Araneae(ämblikulised) ehk rahvapäraselt ämblikud on ämblikulaadsete seltsi kuuluvad lülijalgsed. Eestis on ämblikulaadseid üle 520 liigi ning maaimas üle 42 000. Teadusharu, mis uurib ämblikuid, nimetatakse arahnoloogiaks, vastavat eriteadlast aga arahnoloogiks. Keha on neil 110 sentimeetri pikkune ja koosneb väliselt lülistumata pearindmikust ja tagakehast. Ämblikukuil on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Ämblike tagakeha ei ole sklerotiseerunud, see lubab neil rohkem toitu säilitada. Ämblikele on iseloomulik kehaväline seedimine. Ämblikud viivad koos mürgiga oma ohvri kehasse seedemahlu mis lagundab ohvri koed ning hiljem tühjendavad ohvri söödava sisemuse. Ämblik toitub tekkinud vedelast energia- ja toitaineterikkast toidust. See vähendab jääkainete hulka kehas ja annab rohkem ruumi varude säilitamiseks saagirohkel perioodil. Ämblike tagakehas on kesksool tugevasti harunenud, mis võimaldab paremat toiduvarude...
Lülijalgsed Carol Tamm Lülijalgsed Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest. Nad kuuluvad alamriiki pärishulkraksed. Tunnused Kitiinist välisskelett Lüliline kehaehitus Lülilised kehajätked (jalad, tundlad jms) • Alamhõimkond&Klass on Trilobita ehk trilobiidid. • Väljasurnud liik Trilobita ehk trilobiidid Trilobita – trilobiidid (väljasurnud) Chelicerata ehk lõugtundlased Arachnida - ämblikulaadsed Merostomata - ürglõugtundlased Pycnogonida Myriapoda ehk hulkjalgsed Chilopoda - sadajalgsed Diplopoda - tuhatjalgsed Pauropoda - harvjalgsed Süstemaatika Symphyla - harusabased Hexapoda ehk heksapoodid Camptophyllia (väljasurnud) Entognatha - siselõugsed...
Sammaltaimed Sammaltaimi ehk samblikuid on maailmas umbes 16 000 liiki.Eestis kasvab neist umbes 530 liiki millest umbes 400 on lehtsamblad. Sammaltaimed on väikesed,mõnekümne sentimeetri kõrgused.Sammaltaimedel juured puuduvad,aga juurte asemel on sammaltaimedel risoidid.Sammaltaimed omastavad ja koguvad toitaineid kogu keha pinnaga,ning vesi koguneb sambla rakudesse mistõttu ongi samblikud niisked ja märjad neid katsudes. Sammaltaimed jaotatakse kolme eri liiki ehituse poolest ja need on lehtsamblad,maksasamblad ja kõdersamblad. Lehtsambla ehitus on veidikene keerulisema ehitusega kui maksasamblal.Lehtsamblal on mõnikümne sentimeetrine vars ja lehtedega gametofüüt.Taime varrel on ka lehed kahes või viies read ja need on enamasti üherakukihilised.Lehtsamblal on lehed sellised mis imavad oma rakkudesse vett mis tõttu on ka lehtsamblad niisked ja märjad katsudes.Lehtsamblal puudub juur,kuid juure asem...
Niidud Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga ...
Harry Potter ja saladuste kamber J.K.Rowling Ka selle suve lõpus pidi Harry kooli minema. Teda takistas majahaldjas Dobby, kes arvas, et Sigatüüka koolis hakkab midagi halba juhtuma. Harry pääses kooli tänu Ronile, kuid samas sattusid nad mõlemad pahandustesse ja nad oleksid peaaegu koolist eemaldatud. Ühel õhtul, kui Harry pidi Lockharti kabinetti minema, kuulis ta sosinat, mis tuli seina seest ja andis märku, et see tahab Harryt tappa. Hingedepäeval oli Harry sõbra Peaaegu Peata Nicki surmaaastapäev. Nick oli vaim ja ta kutsus Harry oma peole. Kui Harry, Ron ja Hermione lõpuks peolt lahkusid, siis leidsid nad seina pealt kirja:"SALADUSTE KAMBER ON AVATUD. PÄRIJA VAENLASED, HOIDKE ALT!" Varsti jõudsid kätte lendluudpalli võistlused, kus Harry käeluu purustati ühe tigeda klommi poolt. Kui Lockhart seda parandada üritas, siis kaotas Harry oma käe seest üldse luud ära. Vahepeal, kui ta paranes, juhmistati koolis mitu õpilast ära ja seetõt...
Uurimustöö Sammaltaimed TkoG 7.b klass ÜLDISELOOMUSTUS Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid. PALJUNEMINE Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed...
