esinedes oma töödega ka mitmetel näitustel . Ühtlasi osales Tori Muuseumi Ühingus nii nooruses kui ka elu lõpul ja lõi ka sarja töid Tori teemadel . Kunstnik Enno Ootsing mainib Pulsti kohta, et tema intensiivne töö vanavara kogujana ja muuseumide asutajana langeb eelmise sajandi esimesse poolde, avalikkusele nähtavam ja olulisem osa kunstiloomingust aga sajandi teise poolde. Olulisim eesti kultuurile on kindlasti tema muuseumitöö ja Eesti Vabaõhumuuseumi ning Muusikamuuseumi asutamine. Ometi on hinnatav tema panus ka kunstivaramusse, arvestades, et tema maalija käekiri oli valdavalt impressionistlik.
Vanavara talletaja ja muuseumide looja August Pulst oli suur kunstnik. Oma mälestuskillud August Pulstist kui head impressionistlikku maalikultuuri esindavast kunstnikust on kirja pannud graafik Enno Ootsing.
Pulsti juubeli akvarellinäituse avamine A. Pulsti maal
Kujutav kunst ENSV ajal
Eduard Einmann on 23.01.1913. Läänemaal sündinud ja 27.10.1982. aastal Tallinnas meie juurest lahkunud graafik ja maalikunstnik . Aastast 1928 õppis ta Riigi Kunsttööstuskoolis, lõpetades kooli 1934. aastal. 1938. jätkas ta õpinguid Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, lõpetades selle 1941. aastal dekoratsioonimaali erialal. II maailmasõja ajal mobiliseeriti Einmann Punaarmeesse ning ta võttis Jaroslavlis osa Eesti Nõukogude Kunstnike Kollektiivi tegevusest ja osales näitustel Moskvas ning Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva juubelinäitusel (koos hiljem mainitud Ferdinand Sannamehega) Aastatel 1944.–1948. töötas ta Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna, 1948.–1951. direktorina. Veel oli ta 1950.–1956. Eesti NSV Kunstnike Liidu esimees ja 1957.–1963. juhatuse sekretär. Peale seda aastast 1963 hakkas Einmann vabakunstnikuks.
Einmann armastas ja maalis portreemaale - 1950. aastatel lõi natuuritruid tööliste, talupoegade, teadlaste ja kunstiinimeste portreejoonistusi. Hiljem hakkas ta aga kasutama sügavtrükitehnikaid. 1970. aastatel viljeles realistlikku portree- ja maastikumaali.
E. Einmanni maal 1946. aastal E. Einmanni maal 1972. aastal
Graafika EV ajal
Feliks Randel on 01.07.1901 Valgas sündinud ning 10.02.1977. aastal Tallinnas surnud kunstnik, muusik ja pedagoog . Ta oli üks esmaseid kunstikooli Pallas õpilasi aastatel 1919- 1921 ning on eelkõige tuntuks saanud maalija ja karikaturistina. Tema karikatuure võis kohata 1929. – 40. aastani Tallinna „Päevalehes”, kus kunstnik tollel perioodil töötas, ent ka mitmetes teistes väljaannetes sealhulgas kultuslikus nõukogude aegses ajakirjas „ Pikker ”.Feliks Randeli varane looming keskendus eelkõige graafikale. 1920-ndatel aastatel teatakse teda kubistlike figuuride maalijana. Kubistlik joon ja rütmistatud kompositsioonid saadavad tema loomingut ka hiljem ning on ilmekatena esindatud 50.- 60.-ndate aastate loominguski. Randeli figuuridele on omane selge karakteersus ning karikatuurile sotsiaalkriitiline alatoon .
Randeli õpingud kulgesid Venemaal Penza kunstikoolis (1916-1918) ja Pallases Tartus (1919-1921). Kahekümnendatel aastatel töötas ta joonistusõpetajana Väike-Maarja ja Võru gümnaasiumis ning just see periood oli Randelile kui maalikunstnikule kõige õnnelikum . Kubistina saavutas ta kohe oma loomingu kõrgtaseme - "Pühapäev" ja " Kontsert ", mõlemad 1924 – kusjuures tookord valminud maalides pole kübetki provintslikkust. Paraku liikus kunstnik vähemalt maalijana sellelt saavutatud positsioonilt ainult allamäge.
F. Rendeli ’’Kontsert’’ F. Rendeli ’’Pühapäev’’
Graafika ENSV ajal
Enno Ootsing on graafik, kelle loominguline ampluaa on tohutult lai, ulatudes tänapäeval marginaalsete vanade graafikatehnikate nagu puugravüür, idapärane laudpuulõige ja vaselõige viljelemisest ja õpetamisest digitaalgraafika viljelemise ja õpetamiseni. E. Ootsing on esinenud eesti graafikamaastikul kolmkümmend kuus aastat. Ta on osa võtnud kõigist toimunud üheteistkümnest Tallinna graafikatriennaalist ja teistest olulistest graafikasündmustest. Samuti tegeleb ta raamatukujundusega – ta on kujundanud ja illustreerinud ca 40 raamatut. Valdava osa hõlmavad sellest eesti kirjandus ja kirjandusklassika .
