Sammaltaimed Allikas: Vikipeedia Sammaltaimed (Bryota) on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Hariliku karusambla sporofüüdid Nimi Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus ja nad on sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad
Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooria II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 50 liiki. Kaitsealustest seeneliikidest on mitmed Eestis oma levila põhja-, kirde- või idapiiril olevad, vähestes leiukohtades esinevad liigid, nagu näiteks fechtneri kivipuravik Boletus fechtneri, mõru kivipuravik Boletus radicans, roosa riisikas Lactarius controversus jt. II kategooria kaitsealuste loomaliikide hulka kuulub selgrootu loomaliik - kirju- e.
II Kategooria looma- ja taimeliigid Sissejuhatus Võeti vastu 1994 aasta määrusega vabariigi valitsuse poolt. 2004 aastal seda täiendati. II kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Teise kategooriasse on arvatud 262 liiki. Mõned liigid on vabariigi valitsuse määrusega paigutatud valedesse rühmadesse .Määruse järgi on sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112,sammaltaimi 26 , seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud teise kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla. II Kaitsekategooria taimeliikide alla kuuluvad sõnajalgtaimed (Pteridophyta), näiteks harilik sookold paljasseemnetaim (Gymnospermae), näiteks harilik jugapuu (ainus k...
Soomaa rahvuspark Maarjo Põder 10.A klass Parksepa KK Asukoht, teke, kujunemine Soomaa rahvuspark asub Pärnu ja Viljandi maakondade piiril Tekkis 1993. aastal, suuruselt teine rahvuspark Eestis Kujunes suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe- Eesti edelaosas Soomaa taimed Soomaalt on leitud 200 liiki sammaltaimi, nendest looduskaitse aluseid on 5 liiki, Eesti punase raamatu liike on 7 ning 27 muud liiki taimi (siberi võhumõõk, kaunis kuldking, karulauk, hall käpp jne) Soomaa loomad Soomaa rahvuspargis on registreeritud kokku 44 liiki imetajaid. Looduskaitsealuseid liike on kokku 8 (lendorav, saarmas, kobras jne) Sõralistest on Soomaa rahvuspargile iseloomulikud liigid: põder, metssiga ja metskits Huvitav teada Inimtegevusest pea puutumata rahvuspark
• Saarel on palju kuumavee allikaid. • Aluskivim on graniit, mis tõttu pole saarel ühtegi aktiivset vulkaani. • Saare pindala on 504.5 ruutkilomeetrit. mekooslused • Yakushima on tuntud oma lopsaka taimestiku poolest. • Yakushimal on mitmeid ürgmetsi, mis koosnevad peamiselt jaapani seedritest(Jomon Sugi). • Saarel on üle 50 liigi endeemilisi lilli, eriti rododendroneid, lisaks on sadu haruldasi sammaltaimi ning puid. maliigid • Suurtest loomadest elavad saarel jaapani makaagid -ja hirved. • Levinud loom, kuid võõrliik on Yakushimas ka jaapani pesukaru(tanuki). • Saarel elavad ka jaapani nirgid • Saar on koelmuala rändavatele merikilpkonnadele ning leidub ka delfiine. • Rannikualadel on korallirahnud. mtegevus • Populatsioon on 13,000 • Traditsioonilised majanduse
GERT KALDMÄE Asub Virtsu lähedal Laelatul. Kasutusel on olnud juba sajandeid. Kõrgemad kohad vabanesid vee alt umbes 2000 aastat tagasi. Puisniidul asub nii Eesti kui ka Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. Kaitse alla võeti see ala osaliselt 1939. aastal. Liigid Loomadest elavad niidul metskits, metssiga, metsnugis, mink, rebane, kährik ja põder. Nähtud on ka ilvest ja talvel hunti. 546 liiki soontaimi 107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda 35 liiki maismaatigusid 60 liiki pesitsevaid linde 2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja jooksiklaste liike. Niidul puuduvad dominantliigid. 76 liiki ruutmeetri kohta Kasvutingimused Lubjarikkad mullad Asub õhukese pinnakattega paekõvikul. Rohttaimede juured ulatuvad aluskivimisse.
Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki. III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16
mitmekesisus. Peaagu 90% rahvuspargi pindalast hõlmavad soo-, niidu-, metsa-, ranniku- ja mereökosüsteemid. Kuna Lahemaa rahvuspark on vahelduvate maastike ja looduslike kooslustega ala, siis on sealne elustik väga rikkalik ja mitmekesine. Lahemaal registreeritud 222 linnuliiki. Lahemaa rahvuspargis on esindatud kaheksa imetajate seltsi ligi 50 liigiga. Selgrootutest on elupaigaks väga haruldasele liigile- ebapärlikarbile. Sammaltaimi on registreeritud 307 liiki, sablikke 398 liiki. Millised loomad elavad Lahemaa rahvuspargis Naarits ja saarmas. Mügri, tuhkur, kährik ja rändrott. Mink. Põder, metskits, metssiga, kobras. Nirk, kärp,rebane. Siil, mutt, põld-uruhiir, halljänes. Hunt, ilves, karu. Pilte loomastikust Millised taimed kasvavad Lahemaa rahvuspargis Roheline sammal. Männipuud. Sookail. Mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hall käpp.
- Varsi pole - juurestik ulatub sügavale - Risoom ( maa alune võsu) - Muld peab olema niiske ja parajalt viljakas Laanesõnajalg, Maarjasõnajalg - valgusnõudlik *Osjad - Okkad kimpudena, spiraalselt, talvel raagus - Tõeline umbrohi - Püstised käbid *Kollad - Meenutab sammaltaimi - Lehed olemas - eospea varre tipus - Kaitse all, sest kasvab väga aeglaselt Angervaks-
uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Seega on väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Elupaigad Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Tähtsamateks elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ca 48% Eesti territooriumist, rohumaad ja sood. Eesti keeles on ingliskeelse mõiste "habitat" vastena zooloogias kasutatud mõistet "elupaik" ja botaanikas "kasvukohatüüp". Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates
Sammaltaimed Sammaltaimi ehk samblikuid on maailmas umbes 16 000 liiki.Eestis kasvab neist umbes 530 liiki millest umbes 400 on lehtsamblad. Sammaltaimed on väikesed,mõnekümne sentimeetri kõrgused.Sammaltaimedel juured puuduvad,aga juurte asemel on sammaltaimedel risoidid.Sammaltaimed omastavad ja koguvad toitaineid kogu keha pinnaga,ning vesi koguneb sambla rakudesse mistõttu ongi samblikud niisked ja märjad neid katsudes. Sammaltaimed jaotatakse kolme eri liiki ehituse poolest ja need on lehtsamblad,maksasamblad ja kõdersamblad. Lehtsambla ehitus on veidikene keerulisema ehitusega kui maksasamblal.Lehtsamblal on mõnikümne sentimeetrine vars ja lehtedega gametofüüt.Taime varrel on ka lehed kahes või viies read ja need on enamasti üherakukihilised.Lehtsamblal on lehed sellised mis imavad oma rakkudesse vett mis tõttu on ka lehtsamblad niisked ja märjad katsudes.Lehtsamblal puudub juur,kuid juure asem...
taimsest materjalist) tekib turvas, mis on tähtsaks loodusvaraks. • Toodavad fotosünteesi käigus O₂-te. • Säilitavad mulla niiskust. • Tekitavad kasvupinnast teistele taimedele. Kokkuvõte – sammalde tunnused 1. Sammaldel on varred ja lehed, seega on tegemist kõrgemate taimedega; 2. Sammaldel on juurte asemel risoidid; 3. Puudub juhtkude – soonteta taimed; 4. Samblad on eostaimed; Küsimused ja ülesanded • Mis iseloomustab sammaltaimi? • Miks on sammaldele kasulik kasvada tihedalt koos? • Mille poolest võib öelda, et samblad on arenenumad, kui vetikad? • Miks on sammalde lehed väga õhukesed? • Mis eristab gameto- ja sporofaasi? • Kuidas tekib turvas? Täida skeem sammaltaimede süstemaatika kohta SAMMALTAIME D Märgi joonisele järgmised mõisted: lehed, eoskupar, vars, harjas, risoidid, gametofüüt ja sporofüüt. PILDIALLIKAD
Maksasambla sigikehakeste mahutid. KASVUKOHAD Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. HULK Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Neist Eestis kasvab ligikaudu 530 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. TÄHTSUS Sageli moodustavad sammaltaimed maapinnal lausalise katte. Samblavaip takistab vihma ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele
.................................................................15 2 Sissejuhatus Antud töös keskendume sellele kuidas on Eesti taimestik kujunenud. Vaatleme taime hõimkondasid lähemalt ning lõpetuseks vaatan Eesti taimesid kui söögilaua katjana. 3 Eesti taimestik Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum. Eristatakse pärismaist taimestikku ja introdutseeritud taimestikku. Eestis kasvab pärismaisena ligikaudu 1440 liiki soontaimi ja 583 liiki sammaltaimi. Introdutseeritud floora liikide arv pole teada, kuid see ületab pärismaist floorat hulk kordi. Introdutseeritud on peamiselt soontaimi. [taimestik] [1] 4 Süstemaatika Kõige varem teistest taimedest lahknenud hõimkonnaks võib pidada punavetikaid, mille sugulust teiste taimedega kinnitavad peamiselt molekulaarsed tunnused. Liitvetikad on muudele taimedele mitmete tunnuste poolest sarnasemad, kuid sisaldavad kloroplastide asemel tsüanelle. Samas ei
Väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi (sõnajalgtaimed, koldtaimed,seemnetaimed), 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Liikide hävimine Maal elutsevate liikide mitmekesisus on väga suur ning ajaloo vältel on liike kogu aeg juurde tekkinud ja välja surnud. Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie elukeskkond - selline on üks keskkonnapoliitika juhtmõtteid. Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 - 100. Meie 45 227 ruutkilomeetril on säilinud nii loodusmetsi,
on lähimad maismaataimedele, ja neid ühendatakse koos maismaataimede ja mõne teise rohevetikate rühmaga harusse Streptophyta). Algelisimaks maismaataimede (embrüofüütide) rühmaks on sammaltaimed. Osad sammaltaimed (kõdersamblad) on veel kudedeks eristumata tallusega, arenenumad samblad aga juba üsna keerulise ehitusega. Sammaltaimede hulka kuulusid ka sõnajalgtaimede eellased, niisiis on ka sammaltaimed parafüleetiline takson. Kokku on sammaltaimi ja sõnajalgtaimi käsitletud eostaimedena (nimetus viitab nende paljunemisele eoste abil) (Sporophyta), neile vastandati nö alamad taimed (Thallophyta), mis hõlmas erinevaid vetikatehõimkondi. Taoline süsteem pole siiski kooskõlas tänapäeva teadmistega taimede põlvnemisest. Sõnajalgtaimedele on juba iseloomulik varre harunemine ja vee liikumiseks arenenud trahheiidid. Need tunnused ühendavad neid kõrgemate taimedega soontaimede (Tracheophyta) rühma.
.............................................................3 6. Liikide kaitse....................................................................................................................3 7. Looduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil..................................................................4 Sissejuhatus Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Esimene looduskaitseala asutati 1910. aastal Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel moodustatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, samuti terve rida geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Meie praegune kaitsealade süsteem kujunes suures osas välja järgmisel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel.
sees koostöös seenega Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised.Viljastamine toimub veekeskkonnas. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Samblad. Nende iseloomustus, mitmekesisus. Sammalde arengutsükkel. Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maiilmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab umbes 560 liiki, millest enamik on lehtsamblad. Samblad on jaotatud kolme eri rühma: Lehtsamblad, maksasamblad ja kõdersamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis. Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt
14. Kuidas jaotuvad sõnajalgtaimed (3). Too välja igale rühmale üks iseloomulik tunnus. Sõnajalgtaimed: · Kollad-madalad taimed ja püstised harud. Igihaljad. Eosed arenevad varretipus eospeades. · Osjad-lüliliste, seest õõnsate vartega. Neil on rohelised peenikesed oksad · Sõnajalad-maapealse osa moodustavad lehed, vast pole näha 15. Võrdle sammaltaimi ja sõnajalgtaimi, too välja vähemalt 3 erinevust ja 2 sarnasust. ERINEVUSED SARNASUSED Sõnajalgadel on juhtkude(pikenenud torujate Paljunevad ja levivad eostega rakkude e. soonte süsteem) Sõnajalgadel puitunud kestadega rakud, mis taime Armastavad niiskust kindlamalt püsti hoiavad. Samblal pole-sammal maadligi Samblad vanemad ja tähtsamad kui sõnajalad 16
Selgrootute uurimisel on eriti suuri teeneid Wilhelm Petersenil, Hans Kauril, Johannes Piiperil, Harald Habermanil, selgroogsete uurimisel Juhan Aulil, Mihkel Härmsil, Heinrich Riikojal, Eerik Kumaril. Taimestik Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum. Eristatakse pärismaist taimestikku ja introdutseeritud taimestikku. Eestis kasvab pärismaisena ligikaudu 1440 liiki soontaimi ja 560 liiki sammaltaimi. Introdutseeritud floora liikide arv pole teada, kuid see ületab pärismaist floorat hulk kordi. Introdutseeritud on peamiselt soontaimi. Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki. Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas. Rahvastik Mulle meeldib väga , et eestis elab vähe inimesi
liikide säilimise Eestis. Looduslikku mitmekesisust loovad ka Eesti soodne asend mere suhtes ning kahe biogeograafilise regiooni (boreaalsete ja hemiboreaalsete metsade) piirialal ja geoloogilise aluspõhja vaheldusrikkus. Eestis elab hinnanguliselt 35 000 45 000 organismiliiki ning teada on 24 000 organismiliiki. Eestis on kirjeldatud üle 300 linnuliigi, ligi 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid, 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid (Eesti Maaturism 2010). 3.1.Suurima potentsiaaliga loodusturismi tooted Eestis Tänu suurele bioloogilisele mitmekesisusele ning liigirikkusele on Eestis loodusturismi pakkujatel tegeleda loodusvaatluste pakkumisega. Hetkel tuntakse Eestis juba kui hea linnuturismimaana, kus linnuturistid näevad rändeajal 180-200 linnuliiki (Eesti Maaturism 2010). Eelpool toodud andmetele põhinedes (3.Loodusturismi potentsiaal Eestis) on Eesti
alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). I kategooria liikide täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, (nendest sõnajalgtaimi 5 liiki, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki). I kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. III kategooria liigid on liigid, kelle arvukus võib ohutegurite toime jätkumisel kriitiliselt langeda. Siia kuulub 243 liiki. (III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki
Taimede asustustihedus on suurim ekvaatori piirkonnas ning väheneb pooluste suunas. Enamik vetikaliike elab veekeskkonnas. Sammal-, sõnajalg-, paljasseemne- ja õistaimede arvukad liigid asustavad aga valdavalt maismaad. Erinevaid taimeliike on maailmas väga palju - üle 300 000. Ka Eestis kasvavate taimede arv ei ole täpselt teada - neid avastatakse üha juurde. Arvatakse, et Eestis kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid.Taimed on organismid, kes fotosünteesi käigus salvestavad päikeseenergiat. Selle arvel sünteesivad nad endale vajalikke orgaanilisi ained, mis on toiduks teistele organismidele. Seetõttu on taimed kõigi toiduahelate esmaseks ja põhiliseks lüliks. Fotosünteesi käigus eraldub atmosfääri hapnik, mis moodustab ka Maad ümbritseva osoonikihi. Hapnik on vajalik enamikule elusorganismidele hingamisprotsessiks
jugapuu (Taxus baccata), 4 näsiniin (Daphne mezereum), võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera). Osakond täieneb igal aastal uute loodusest toodud liikidega. Dendraarium Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks. Euroopa osakonnast võib leida Eesti jämedaima hariliku vahtra (Acer platanoides) ja erinevaid sammaltaimi. Ida-Aasia osakonnas on kõige väärtuslikumad taimed on vanad pähklipuud, korgipuud ja mitmesugused vahtraliigid. Seal võib kohtuda humalataimega, pähklipuu, kultuurtaimi ja ravimtaimi. Põhja-Ameerika osakonnas püüab pilku ameerika pärn (Tilia americana). Tähelepanu väärivad kanada juudapuu (Cercis canadensis), kolmeastlaline glediitsia (Gleditsia triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid.
Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti ...
14.Sõnajalgtaimede iseloomulikud tunnused (102). Nimeta meil kasvavaid sõnajalgtaimi.(103-104) Neil on vartes ja lehtedes tugi-ja juhtkude ning lisaks hästi arenenud võsule ka juured. Kõik paljunevad eostega. Eestis kasvavatel sõnajalgtaimedel pole maapealset vart, see on risoomina mullas. Eestis kasvavad sõnajalgtaimed on laanesõnajalg, kilpsõnajalg ja maarja-sõnajalg. 15.Sammaltaimede iseloomulikud tunnused. Nimeta meil kasvavaid sammaltaimi (98-100) Sammaltaimedel pole juhtkude ega juuri. Vee ja muude ainete omastamine ning liikumine varres on raskevõitu ja aeglane. Sammaltaimed kasvavad vaid kuni 70 cm pikkuseks. Eestis kasvavad sammaltaimed on turbasammal ja karusammal, harilik laanik ja harilik palusammal. 16.Vt. ka tabel lk. 95. 17.Taimede tähtsus looduses (110-112) Taimede tähtsus on suur, kuna toiduahelad algavad taimedega, siis ilma nendeta poleks mõeldav ei loomade, bakterite ja seente elu
Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Eestis võib metsade ja rabade pindala vähenemine kaasa tuua must- toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise. Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik.Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on taastumatu!Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid.Meie 45 227 ruutkilomeetril on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke kui ka liigirikkaid poollooduslikke rohumaid, nagu ranna-, luha- ja puisniite. Võrreldes teiste 57. paralleelist põhja poole jäävate aladega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike. Looduskaitse eesmärgiks on säilitada looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust. Selleks
Lehed valdavalt üherakukihilised, puudub alati leheroots. Esineb poikilohüdrilisus samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama fotosünteesi ja normaalse ainevahetuse. Domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil. 1. Klass kõdersamblad, 2. Klass helviksamblad e. Maksasamblad, 3. Klass lehtsamblad Eestist leitud 550 liiki sammaltaimi: kõdersamblaid 2, lehtsamblaid 433, maksasamblaid 115. N: harilik karusammal, palu karusammal, soovildik, põld-kõdersammal, harilik helvik, harilik koonik, harilik pellia, harilik raunik, neesi kottsammal, harilik parbik, harilik ripsik, suur kaksikhammas, läikulmik. Sammalde elutsükkel haploidne gametofaas (eosed, eelniit, gametofüüt(n)), diploidne sporofaas (sporofüüt, eosed). Hk. Sõnajalgtaimed - Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht. Eelleht maapealne.
Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevadsuvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. Näiteks: kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn, säga, atlandi tuur. II kategooria liikide täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla.
Elukeskkond vesi (sh. kastepiisk, mullaniiskus jne.) Elukeskkond maismaa (võivad tagasi pöörduda vette) Primaarsed eluprotsessid mitmekesised, varieeruvad Primaarsed eluprotsessid sarnased, tuletatavad rohevetikaist. Polüfüleetilised Monofüleetiline ~30 000 liiki 250-300 000 liiki MAISMAATAIMED Maismaataimed ehk kõrgemad taimed saab jagada kaheks: 3 hmk sammaltaimi ja soontaimed. Soontaimed on monofüleetiline evolutsiooniuharu, sammaltaimed parafüleetiline. Soontaimed on taimed, millel on välja kujunenud juhtkude. Soontaimed jagunevad omakorda kaheks: on parafüleetiline rühm sõnajalgtaimed, kus koldtaimed ja sõnajalgtaimed kitsalt (ja ositaimed), neile vastandub monfüleetiline rühm seemnetaimed. /.../ 23/11/09 /.../Gametofüütjas sporofüüt. Kõrgemate taimede puhul on jälgitav kaks elujärku: gametfüüt ja sporofüüt.
Sagristarn ( Carex irrigua), (lõikheinalised), LK2 Õrn tarn ( Carex loliaceae), (lõikheinalised), LK 2 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised), LK2 Harilik luuderohi ( Hedera helix), (araalialised), LK2 Alpi võipätakas ( Pinguicula alpina ),(vesihernelised), LK2 Niidu-kuremõõk ( Gladiolus imbricatus), (võhumõõgalised), LK2 17 III kategooria 66 liiki soontaimi 16 liiki sammaltaimi, kaitsestaatus sarnane müügikeelule. 10% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. Sügislill (Colhicum autumnalis), (sügislillelised), LK3 Aasnelk ( Dianthus superbus) ,(nelgilised), LK3 Kuninga-kuuskjalg ( Pedicularis sceptrum-carolinum), (mailaselised), LK3 Siberi võhumõõk ( Iris sibirica), (võhumõõgalised), LK3 väike vesikupp, Nuphar pumila; valge vesiroos, Nymphaea alba; väike vesiroos, Nymphaea candida mets-vareskold, Diphasiastrum complanatum
Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, vähesed vetikad ka vegetatiivselt. Samblikud- koosnevad seentest ja vetikatest. moodustavad puudel, kividel või maapinnal erineva kuju ja värvusega talluseid. Samblikud paljunevad vegetatiivselt või eoste abil. Eestis on leitud 647 liiki pisisamblikke, umbes 300 liiki suursamblikke ja 200 liiki lihhenikoolseid seeni. Samblad- on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 560 liiki, millest enamik (umbes 400) on lehtsamblad. Sõnajalgtaimed- neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude(floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil. Paljasseemnetaimed- neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest. Katteseemnetaimed- erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed, õied e
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood ...