Raamat "Kääbik" räägib lõbusast seiklusest, mis toimub võlumaal. Peategelaseks on kääbik nimega Bilbo Baggins. Bilbo nagu kääbikud ikka, on rahuliku, koduse eluviisiga pisike olevus. Ühel päeval võtab ta vastu ootamatult saabunud külalise. Külaline on nimelt vana ja tuntud võlur Gandalf. Võlurihärra teeb Bilbole pakkumise temaga kaasa teha üks suur seiklus, mille lõpus saab kääbik niivõrd palju kulda, et sellest piisaks vabalt elulõpuni. Kääbik lubab selle pakkumise üle mõelda ning lepib Gandalfiga uue kohtumisaja kokku. Järgmisele kokkusaamisele ei ilmu võlur üksinda. Nimelt võtab ta kaasa käputäie päkapikke. Päkapikkude nimed on: Dwalin, Balin, Kili, Fili, Dori, Nori, Ori, Oin, Gloin, Bifur, Bofur, Bombur ja Thorin. Viimane neist oli Durini rahva pagenduses kuningas. Selgub et Gandalf pakkus Bilbot Thorini vennaskonnale murdvargaks. Nimelt oli lohe röövinud aastaid tagasi tema rahvalt ülisuure varanduse, laastanud kogu maa ning kõi...
1. Iseloomulikud tunnused Ämblikulaadsed ehk arahniidid on klass, mis kuulub lülijalgsete hõimkonda. Amblikulaadsed on välimuselt väga erinevad, sellesse rühma kuuluvad ämblikud, skorpionid, lestad, puugid, koibikud jt. Peamiselt nad elavad maismaal aga on ka liike, kes elavad vees (lestad, üks ämblikuliik e. Vesiämblik). Ämblikud elavad erinevates kohtades maapinnal, põõsa- ja puurindes, mõned ka hoonetes. Nad ei ela ainult Arktikas ja Antarktikas. Ämblikulaadsete keha on kaheks osaks jagunenud pearindmikuks ehk eeskehaks ja tagakehaks. Pearindmikule kinnituvad jalad, toitumiseks ja kompimiseks vajalikud lühikesed jätked ja silmad. Ämblikud näevad ainult liikumist, teravalt näeb enamik neist mõne sentimeetri kaugusele. Ämblike tagakehas paiknevad mitmesugused siseelundid, sealhulgas võrguniiti toovad näärmed. Neil on hästi arenenud kompimismeel. Nad kompivad suu lähedal ja mujal kehal olevate karvakestega. Lestadel ja koibikulistel o...
"Kääbik" J. R. R. Tolkien Sisukokkuvõte: Raamat "Kääbik" räägib lõbusast seiklusest, mis toimub võlumaal. Peategelaseks on kääbik nimega Bilbo Baggins. Bilbo nagu kääbikud ikka, on rahuliku, koduse eluviisiga pisike olevus. Ühel päeval võtab ta vastu ootamatult saabunud külalise. Külaline on nimelt vana ja tuntud võlur Gandalf. Võlurihärra teeb Bilbole pakkumise temaga kaasa teha üks suur seiklus, mille lõpus saab kääbik niivõrd palju kulda, et sellest piisaks vabalt elulõpuni. Kääbik lubab selle pakkumise üle mõelda ning lepib Gandalfiga uue kohtumisaja kokku. Järgmisele kokkusaamisele ei ilmu võlur üksinda. Nimelt võtab ta kaasa käputäie päkapikke. Päkapikkude nimed on: Dwalin, Balin, Kili, Fili, Dori, Nori, Ori, Oin, Gloin, Bifur, Bofur, Bombur ja Thorin. Viimane neist oli Durini rahva pagenduses kuningas. Selgub et Gandalf pakkus Bilbot Thorini vennaskonnale murdvargaks. Nimelt oli lohe röövinud aastaid tagasi tema rahvalt ülisu...
Kopli kunsti gümnaasium 7. klass Mari Kisakõri NIIT Referaat Juhendaja E. Raamat Keila 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Niidu üldiseloomustus 4 2. Niidu taimestik 6 3. Looduslikud ja kultuurniidud 7 3.1. Looduslikud niidud 7 3.2. Kultuurniidud 7 4. Niidu loomastik 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud materjalid 10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud teemal ,,Niit". Niit on üks elukooslustest, millega tutvutakse 6. klassi loodusõpetuse tundides. Töös tutvustatakse niidu omapära võrreldes teiste elukooslustega, seal kasvavaid taimi ning elavaid loomi. Esimene peatükk räägib niidu elutingimustest, seal olevast valguse hulgast ja mulla omadustest. Teises peatükis tuleb juttu niidutaimestikust. Kolmandas ...
Ämblikud Grete Veskiväli (Ettekanne koos pildimaterjaliga, vt lõpus) *Ämblikud ehk täpsema seltsi nimetusega ämblikulised on kohastumise poolest ühed maailmaimed, sest nad elavad igal pool meie ümber, isegi arktilises kliimas. Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad. Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nagu ämblikel. toituvad väikestest nii elusatest kui surnud putukatest, öise ...
Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast "niitjas", mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole. Rohumaal on laiem tähendus see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MTE-14 Kuldar Pajula EESTI TAIMESTIK Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti taimestik.............................................................................................................................4 Süstemaatika...............................................................................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed..............................................................
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepols...
PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asj...
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistet...
Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saava...
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma ...
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