1958-1961. aastani õppis E. Ootsing Tatru Kunstikoolis,mille lõpetas maali ja kunstipedagoogika erialal ning sai ka üldharidusliku kooli kunstiõpetajaks. 1961-1966. aastani omandas ta aga graafika- ja kunstniku-kujundaja eriala. Ta oli vabakutseline kunstnik, kuid samuti ka Eeti Kunstnike Liidu vastutav sekretär. Töötas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis 1980-1988. aastani ning on tänini Eesti Kunstiakadeemia professor ja graafikaosakonna juhataja. Näitustel on ta esinenud alates 1964. aastast.
E. Ootsingu maal Enno Ootsing
Skulptuur EV ajal
Ferdinand Sannamees on 11. novemberil 1895. Arulas Otepää kihelkonnas sündinud ja 25. jaanuaril 1963. aastal meie seast Tallinn lahkunud Eesti skulptor . Ta õppis 1904 .–1906. Arula vallakoolis, 1906.–1907. Otepää Vene Õigeusu koolis ja 1907.–1912. Progümnaasiumis ning 1912.-13. Tartu Õpetajate Seltsi kaubanduskoolis.
1918.–1919. õppis Konrad Mäe maaliateljees ja 1919.–1924. "Pallases" maali, graafikat ja skulptuuri. 1920. aastal läks Sannamees üle skulptuuriateljeesse, mida juhatas andekas skulptor ja võimekas õpetaja Anton Starkopf. 1923. aasta suveks sõitis ta koos õpetajaga Dresdenisse, samuti on ta käinud Pariisiset ning peale naasmist kodumaale teenis Sannamees elatist vabakunstnikuna. Peale seda esines ta 1933. Pariisi Sügissalongi näitusel. II maailmasõja veetis Ferdi Sannamees evakueerituna nõukogude tagalasse Tšuvaššiasse, kus töötas Tšuvašši riikliku teatri juures. 1942. aastal koondati tagalas viibivad skulptorid (Garibaldi Pommer , Enn Roos, Aleksander Kaasik ) Moskvasse, kus neist moodustati Ferdi Sannamehege eesotsas skulptorite brigaad . Kunstnikele tehti ülesandeks Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevale pühendatud kunstinäituse korraldamine 1943. aastal Moskvas. 1943. aastal sai Sannamehest Eesti NSV teeneline kunstitegelane ning 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Eestisse naasnuna töötas Sannamees Tallinna Tarbekunsti Instituudi taastamis- ja rekonstrueerimisperioodil selle direktorina ning juhtis samaaegselt ka vastasutatud Eesti Kunstnike Liitu. Aastatel 1945–1950 töötas ta skulptuurikateedri dekaanina ning professorina.
Paralleelselt Tallinnas õpetamisega valmisid tema varasema loomeperioodi tähelepanuväärseimad tööd "Aleksander Tassa portree (1927) ja "Lamav naine" (1927). Ferdi Sannamehe loomingu põhialaks kujunes portreeskulptuur, milles tema anne leidis kõige selgema ja sügavama väljenduse. Kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. Mitmete kõrgete riigiametnike portreed ehivad tänagi meie valitsusasutusi. Sannamees on loonud ühe eesti tähendusrikkamatest Vabadussõja monumentidest " Reaali Poisi " (mis on minu jaoks suur üllatus) ent ka pärast kommunistlikku pööret 1940. aastal suutis ta säilitada oma positsiooni ühe suurima eesti skulptorina. Suure soojusega modelleeris Sannamees laste päid ja figuure. Naisaktidest võib pidada kõige õnnestunumaks teost " Ahastus ". Materjalidest eelistas pronksi, kasutas ka graniiti, puitu, marmorit ja keraamilisi materjale.
F. Sannamehe ’’Reaali Poiss’’ Ferdinand Sannamees
Skulptuur ENSV ajal
Albert Eskel sündinud 24.02.1922. Tallinnas ja meie seast lahkunud 18.04.1975. Tallinnas oli Eesti kujur e skulptor. Ta omandas erihariduse kahes koolis: 1943.a. lõpetas ta Riigi Kunsttööstuskooli rakendusskulptorina ja 1948.a. Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi monumentaal ja dekoratiivskulptuuri erialal. Eskelit peeti kohe tugevaks portree-ja kompositsiooniplastika meistriks, kelle portreed paistavad silma karakteri kujutamise oskuse poolest (nt. Isa Portree, Adamson- Ericu portree, V.Karruse portree).
Figuraalkompositsioonides ilmnes kunstnikule omane terviklik vormikäsitlus (Kalurid, Sportlane, Viiuldaja, Tütarlaps kassiga). Eskel on teinud ka hulgaliselt monumente :E. Vilde JA A. Adamsoni monumendid Tallinnas. Kunstnik on teinud ka mitmeid hauamonumente nii Tallinnas kui ka Moskvas. Viimastest väärib esiletõstmist koos abikaasa Jutaga loodud kirjanik Lev Kassili hauasammas Novodevitšje kalmistul Moskvas.
Eskel oli abielus skulptor Juta Eskeliga, kes oli samuti skulptor. Ta õppis Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis (TRTKI), kuid poliitilistel põhjustel lõputunnistust ei saanud. Seevastu on ta kogu elu töötanud vabakutselise kunstnikuna ning on ka Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema tuntumad tööd on:

