10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Laura M.
Õppematerjali autor
Eduard Oja sündis 1905. aastal Tartumaal Palupõhja metsavahi pojana. Ühel ajal Eduard Tubinaga õppis ta Tartu Õpetajate Seminaris. Sel ajal harjutas Oja Tubina eeskujul hoolega viiulit ja hakkas süvendatult tegelema muusikateoreetiliste ainetega. 1925. aastal astus ta Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, esialgu viiuli erialale, seejärel Heino Elleri kompositsiooniklassi, kus ta oli taas Tubina õpingukaaslane. Tartu muusikakooli lõpetas Oja aastal 1932. Eduard Tubin (18.06.1905 Torila - 17.11.1982 Stockholm) Väljapaistvamaid heliloojaid eesti muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, kompositsioonitehnilist meisterlikkust ja loomingulist viljakust. 1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltán Kodály juures. Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased
Loo) "Kaitse, Jumal, mu isamaad" kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (1925) Sümfooniline poeem "Elu" (1934) Sümfoonia d-moll (1937/38) Kammermuusika Klaverisonaat C-duur (1926) Ballaad ("Muistend") a-moll klaverile (1936) Meloodia ("Idüll") viiulile ja klaverile (1937) Koorilaulud "Ühte laulu tahaks laulda" meeskoorile (Gustav Suits) "Humal" meeskoorile/segakoorile (rahvaluule) "Aga kihutas sõnul haavama" (Henrik Visnapuu) Heino Eller (1887 -1970) Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika visiitkaart. Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis
Evald Aav Madli Allikas ja Eleri Laanemets Tartu Tamme Gümnaasium 11A 7. mai 2014 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 19001939 Üldiselt Sündis 7. märtsil 1900. aastal Tallinnas ja suri 21.märtsil 1939. aastal Tallinnas. Tuntud kui Eesti helilooja ja koorijuht. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud ta on kirjutanud ligi 50 sega, nais ja meeskoorilaulu, millest mitmed on võetud ka üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva ning on pälvinud ka auhindu erinevatel koorilaulude võistlustel. 19261937 oli abielus Ida LooTalvariga.
EEVALD AAV Referaat Vändra 2008 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Elulugu..........................................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis sellele vaatamata palju ära teha. Referaad
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass)
Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll , sümfoonilise poeemi "Elu", kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Tema teoseid on esitatud laulupidudel. Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus, rahvusromantism. Helikeelt on kirjeldatud sõnadega "põhjamaisus", "tundelisus", "voolavus". Heino Eller elanud 7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn. Oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat
mitmesuguste orelikontsertidega ja saavutas kuulsuse suurepärase improviseerijana. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tsaikovski eeskujudest, kes avaldasid talle oma mõju nii orkestrikäsitluse kui ka muusikalise kujundlikkuse mõttes. Tegutsedes pikki aastaid dirigendina juhatas A. Kapp mitmeid nende heliloojate teoseid, mis omasid olulist tähendust tema loomingulises biograafias. Kui H. Eller oli Tartu Kõrgemas Muusikakoolis tegutsedes rohkem huvitatud uuematest muusikavooludest, mis avaldus nii tema enese kui tema õpilaste loomingus, siis A. Kapi pedagoogiline tegevus Tallinna Konservatooriumis lähtus peamiselt klassikalistest suundumustest, tuginedes suures osas vaimuliku muusika traditsioonidele. Nii kujunes A. Kapp oma muusikalise tegevusega väljapaistvaks isiksuseks, kes tunduvalt mõjutas Eesti muusikakultuuri arengut käesoleva sajandi esimesel poolel.
Lähte Ühisgümnaasium EDUARD TUBIN Referaat Autor: Karmela Videvik Aineõpetaja: Henri Käärik Lähte 2015 1. EDUARD TUBINI ELULUGU Eduard Tubin on sündinud 18. juuni 1905 Peipsi-ääres Torila külas, Kokora Vallas kaluri pojana. Tema surmapäevaks on 17. november 1982 ja suri Stockholmis. Ta oli kuulus Eesti helilooja. Eduard sai oma hariduse algusaegadel Naelavere koolist, pärast seda Torila Ministeeriumikoolist. Ta oli poiss, kes õppis pikoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Tubini lapsepõlv ei olnud juba siis kerge, sest 6- aastaselt suri tema vanem vend ja pärast seda suti ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid