Paljasseemnetaimed ja õistaimed (0)

SISUKORD
Sissejuhatus......................................................................................3
1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5
1.1 Millised on paljasseemnetaimed?
1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi?
1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed?
1.4 Millised on õistaimed?
1.5 Kus kasvavad õistaimed?
1.6 Kui palju on õistaimi?
1.7 Paljasseemnetaimed.......
1.8 Õistaimed.......
2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7
2.1 Paljasseemnetaimede ehitus :
2.1.1 Juur , vars ,leht ,käbid
2.2Õistaimede ehitus :
2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured
3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9
3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine.....
3.2 Õistaimede paljunemine.....
4 Paljassemmnetaimede ja õistaimede tähtsus..................................9
4.1 Mis tähtsus on paljasseemnetaimedel?
4.2 Mis tähtsus on õistaimedel?
5 Eestis levinud paljasseemnetaimed..................................................9
6 Eesti kaitsealused taimed................................................................10
6.1 Kaitsealused paljasseemnetaimed on.....
6.2 Kaitsealused õistaimed on.....
Kasutatud kirjandus.........................................................................11
Sissejuhatus
Selles referaadis saate te teada palju iformatsiooni paljasseemnetaimedest ja õistaimedest.Milline on nende ehitus, kuidas paljunevad ja nende tähtsus.Siin saate te näha paljasseemnetaimede pilte ja muidugi te saate käia ka nendel leheküljedel kust ma informatsiooni võtsin.Need leheküljed asuvad referaadi lõpus .Ma arvan, et ka lapsed ja täiskasvanud leiavad siit midagi huvitavat enda jaoks.Ja ma proovin väga hästi täpsustada informatsiooni, mis selles referaadis asub.Head lugemist ja nautimist.
1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed
1.1 Millised on paljasseemnetaimed?
Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud . Nimetus " paljasseemnetaim " tuleneb sellest, et erinevalt õistaimedest paiknevad nende seemned  paljalt käbisoomuste vahel. Valdav osa paljasseemnetaimedest on igihaljad puud või põõsad. Lehed on neil tavaliselt kitsad – nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. Tänu sellele on aurumine okastest väiksem ja seetõttu püsivad need puudel ka talvel. Enamikul okaspuudest on koores , puidus ja okastes vaigukäigud. Ka maailma kõrgeimad ja vanimad puud kuuluvad okaspuude hulka.
Eesti kõige levinum taim MÄND
1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi?
Paljasseemnetaimed on väga vana rühm , mis arenes välja sõnajalgtaimedega ühisest eellasest .Tänaseks on enamik neist välja surnud-teatakse vaid ümbes 800 liiki.Okaspuud on paljasseemnetaimede kõige suurem kaasaegne ligikaudu 600 liigiga .Eestis kasvab looduslikult ainult 4 paljasseemnetaime,kuid lisaks neile võib siin kohata ka mitmeid sissetoodud liike.Üks vanimaid praeguseni säilinud iidsest paljasseemnetaimedest on hõlmikpuu.
1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed?
Paljasseemnetaimed kasvavad kogu maailmas –nii põhja –kui lõunapoolkeral Nad on laialdaselt levinud põhjapoolkeral ja mägedes, Harilik kukehari kus moodustavad ulatuslikke okasmetsi.

1.4 Millised on õistaimed?
Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid , mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned – trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad – nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev.
1.5 Kus kasvavad õistaimed?
Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskonnatingimuste muutustega .Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal-nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte , mida kasvatatakse põldudel ja aedades .Lisaks kultuuritaimedele on aia-ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud , kes samuti kuuluvad õistaimede hulka.
1.6 Kui palju on õistaimi?
Õistaimed on tänapäeva kõige liigirikkam taimerühm – selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetset paljasseemnetaimedest . Ligikaudu ¾ õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka , mis oma ehituselt kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi.
1.7 Paljassseemnetaimed :

• Harilik kadakas - Kadakas on puu, kellega on igaühel kokkupuudet olnud.
  
• Harilik kuusk - Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu.
  
• Harilik mänd - Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu.
  
• Jugapuu - Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid.
  
• Siberi nulg - Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata.
  

1.8 Õistaimed :
Õistaimi on Eestis palju , et neid kõiki ei saagi ära mahutada siia. Mõned lilled :
Laialehine mailane Metsmaasikas Suureõieline kellukas Peetrileht
2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus
2.1 Paljasseemnete ehitus :
2.1.1 Juur
Paljasseemnetaimedel on enamasti segajuurestik , mis koosneb peajuurest, külgjuuretest ja lisajuurtest . Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast.
Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem) .Juure karvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid .Epibleemi all on suurtest parenhüümsetset rakkudest esikoor. Vanematel taimedel esikoore välimised rakukihid korgistuvad ja moodustavad epibleemi asemele eksodermi.Esikoore kõige sisemine kiht on endoderm . Puitunud endodermi rakkude vahele jäävad üksikud elusad läbilaskerakud ,mille kaudu toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine juure keskossa – kesksilindrisse.
Vars
Võsu noort ja puitumata osa nimetatakse võrseks. Okaspuudel eristatakse pikk- ja lühivõrseid. Pikkvõrseid on kaetud okastega ja nende kasv on piiramatu. Tänu sellele taim kasvabki. Lühivõrsed kinnituvad pikkvõrsetele ,nad on lühikesed ja piiramatud kasvuga .Okkad kinnituvad kimbuma või üksikult lühivõrsete tippu.
Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. Selle keskosas on väike säsiosa ,mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa ehk ksüleem.Säsist lähtuvad läbi puiduosa kulgevad säsikiired. Nende kaudu toimub ainete horisontaalsuunaline liikumine. Puiduosa ümbritseb kambiumikiht. Kaumbiumirakkude paljunemisega kaasneb tüve jämeduskasv. Tüve katab väljaspoolt koor. Koore moodustavad õhuke niineosa ehk floeem , peritsükkel ja kork.Koores ,puidus ja ka okstes on enamasti vaigukäike.
Leht
Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on orienteeritud okka ülemise pinna suunas ja niineosa jääb alumise pinna poole.
Käbid
Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk , millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim.
Osa paljasseemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad (harilik kadakas). Jugapuul puuduvad aga emaskäbid hoopis. Seemnealgme alusel areneb teda ümbritsev kausikujuline seemnerüü ehk arill. Seemnerüü muutub seemne valmides punaseks. Kui jugapuu seemned on väga mürgised, siis seemnerüü on söödav ja mitmed linnuliigid toituvad sellest.
2.2 Õistaimede ehitus :
Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. Organiks nimetatakse kudede kogumit, millel on kindel ehitus ja ülesanne. Õistaimede organite ehitusse kuuluvad erinevad alg- ja püsikoed. Nendega on võimalik tutvuda iga organi ehituse juures.
2.2.1 Õied
Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed , kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed.
Lehed
Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust.
Vars
Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.
Võsu
Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.
Juured
Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse.
3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine
3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine :
 
Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. Nende suguline põlvkond (1n gametofüüt) on taandarenenud. Lehtede, käbide, tüve ja juurtega taim on sporofüüt (2n). Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid asuvad käbides. Isaskäbide tolmukottides arenevad isassuguorganid – õhupõitega tolmuterad.
Paljasseemnetaimede arengutsükkel
Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. Igas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks – spermiumiks (1n). Emaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes on üks munarakk (1n) ja toitekude . Tolmutoru tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumine. Üks spermiumitest ühineb munarakuga, teine aga hävib. Viljastunud munarakust areneb seeme. Seemned levivad tuule või loomade abil uutesse kasvukohtadesse. Soodsates tingimustes areneb seemnest uus sporofüüt (2n).
3.2Õistaimede paljunemine :
Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad ). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk – emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava – seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk ja keskrakk . Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud – spermiumid .
Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna  ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab seemnealgmesse. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga. Seda protsessi nimetatakse kaheliviljastumiseks. Viljastunud munarakust ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks.
 