"Piia" (kips, 1958)
"Lapsed" (keraamika, 1959 )
"Ema" (šamott, 1963)
"Kolhoosineiu" ehk "Tütarlaps kausiga" (šamott, 1964, Tallinnas Kaarli puiestee ääres)
Lydia Koidula bareljeef (pronks 1972)
Maria Purpuri mälestusmärk (1999)

’’Kolhoosineiu’’ Albert ja Juta Eskel
Arhitektuur EV ajal
Karl Burman oli esimene Eesti kutseline arhitekt ning kunstnik. Ta sündis 17.05.1882 Sumõs ja suri 10.05.1965 Tallinnas. Joonistamisega tegeles ta kodus - ema pani ta koos vennaga joonistama, et ei segaks teisi. 1899.a. lõpetas Karl Tallinnas Peetri reaalkooli. Esialgset kunstilist juhendamist sai ta K.A. von Winkleri juurest ning edasi õppis Moskvas Stroganovi kunsttööstuskoolis joonistamist ja maalimist. Peale seda jätkas ta ome õpinguid 1901.-02. Stiglitzi kunstikoolis ja 1902.-09. õppis Peterburi kunstide akadeemias arhitektuuri, kuid kahjuks seda ei lõpetanud, peale mida ta naases Tallinna, kus asus tööle arhitektina. 1912-13 osales ta Peterburi arhitektide võistlustel ja omandas kaks esimest auhinda. Tema roll Eestis oli tähtis, sest 1919-21 oli Eesti haridusministeeriumi ja 1922-23 ehitus-peavalitsuse arhitekt ning siis raudteede ja teedeehituse konsultant .
Karl on loonud arvukalt ehitisi Tallinnas ja mujal Eestis. Üks olulisemaid KALEVI spordiseltsi maja Pirital, mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks (hävis II maailmasõjas). Hoonet iseloomustas talupoeglik lihtsus: õlgkatusega, palkidest laudvooderdise, laiade akende ning valgete liistudega hooned. 1923.a lõi ta uusklassitsistlikus stiilis laululava. Silmapaistvaks saavutuseks oli ka tema loodud Eesti Panga Viljandi osakonna hoone, mis on nüüdseks kahjuks hävinud. 1930.aastatel teotses ta koos teiste arhitektidega. On loonud Tatari tn nn Buschi maja (Tatari tn 21-b), mis on juugendstiilis ehitatud.
Meister on suurepäraselt ja maitsekalt osanud siduda skulptuuri arhitektuuriga, tema jaoks oli see midagi enesestmõistatavat. Kui Karlil ei olnud midagi projekteerida siis ta maalis. Ta oli peamiselt akvarellist. 1920-ndail aastail loob huvitava Schveitsi akvarellide seeria. Need on kerges, korrektselt õhulises katmismaneeris läbiviidud tööd. Tema akvarellid pole pelgalt arhitektuurijoonised, neis on maalilist värskust ja elavust . Ta on loonud akvarelle ka Saare-ja Hiiumaast, on jäädvustanud Tallinna Toompead ja all-linna kirikute torne. V.Raam on nimetanud teda esimeseks laiahaardeliseks arhitektuurimaastiku viljelejaks Eestis. Aga ta on jäädvustanud ka vanu talumaju, kõige enam aga Eestimaa kaunist loodust. Karl Burman oli veel 80 aastasenagi reibas ja töövõimeline, kes koos rõmsameelse abikaasaga reipalt polkat tantsis. Huvitav fakt – ta oli ka A.H. Tammsaare naisevend.
K. Burmani akvarellitöö K. Burmani disainitud ehitis
Arhitektuur ENSV ajal
Sündinud Siberis Tomski oblastis metsasteppi rajatud väljarännanud eestlaste külas, tuli Karl Tihasel üle elada perekonnale osaks langenud karmid repressioonid ja heal järjel elava küla täielik häving . Lapsepõlv möödus vanaisa ja tema mõttekaaslaste rajatud eesti külas. Talulapse töörohke ja kasinavõitu elu avaldas kahtlemata mõju Karl Tihase isiksuse väljakujunemisele . Küllap siit pärineski tema äärmiselt suur töökus ning kadestamisväärne visadus ja sihikindlus seatud eesmärkide taotlemisel, kirglik loodusearmastus ja huvi arhitektuuri ning tarbimisvormide, eriti aga taluarhitektuuri vastu.
Oma töömehepõlve keskkooli joonistusõpetajana alustanud noormees lõpetas 1945. a kiitusega Novosibirski Arhitektuuri- ja Ehitusinstituudi ning töötas seal kolm aastat joonistuskateedri õppejõuna. 1948. a kutsuti mees tööle Eestisse, Tallinna Polütehnilisse Instituuti (praegune TTÜ), kus ta töötas õppejõuna algul arhitektuuri, hiljem graafika kateedris. Uuriv loomus ahvatles ta teaduslikule tööle, mis omandas Eesti rahvuslikus kultuuriloos erilise koha. Selle töö teemaks oli eesti talurahva ajalugu ja ehituskunst. Töö oli erakordne, sest seda tuli teha ajal, kui talumajapidamisi likvideeriti ja koondati kolhoosidesse-sovhoosidesse. Uurimistöö eesmärgiks oli aga eesti talurahva ehituslikku loomingut säilitava ja selle omapära kajastava muuseumi asutamine: Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum avati 1964. aastal. Vabaõhumuuseumi rajamine oli kahtlemata Karl Tihase elutöö, kuid vähema tähtsusega pole ka tema uurimuslikud väljaanded Eesti maarahva ehituskultuuri omapära ja kunstimeele kohta.
Harrastades akvarelli ja graafikat, esines mees isikunäitustega Tallinnas ja Moskvas. Tema professionaalsel tasemel valmistatud värvirikkad ning meeleolukad akvarellid ja meisterlikud sulejoonised on aegumatu väärtusega. Hapra, kuid täpse joonega on jäädvustatud taluhooneid ja -mööblit, mustreid ja ehitusdetaile. Suurepärase graafikuna on ta illustreerinud ise kõik oma teosed. Tihase oli aastast 1950 Eesti Arhitektide Liidu liige, seega üle poole sajandi meie arhitektkonna lugupeetud kolleeg ja tunnustatud spetsialist. Eesti taluarhitektuuri tundjana on juubilar osalenud kahe suurteose “Eesti arhitektuuri ajalugu” ja “Eesti kunstiajalugu” koostamisel. Esimesega seoses anti juubilarile Eesti Nõukogude preemia 1967. aastal. Järgmisel kümnendil ilmus mahukas monograafia “Eesti talurahvaarhitektuur”, mille alusel juubilar kaitses doktoritöö ning monograafiat hinnati Nõukogude Eesti preemia (1976) vääriliseks. Järelikult pidi ta NL-dus olema tunnustatud isik.
K. Tihase akvarellitöö Karl Tihase
Kerge muusika ENSV ajal
Leegajus oli aastatel 1971 –1995 tegutsenud eesti rahvamuusikaansambel. Ansambel viljeles ehedat rahvalaulu ja rahvapillimuusikat Esitati ka leedu, läti, vene, liivi, vadja , isuri, karjala , vepsa, soome muusikat. Eheda rahvamuusika saavutamiseks tegid nad eeltööd muuseumifondides. Enamiku tegutsemisaja jooksul (1972–1992) oli neil umbes 20 liiget. Ansambli kunstilised juht oli olnud Igor Tõnurist, (sündinud 1947) kes oli Eesti etnograaf. Ta on lõpetanud Moskva Ülikooli ajaloolase–etnoloogina 1969. aastal ning alates 1972. töötab ta Ajaloo Instituudis. Ta on uurinud ka eesti rahvapille. Leegajus oli 1977. aastal NSV Liidu talitlusfestivali laureaat.
’’Simmanilood’’ Leegajuselt (vinüülplaadi ümbris )
Leegajus mängimas
’’Tõsine’’ muusika EV ajal
Eevald Aav on 07.03.1900. Tallinnas sündinud ja surnud 21.03.1939. Eesti helilooja ja koorijuht. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt Estonia ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid. Ta õppis eraviisiliselt klaverit Helmi Viitol-Mohrfeldti juhendamisel ning muusikateooriat Anton Kasemetsa juures. Edasi astus Aav Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis).
Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent : aastatel 1924.-1927. juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit , 1929.-1936. Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934.-1939. meeskoori Eesti Laulumehed ning 1937.-1939. aastal Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina , XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht ning ka mitmete laulupäevade juhiks. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932.-1939. töötas ta Autorikitse Ühingus, 1930.-1939. ajakirja Muusikaleht toimetuses, 1932.-1936. Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930.-1939. Eesti Lauljate Liidu juhatusse.
Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Evald Aava peateost, ooperit ’’Vikerlased’’ (1928), peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus Estonias 8. septembril 1928. aastal. Peategelaste psühholoogilisele draamale annavad tagapõhja ajaloolised sündmused - 1187. aastal toimunud eestlaste sõjaretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamisel. ’’Vikerlased’’ muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. Aav oli aastaid töötanud Estonia ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Teosel oli üsna suur menu . Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle žanri poole pöörduma . ’’Vikerlasi’’ on lavastatud korduvalt ja selle üksiknumbreid esitatakse tihti kontserdilaval. Just selle pärast valisingi tema esindama EV aegset ’’tõsist’’ muusikat – ’’Vikerlased’’ on niivõrd tähtis etendus olles esimene ooper Eestis.
Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa koorilaulud - ta on kirjutanud ligi 50 sega-, nais - ja meeskoorilaulu, mitmeid on võetud üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva (nt. ’’Laulik’’, ’’Hommik’’, ’’Me oleme põhjamaa lapsed’’ jt). Aava laulud on pälvinud ka auhindu koorilaulude võistlustel. Ta on loonud ka sümfoonilist ja kammermuusikat ning tema helikeelele on omane meloodiarikkus.
E. Aava laulik Evald Aav
’’Tõsine’’ muusika ENSV ajal
Abi Zeider on 31.08.1920. Valgas sündinud ja 12.03.1999. aasatl Tallinnas surnud juudist trompetist. Juba tema lapsepõlveunistus oli vanema venna trompet ning omaenese pilli sai ta alles kahekümne ühe aasta vanuselt. Nii oli tegemist tõelise andega, mis puhkes õitsele muusikust enesest. Hiljem täiendas ta end muusikpedagoogide Nikolai Kubli ja professor Julius Vaks juures.
Trompet aitas tal tulla läbi ka sõjameheelu katsumustest, jõuda tagasi kodumaale Eesti korpuse suure džässorkestri koosseisus . Jõudnud tsiviilellu, mängis ta Emil Laansoo formeeritud koosseisudes Noorte Majas (1946–1948) ning kahes kultuurihoones (1948–1953), seejärel aga Laevastiku Ohvitseride Maja orkestris. Varsti hakati teda kutsuma Eesti Raadio estraadiorkestri lindistustele.
