Eesti taimestik (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Taimed ehk päristuumsed organismid

Louis Code, 1999). Taimede ökoloogiast Tänu enamikul taimedest esinevale fotosünteesivõimele on taimed (koos fotosünteesivate bakteritega) peamised õhu süsihappegaasist orgaaniliste ainete tootjad ja õhu hapnikuga rikastajad. Seega asuvad taimed toitumisahelate alguses. Kuna taimedel üldiselt puudub võime aktiivselt ühest paigast teise liikuda, moodustavad nad ökosüsteemis kindla struktuuriga taimekooslusi (ehk mingi paiga taimkatte). Maismaa- taimekoosluses jaguneb taimestik vastavalt taimede suurusele ja kasvuvormile rinneteks. Taimed on väga olulised ka mullastiku kujunemisel. Vaata ka · Taimede loend · Botaanika mõistete loend · Eestis kaitstavate taimede loend · Taimeanatoomia · Taimefüsioloogia · Kultuurtaimed · Umbrohud · Ravimtaimed · Vürtsid · Ürdid

Bioloogia

3

docx

BOTAANIKA, EKSAMI KORDAMINE

Botaanika (http://www.tlu.ee/~toenu/matbot/kysimult.htm) Mis on taim? Taimeriik kitsas küsitluses. Taimed on päristuumsed organismid, mis erinevad loomadest ja seentest eluviisi poolest. Nad on autotroofsed. Taimed toodavad kasvamiseks eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. NB! Erandid on parasiittaimed, mis saavad oma toidu testelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Botaanikaks nimetatakse bioloogia haru, mis uurib taimi. Taimeriigis on kokku umbes 391 000 soontaimeliiki (416 sugukonda). Täielikult sekveneeritud (Seveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine) genoomiga on 139 soontaimeliiki. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Hk. rohevetiktaimed. (sh. Hk. Mändvetiktaimed, hk Ikkesvetiktaimed). Rohevetikaid on umbes 8000 liiki. Ehitus on palju mitmekesisem kui teistel. Leidub nii üherakulisi viburtega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsama struktuuriga rohevetikad on nii

Rakendusbotaanika

12

doc

Õistaimed referaat 10lk

Sisukord Sisukord................................................................................................................................................ 1 Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 TAIMED..............................................................................................................................................4 MITTESUGULINE PALJUNEMINE..............................................................................................6 SUGULINE PALJUNEMINE..........................................................................................................7 ÕISIKUD.............................................................................................................................................. 8 LISAD..........................................................................................................................

Bioloogia

11

doc

Paljasseemnetaimed ja õistaimed

2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õistaimede tähtsus..................................9 4.1 Mis tähtsus on paljasseemnetaimedel? 4.2 Mis tähtsus on õistaimedel? 5 Eestis levinud paljasseemnetaimed..................................................9 6 Eesti kaitsealused taimed................................................................10  6.1 Kaitsealused paljasseemnetaimed on..... 6.2 Kaitsealused õistaimed on..... Kasutatud kirjandus.........................................................................11 Sissejuhatus Selles referaadis saate te teada palju iformatsiooni paljasseemnetaimedest ja õistaimedest.Milline on nende ehitus, kuidas paljunevad ja nende tähtsus.Siin saate te näha

Bioloogia

25

doc

Botaanika (süstemaatika)

1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed ­ valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetik

Botaanika

4

docx

Taime botaanika

näiteks raunik (Plagomnium sp.) ja helvik (Marchantia polymorpha); Helviku keha on harunev lame rakis, mille epidermises asuvad õhulõhed. Alumisel epidermisel on väljakasved, üherakulised risoidid ja soomused. Helvik on kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil. · Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana (alamklass) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik, palusammal, metsakäharik, karusambla- ja kaksikhamba liigid; Kahekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel isassuguorganid ja emassuguorganid asuvad erinevatel taimedel. Turbasamblad Turbasamblaid on Eestis praegu 40 liiki, see moodustab kogu maailmas leiduvatest turbasammalde liikide arvust suure enamuse. Turbasamblad on omapärase ehitusega, harunevate okstega, happelist keskkonda taluvad taimed. Nende lehe

Loodus õpetus

19

doc

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

Koosneb parenhüümkoest. Arengus kolm suunda ­ kolla, osja ja sõnajala. Palju liike väljasurnud. Süstemaatika: · Ürgraikad ­ Psilophytopsida: Rhynia · Raagraikad ­ Psilotopsida: Psilotum, Tmesipteris · Pärisraikad ­ Lycopodiales, Selaginellales, Isoetales · Kidad ­ Equisetales · Keerdlehikud ­ esi-, eba- ja päriskeerlehikud. Pärisraikad, kidad ja keerdlehikud. Kollad e pärisraikad ja sõnajalad e keerdlehikud. Ülevaade Eesti sõnajalgtaimedest*. Sõnajalgtaimed ilutaimedena*. Paljasseemnetaimed ­ nende olemus, paljunemine ja süstemaatika. Nüüdisajal neid kuni 800 liiki. Paljud liigid väljasurnud. Sporofüüdid on enamasti puud, harvem puitunud liaanid või põõsad, rohtseid vorme ei esine. Harunemine külgmine, võsude kasv monopodiaalne. Puit koosneb trahheiididest, sõeltorud on ilma saaterakkudeta. Lehed on (olid) ürgsetel liikidel suured, jagunenud, sarnanedes sõnajalgadega. Enamikel liikidel on

Põllumajandus taimed

7

pdf

Botaanika konspekt

TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevakuooli sisu vahetada, ehk tekkis m

Botaanika

Meedia

Kommentaarid (0)