Õistaimede arengutsükkel
Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Mõnedel liikidel osaleb vilja moodustumises lisaks sigimikule ka õiepõhi (näiteks õunvili harilikul pihlakal). Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid.
4 Paljasseemetaimede ja õistaimede tähtsus
4.1 Mis tähtsus on paljasseemnetaimedel?
Suured okasmetsad on olulised õhu rikastamisel hapnikuga. Okaspuud pakuvad varju ja toitu paljudele teistele organismidele. Vaigune puit on hästi vastupidav seentele, putukatele ja niiskusele ning see muudab okaspuud väärtuslikuks ehitus- ja tarbepuiduks. Erinevatest okaspuuliikidest saadakse tööstuslikult tselluloosi, piiritust , kamprit, palsamit, siidi jne. Põhiosa puidust saadavast tselluloosist kasutab paberitööstus. Mõnede okaspuuliikide seemned sisaldavad toiduks kasutatavat õli. Märgatav osa okaspuudest läheb ka kütteks.
4.2 Mis tähtsus on õistaimedel?
Õistaimed on kõigi taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. Ka inimene kasutab igapäevases elus taimedest kõige enam just õistaimi. Paljusid liike kasvatatakse toidu-, ilu- ja ravimtaimedena. Lehtpuudest saadakse kütet, ehitusmaterjali,  toorainet mööblitööstusele jne.
5 Eestis levinumad paljasseemnetaimed
Eestis kasvavad paljasseemnetaimedest vaid okaspuud. Tuntuimad neist on kuusk, mänd ja kadakas. Harilik mänd ja kuusk ja on tavalised metsapuud, kadakad kasvavad aga nii metsa all kui ka loodudel. Soojemast kliimaperioodist pärineb jugapuu, mis kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Ta on meil hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetoodud liikidest on levinumad lehised, harilik elupuu, seedermännid ja torkav kuusk. Viimase üht vormi tuntakse hõbekuusena.
6 Eesti kaitsealused taimed
Eestis tunnistati haruldaste taimeliikide (kokku 11 liiki) kaitse vajalikkust juba 1920. aastal. 15 aastat hiljem kehtestati Eestis esimene looduskaitseseadus, mille alusel võeti kaitse alla 20 haruldast taimeliiki. 1979. aastal ilmus esimene "Eesti NSV punane raamat" 155 taimeliigiga. Vastavalt 2004. a. kehtima hakanud Looduskaitseseadusele kuulub nüüdseks kaitstavate taimede nimekirja 261 liiki. Samas pole võimalik kaitsta ainult haruldasi taimeliike - kaitsma peab ka nende kasvukohti ja sobivaid ökoloogilisi tingimusi.
6.1 Kaitsealused paljasseemnetaimed on :

• Harilik jugapuu - Jugapuu on meie metsade üks väärtuslikumaid puid.
  

6.2 Kaitsealused õ istaimed on :

• Kollane käoking - Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada.
  
• Lehitu pisikäpp - Lehitu pisikäpp on meie looduslikest orhideedest üks haruldasemaid.
  
• Alpi võipätakas - Eestis leidub vaid harva Saaremaal lubjarikastes soodes .
  
• Harilik luuderohi - Levib lindude abil, kes söövad vilju .
  
• Sookäpp - Harilik sookäpp on meie üks väiksemaid käpalisi.
  
• Jumalakäpp - Eestis leidub paiguti, tavalisem on Lääne-Eestis, eriti saartel.
  
• Kaunis kuldking - Kaunis kuldking on ilmselt ainuke meie käpaline.
  
• Kärbesõis - Kärbesõie õied on just nimelt kärbse välimusega.
  
• Mesimurakas - Mesimurakas on aga lillakaga hoopis lähedasem sugulane kui rabamurakaga.
  
• Niidu-kuremõõk - Ta on sugulane kaunite aiataimede gladioolidega.
  
• Püramiid-koerakäpp - Ta on enne õitsemist äravahetamiseni sarnane käoraamatutega.
  
• Saaremaa robirohi - Ta ei kasva ühelgi teisel maal kui Eestis.
  
• Valge tolmpea - Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega.
  
• Võsu-liivsibul - Eestis paiguti, peamiselt Kagu-Eestis ja Pandivere ümbruses.
  
• Aas- karukell - Eestis hajusalt, areaali põhjapiiril.
  
• Hall käpp - Hallil käpal on suured tihedad ruljad õisikud.
  
• Harilik käoraamat - Eestis esineb paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis küllaltki tavaline.
  
• Harilik porss - Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju.
  
• Kahelehine käokeel - Ööviiul on meie tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi.
  
• Künnapuu - Künnapuuga väga sarnane on meil rohkem levinud jalakas.
  
• Lääne-mõõkrohi - Kasvab Eestis oma levila põhjapiiril.
  
• Põõsasmaran - Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim.
  
• Siberi võhumõõk - Siberi võhumõõk kasvab suurte puhmikutena.
  
• Väike vesiroos - Väike vesiroos on meil tavaline kaunis veetaim .
  

Väike vesiroos
Hall käpp
Mesimurakas
Kasutatud kirjandus
Tekst võetud :
http://bio.edu.ee/taimed/general/okaspuu.html [WWW]
Pildid võetud :
http://images.google.ee/imghp?hl=ru&tab=w i [WWW]