Tollal teistele trompetistidele kättesaamatud ülikõrged noodid tegid Abi Zeiderist aastail 1957–1980 Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestri tõelise ehte. Kõrvuti raadiotööga mängis ta Uno Naissoo loodud ansamblis Stuudio 8. Oma üha täienevat soolorepertuaari esitas ta pea kõigil avalikel kontsertidel. Abi Zeideri meisterlikkust hindasid ka sümfooniaorkestrite dirigendid. Tihti kutsuti teda mängima eriti vastutusrikkaid trompetipartiisid (Näiteks Bachi h- moll Missas). Aastate jooksul salvestas ta Eesti Raadios üle kahesaja loo, lüürilistest ballaadidest, klassika - ja rahvaviisitöötlustest tuliste ning täpset tehnikat nõudvate trompetipaladeni. Kontserditurneedel käis ta erinevate ansamblite ja orkestrite koosseisus Soome, Saksamaale, Belgiasse, Kanadasse, Sri Lankale, Venemaale ja teistesse endise NL paikadesse. Esimene Zeideri sooloplaat ilmus 1984. aastal. Ühtlasi jätkas ta endise eduga sooloesinemisi kontsertidel. Veel 75-lt oli ta trompetistina heas vormis, mida tõestab CD „Abi Zeider & Tallinna Poistekoor " (1995).
Abi Zeider kalli trompetiga
Film EV ajal
Albina Kausi-Üksip sündinud 20.03. 1898 . Varssavi lähistel ja surnud Tallinnas 20.02.1976. aastal oli näitleja . Ta alustas lavategevust 1916. aastal Tallinna Seltside Valvaja ja Pandoriin näiteringides. 1920.- 21. töötas miniatuurteatris Apollo ja juba 1921. – 49. Estonia teatris. Seal töötades lõi ta arvukalt sügavasti läbitunnetatud, nüansirikka psühholoogilise koega lavakujusid. Albina värvirikast karakterloomingut iseloomustas ergas elutaju, taktitundeline, peen, graatsiline sisemine joonis ning inimesemõistmine läbi südamliku huumorimeele. Kordumatutena jäävad meelde tema mängitud Mari ’’Vedelvorstis’’, Honorine ’’ Kauged rannad’’, Serafiina ’’Niskamäe naistes’’, Ase ’’ Peer Gyntis’’ jpt. Juba 1923. aastal ütleb A. Lauter Üksipile ’’Revidendi’’ proovides, kus A. Kausi mängib laval tema naist: "....ta on alles noor, aga väga andekas, pange teda tähele".
6 aastat hiljem, 1929.aastal abiellusid A. Kausi ja A Üksip 22. mail. Nende registreerimise tunnistajateks olid kaks nende südamesõpra H. Gleser ja F .Moor . "Tõsistes küsimustes olime alati ühel meelel. Minu abikaasa oli seda tõesti selle sõna parimas tähenduses abikaasa, minu kordaminekutes on suur osa minu naise hooldusel, poolehoiul, sõprusel ja heal südamel ".- nii ütleb A.Üksip oma abikaasa kohta oma ’’Mälestustes’’. A.Lauter meenutab etenduse ’’Püve talus ’’ (mis oli huvitaval kombel laval terve eestiaja) tüdrukute stseeni: " ...kui ikka Marje Parikas, Meta Luts ja Albina Kausi sisse tulid, oli korrapealt ere, hele, päikseküllane rõõmus stseen. ... Kausi oli tõsimeelne perenaine, kelle silmanurgas väikesed kuradid piilusid, kes õdede lõbust lugu oskas pidada ja seda toetada, ....võrreldes S. Peetsoniga oli Kausi pehmem, aga ta oli jälle nagu rohkem arenenud, laiema inimliku olekuga .
Samuti on ta mänginud ka telefilmides ’’Ühe suve akvarellid’’ ja ’’Tädi rose ’’. Siin avanes näitlejanna mitmekülgne talent uuest küljest - võime mängida traagilisi osi. Tädi Rose osa tunnistati parimaks osatäitmiseks Läti, Leedu, Eesti, Moldaavia ja Valgevene X kino -ja telefilmide ülevaatusel 1969.a.
Albina Kausi-Üksip
Film ENSV ajal
Kaljo Kiisk sündinud 3. detsemberil 1925. Toila vallas, Vaivina külas ja surnud 20. septemberil 2007. Tallinnas oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik . 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli ja 1946.–1947. aastal õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis maavarade allmaakaevandamist ehk siis algul valis veidi teistsuguse ala. 1947. asus Kiisk õppima Eesti Riiklikku Teatriinstituuti, kuid aastal 1948 vahetas ta Tallinna teatrikooli Moskva “kaitsvate müüride” vastu, asudes õppima Moskva Teatri- ja Kinokunstiinstituudi Eesti stuudios , mille lõpetas aastal 1953. Pärast seda oli Kiisk Tallinna draamateatri näitleja ning aastatel 1955–1990 Tallinnfilmi lavastaja . Aastal 1980 sai Kiisk Eesti NSV rahvakunstnikuks (isegi NL tunnustatud inimene). Aastatel 1962–1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär.
Kaljo Kiisk oli EKP Keskkomitee liige. Aastatel 1980–1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, alates 1985. aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989.–1991. NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kaljo Kiisk Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda.
Valisin tema, sest loomulikult oleme kõik teadlikult tema rollist ’’Õnne 13’’-nes, kuid samas oli veidi kuulnud tema osalemisest poliitikas. Fakt, et ta 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli vanim Riigikogu liige läbi aegade hämmastas mind väga.
Loomulikult tuleb mainida ka tema osalust näitlejana järgmistes saadetes/ filmides :

"Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973)
"Indrek" (Voitinski; 1975)
"Suvi" ( Lible ; 1976)
"Sügis" (Lible; 1990)
"Vana mees tahab koju" (Toomas Simmo; 1990)
"Õnne 13" (Johannes teleseriaalis; 14 hooaega)
"Lepatriinude jõulud" (2001; hääl)
"Tants aurukatla ümber" (1987) Kaljo Kiisk nooruses

Kaljo Kiisk ’’Kevades’’ Liblena
Teater EV ajal
Kaarli Aluoja (enne eestistamist Karl Otto) on 29.06.1899. Vokas Aluoja talus sündinud ja 04.02.1975. Viljandis meie seast lahkunud näitleja ja lavastaja. Pärast kohalike koolide lõpetamist jäi Kaarli vend isatalu pidajaks. Kaarli aga lõpetas 1924.a. Draamastuudio teatrikooli ning 1924-1948 aastani (vaheaegadega) töötas ta Tallinna Draamateatris näitleja ja lavastajana. Ta oli üks Draamastuudio Teatri (aastast 1937 Eesti Eraamateater) asutajaid ja kogu eesti teatri tarvis nii olulise A.H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" romaani lavainterpretatsioonidele alusepanija. Andres Särevi sule alt tulnud dramatiseeringutega viis Aluoja orbiiti näitlejaloomingu, kus mastipuudena jäid teatriajalukku 1932. aastast alates "Vargamäest" Pearuna Johannes Kaljola, 1934. alates "Abielu ja armastuse", hiljem "Karini ja Indreku" lavastustega Lisl -Lindau Karin ja lavastaja enda napp aga sügav Indrek Paas - Arno Suuroru Köögertal. Sellesse ajavahemikku kuulub veel töö 1935-1940 Vanemuise peanäitejuhina ja 1944.-45. lavastajana. Siin oligi Aluoja elutöö kõige tähenduslikum osa, kus ta koos koolivennast direktori Otto Aloega pani teatrijuhina aluse mitmežanrilisele teatrile - 1935, mil tantsujuhiks kutsuti Ida Urbel , ooperi etteotsa Eino Uuli, dirigendipulti aga Eduard Tubin. Tema võttis Vanemuisesse tööle ka Kaarel Irdi ja Helend Peebu. Sellest ansamblist tulid, võitsid ja jäid mitte ainult Vanemuise, vaid kogu eesti teatrilukku arvukas ja võimekas rida näitlejaid. 1941. aastal oli Kaarli sunnitud lõpetama töö Vanemuises, kuna oli võidelnud Vabadussõjas ja olnud Kaitseliidu liige. 1948-1951 oli ta ENSV Riikliku Teatriinstituudi lavapraktika õppejõud ja 1951-1952 Endla lavastaja.
K. Aluoja lavastustest on silmapaistvamad:

A.H. Tammsaare "Vargamäe" (1932)
"Abielu ja armastus" (1934, 1942)
"Vargamäe vanad ja noored" (1935, 1942)

Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper.L. Kalmet mäletas Kaarli Aluoja Paul Sepa stuudiost 1920.aastast - laiades madrusepükstes ja pluusis. ’’Temas oli midagi nurgelist ja maamehelikku ja talle sobisidki kõige paremini rahvusliku faktuuriga osad’’, räägib Kalmet.
Tema näitlejaloomingust nimetatakse esmajoones :

Piibelehte (Eduard Vilde ’’Pisuhänd’’)
Indrekut (A.H. Tammsaare ’’Armastus ja abielu’’)
sulaspoissi (H.Raudsepp ’’ Vedelvorst ’’)
(erandlik) piiskop Nikolase osa (H. Ibsen ’’Võitlus trooni pärast’’)

Lavastajana oli Kaarli väga arukas ning ei surunud iial oma tahet peale vaid andis näitlejale vaid suuna kätte ja jälgis, et piire ei ületataks. Just selle pärast valisin tema – olen näinud vana lindistust tema esinemisest ’’Pisuhännas’’ Piibelehena.
Kaarli Aluoja allkirjastatud foto
Teater ENSV ajal
Kaarel Kilvet on 13. juulil 1944. Pärnus sündinud ja 30. aprillil 2005. aastal surnud Eesti näitleja, lavastaja ja laulja. Kilvet oli abiellus Iiri ajutise asjuri Krista Kilvetiga (lahutatud) ja neil oli kolm tütart. Kilvet lõpetas Tallinna muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennuga 1969 aastal. 1970. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi näitleja ja lavastaja erialal, 1970.–1993. aastani töötas Eesti Riiklikus Noorsooteatris, 1979.–1987. asutas ja tegutses aktiivselt Noorsooteatri trioga Hampelmann, 1993.-1998. oli Pärnu Endla teatrilavastaja ning 1998.–2005. vabakutseline. Ta tegid tihedat koostööd Eesti Raadio ja Eesti Televisiooniga. Raadios esines ta paljudes kuuldemängudes, avalikel üritusel ja oli aastaid "Meelejahutaja" lavastaja.
Publik armastas Kilveti rahvalikke, lauludega täidetud lavastusi väga. Lavastus ’’Oh, armastus’’ ja ’’Sina kallis magus mesi ’’ lõi aastateks ületamatu publikurekordi. Saare, Viidingu, Kilveti ’’ Kuning herman esimene’’ ning Raimond Valgre elust jutustav ’’Saare valge tee kutse’’ ei vaja kommentaare nende jaoks, kes neid lavastusi nägid ja piletisabades seisid . Kaarel Kilvet laulis ja mängis ansamblites Leegajus ja Kukerpillid, teatriansamblites Hampelmann, Folkklassikhuliganbänd ja Vana-Juhan, samuti oli populaarne duett Kaarel Kilvet ja Tõnu Tamm. Kilveti lavastatud telesari ’’Mõmmi ja aabits’’ on mitme põlve laste suur lemmik. Minule pakkus huvi asjaolu, et just tema näitles ’’Nukitsmehes’’ ning lavastas etendused nagu ’’ Mary Poppins’’, ’’Mõmmi Aabits’’ ning ’’Väike nõid’’, sest olen neid etendusi ise näinud.
2005.a. omistati Kilvetile Valgetähe 5. klassi orden ning paar kuud hiljem suri ta ajukasvajasse.
K Kilveti lavastatud ’’Nukitsamees’’ Kaarel Kilvet
KASUTATUD MATERJAL:
http://www.kalmistud.ee/haudi?action=malestised&filter_malestised_filter_changed=&filter_malestised_kalmistu=25&filter_malestised_kultuur_tyyp[0]=0&page_malestised=1
http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page
http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=575
http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/files/
http://www.simson.com.ee/cmsms/index.php?page=enno-ootsing
http://www.geni.com/people/Ferdi-Sannamees/6000000003056943012
http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2004/25mai2004/Karl90.ht m
http://eja.pri.ee/Culture/Abi%20Zeider_es.html
http://www.discogs.com/artist/2424709-Leegajus
http://www.dcc.ttu.ee/bands/get.asp?ident=4434
http://www.ohtuleht.ee/246781/kaljo-kiisk-on-surnud

.DOCX Laadi alla originaalfail 23 lk · .docx · 5 allalaadimist

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #1

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #2

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #3

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #4

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #5

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #6

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #7

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #8

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #9

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #10

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #11

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #12

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #13

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #14

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #15

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #16

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #17

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #18

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #19

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #20

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #21

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #22

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus #23

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laurasch18 Õppematerjali autor

Töö kujutab endast põhjalikku ülevaadet Eesti Esimese Vabariigi ja ENSV kultuurist. See katab muusikalised ja kunstilised teemad, kuid käsitleb ka arhitektuuri. Eriti on pööratud tähelepanu iga ala tegijatele ning toodud erinevate stiilide kirjeldused. Töö on 16 lk pikk ja iga ala juurde on toodud ka illustreerivaid kujutisi.

kujutav kunst graafika skulptuur arhitektuur "tõsine" muusika kerge muusika film teater