SAMMALDE ARENGUTSÜKKEL. (HK KÕDERSAMMALTAIMED). HK MAKSA- SAMMALTAIMED=HELVIKSAMMALTAIMED. HK LEHTSAMMALTAIMED: TURBASAMBLAD JA PÄRISLEHTSAMBLAD. Ehitus: Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Just sellepärast peetakse sammaltaimi taimede evolutsioonis iseseisvaks külgharuks. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannet täidavad risoidid pindmiste rakkude väljakasved. Sugulise paljunemise elundid on paljurakulised. Sporofüüt, mida sammaltaimedel nimetatakse sporogooniks, on sõltuvuses gametofüüdist. Morfoloogiliselt kujutab ta endast silindrilise jala tipus asetsevat kerakujulist, elliptilist või silindrilist eoskupart, mille sees arenevad eosed
siia jäänud soojemast-niiskemast subatlantilisest Meie maapõu on rikas kivististe poolest. Neid uurides soontaimi ja 584 liiki sammaltaimi. Eesti on küll väike, kliimaperioodist. Just paljude reliktide tõttu on Eestis saame teada, missugused elusorganismid elasid siin aga siinne taimestik mitmekesine tänu mitmekesisele
52. Sammaltaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus. Sammaltaimede arengutsükkel. Hk.-d: (Kõdersamblad.) Maksasamblad=Helviksamblad. Lehtsamblad: Turbasamblad ja Pärislehtsamblad. Bryophyta. Liike umbes 35 000. Ehitus.Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Just sellepärast peetakse sammaltaimi taimede evolutsioonis iseseisvaks külgharuks. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannest täidavad risoidid – pindmiste rakkude väljakasved. Sugulise paljunemise elundid on paljurakulised. Sporofüüt, mida sammaltaimedel nimetatakse sporogooniks, on sõltuvuses gametofüüdist. Morfoloogiliselt kujutab ta endast silindrilise jala tipus asetsevat kerakujulist, elliptilist või silindrilist
moodustavad põhiliselt sugurakud. Paljasseemnetaimedel on sporofüüdi faas domineeriv ja megagametofüüt on endospoorne (eosed ei vabane megasporangiumist). 29. Hk. Sammaltaimed- Bryophyta. Liike umbes 35 000. Ehitus.Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Just sellepärast peetakse sammaltaimi taimede evolutsioonis iseseisvaks külgharuks. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannest täidavad risoidid pindmiste rakkude väljakasved. Sugulise paljunemise elundid on paljurakulised. Sporofüüt, mida sammaltaimedel nimetatakse sporogooniks, on sõltuvuses gametofüüdist. Morfoloogiliselt kujutab ta endast silindrilise jala tipus asetsevat kerakujulist, elliptilist või silindrilist eoskupart, mille sees arenevad eosed
liitumist enam ei pooldu. 28. Gametofüüdi ja sporofüüdi erinev osatähtsus kõrgemate taimede hõimkondades, selle võimalikud evolutsioonilised põhjused???? 29. Hk. Sammaltaimed- Bryophyta. Liike umbes 35 000. Ehitus.Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Just sellepärast peetakse sammaltaimi taimede evolutsioonis iseseisvaks külgharuks. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannest täidavad risoidid pindmiste rakkude väljakasved. Sugulise paljunemise elundid on paljurakulised. Sporofüüt, mida sammaltaimedel nimetatakse sporogooniks, on sõltuvuses gametofüüdist. Morfoloogiliselt kujutab ta endast silindrilise jala tipus asetsevat kerakujulist, elliptilist või silindrilist eoskupart, mille sees arenevad eosed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