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu

..............................14 Film.....................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................17 Kerge muusika 2 Eesti Vabariigis Raimond Valgre, sündinud 7. oktoobril 1913. aastal, kirjutas Eesti Vabariigi ajal üle 100 laulu, mille populaarsus tõusis teise maailmasõja ajal ning tema laulud on eriti kuulsaks saanud peale tema surma, teiste artistide esituses nt. Georg Ots. Aastal 1997 andis ansambel Karavan välja plaadi ,,Raimond Valgre laule", kus on peal tema kuulsaimad palad ,,Muinaslugu muusikas", ,,Helmi", ,,On kevad tulnud taas" jpt. Ta on aidanud kaasa ka lauliku ,,Modern lööklaulud" valmimisel. Raimond Valgre õppis väiksest peale klaverit, ta oskas mängida ka

Eesti kultuuriajalugu

doc

Kaljo Kiisk

Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Ida-Virumaal Toila vallas Vaivina külas. Kaljo oli kooliõpetajast ema ja metallivalumeistrist isa ainus laps. Isa töökohavahetuse tõttu kolis pere mitu korda, elades hiljem ka Sillamäel ja Kohtlas. 1943. aastal lõpetas tulevane näitleja Narva Kaubanduskooli ja läks edasi Tallinna Kommertsgümnaasiumi. Paar nädalat hiljem tuli 17-aastasele noormehele mobilisatsioonipaber, mis kohustas teda teenima saksa armees (20. Eesti SS-diviisis). Pärast õppursõduri kuid Heidelaagris ja vaikseid päevi Neveli rindel, jõudis noor Kaljo kaitsta ka Sinimägesid. Korraks asus tema patarei isegi kunagise lapsepõlvekooli, Uue-Sõtke algkooli õuel. Taganemisel andsid sakslased Pärnus Eesti sõduritele võimaluse kaduda ning neli SS-mundris noormeest matsid Karuse küla lähedal maha kõik dokumendid, mis seostasid neid saksa armeega. Kiisk ei hinganud SS-is teenimisest ei oma naisele ega lastele. Vanemad

Kirjandus

doc

EESTI MUUSIKA AJALUGU AASTATEL 1920-1939

1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930- 1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Helilooja, koorijuht, muusikaajakirjanik. Pätsi tähtsaim tegevusvaldkond oli muusikaõpetus. Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis

Ajalugu

docx

Aav, Eller, Tubin konspekt

Evald Aav (7. märts 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 laulis ta Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas. Ta juhatas mitut harrastuskoori ja orkestrit: 19241927 Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 19291936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 19341939 meeskoori Eesti Laulumehed (oli ka selle asutaja) ning 19371939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Aav töötas 19321939 Autorikaitse Ühingus, 19321936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 19301939 toimetajana ajakirjas Muusikaleht. Ta oli 1938. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo

Muusikaajalugu

doc

Eesti kunst stalinismi võimuses

Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste

Kultuurilugu

doc

Eesti kunst stalinismi võimuses 1944

Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste

Kunst

docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

propagandasõjas, mis käivitus taasokupeeritud Eestis. Teatrikunsti ideoloogiline eelisseisund Nõukogude Liidus ja vajadus teha see massidele kättesaadavaks tagasid ka Eestis teatritele aastail 1945–1948 märkimisväärse dotatsiooni, kokku 24,4 miljonit rubla (Hion 2002: 91). Hoopis teises ühiskonnas kasvanud ja koolis käinud teatriinimestel tuli uudse koolitaja rolliga kohaneda ja ise kõigepealt välkkiirelt ümber õppima asuda. Vabariigi kunstialaste töötajate nõupidamisel leiti: „Selleks, et kasvatada kunstivormidega teisi, peab ise olema ideeliselt veendunud, peab põhjalikult tundma marksistlikku teadust ühiskonnast.” (ERA, f R-1205, n 2, s 475, l 35). Kogu teatrielu iseloomustas küllaltki jäik reglementeeritus: näiteks 1946. aasta ÜK(b)P KK, s.t. üleliidulise otsusega „Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest” tõrjuti mängukavast välja Lääne näidendid

Eesti kultuuriajalugu

doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

teatriajaloo kirjutamisel. Nt mõne lavastaja reziiraamat, teatriinimeste kirjavahetus, mis aitab mõista mõne lavastuse sünnilugu, avada ajastu kultuuriloolist tausta. Ideoloogiline / poliitiline / majanduslik suunis või otsus teatrite juhtimiseks või suunamiseks. Mingi oluline asi, ja seda saab kommenteerida. Oluline asi. Referaat 20%, näidendite töö 20%, eksamitöö 60%. Teater ja ühiskond Eesti teater stalinismi-perioodil 19401953 1940. aasta juunipööre ja teatrid: · Poliitilised muutused ja sellest tulenev · Seltside sulgemine · Teatrite riigistamine · Muutused repertuaaripoliitikas tuli sisse ideoloogiline aspekt · Muutused teatrite koosseisudes Poliitiline pööre: Baaside leping 28.09.1939 N väed Eestisse 1940 NL väidab, et Eesti rikub lepingutingimusi 21.06.1940 riigipööre

Eesti teatri ajalugu

Rohkem sarnaseid