Alar Härm 12a Saku 2008 2 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................4 Sõnajalgade liigid.........................................................................................................................5 Ohtene sõnajalg(Dryopteris carthusiana) ehk sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg..........5 Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi ...................................................................................................................................5 Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) .............................................................................6 Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris)................................................
Jõgeva Ühisgümnaasium Kontserdi arvustus Kontsert "Taevane Roos"- Ansambel Sõnajalg Eisi Kõiv Juhendaja: Karin Luik Jõgeva 2010 Aeg: 13.detsember 2009 kell 19.00 Koht: Vanemuise Kontserdisaal Koosseis: Viivi Sõnajalg Siiri Sõnajalg Andres Sõnajalg Oleg Sõnajalg Helikandjatele salvestatud looming: · Demod, promod: Closer (demo, 2009, CD ) · Tooted: Laulan loojale hümni (?, 1988, MC ) Nüüd mine (singel) (Prisma, 2004, CD ) Tulge kõik (?, 1988, MC ) Live Kontsert 2006
Niisked puhma ja samblarindega. Soostunud leedemullad, hapud mullad. Boniteet 4-5. Peapuuliik: mänd. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sinihelmikas, tarnkera Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Kr- karusambla KKT Soostunud leede-, leet- ja kahkjad mullad. Hapud mullad. Boniteet 3-4. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sookastik, sinihelmikas, ohtene sõnajalg, kera tarn, tupp-villpea. Samblarinne: harilik-ja lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Loometsad Ll- leesikaloo KKT Kõige kuivem karbonaatmuld. Boniteet 5a-5 Peapuuliik: mänd Puhmarinne: leesikas, pohl Rohurinne: angerpist, longus-helmikas, kassikäpp, metsakastik, verev kurereha, nõmm- liivatee, lillakas, lubikas, hobumadar, varretu ohakas, sinilill, mägitarn, värv varjulill
Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Need levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Helviksammaltaimed Lehtsammaltaimed Turbasamblad Pärislehtsamblad Sõnajalgtaimed laias mõttes. Hk. Koldtaimed (sh. Selaginellid ja lahnarohud) Sõnajalg on taimede perekond sõnajalaliste sugukonnast. Perekonnast on teada üle maailma 150 liigi. Eestis kasvab 4 liiki: Maarja-sõnajalg, Suga-sõnajalg, Ohtene sõnajalg, Laiuv sõnajalg. Katteseemnetaimed. Katteseemnetaimed ehk õistaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. Katteseemnetaimed on arenenud ürgsetest paljasseemnetaimedest. Traditsiooniliselt jaotatakse katteseemnetaimed kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Nimetus tuleneb idulehtede arvu järgi. Taimeliikide siseehitus on erinev. Katteseemnetaimede liike on umbes 300 000. Õistaimed ilmusid Maale umbes 135 miljonit aastat tagasi, kriidiajastul
Venemaa Suurus Pindala 31 500 km2 Sügavus Keskmine- 758 m Suurim- 1637 m Elustik Asub Tuntumad kalaliigid paraskliimavöötmes Omul Harjus Siig Loomad Taimed 960 liiki Moon 50 kalaliiki Iiris 1 imetaja Sõnajalg Omul Harjus Siig Taimed e Iiris Moon Sõnajalg Baikali viiger Suuremad sadamad Nizneangarsk Ust-Barguzin Baikalsk Tähtsus majanduses Üle 400 turismiettevõtte Tselluloositehased Soojuselektrijaamad Keemiatehased Tähtsus inimestele Kalapüük Turismiettevõtted Keskkonnaprobleemid Turismiettevõtted
Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline
Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest.. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinna on lausaline.Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtena sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets-kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, laanelill, leseleht, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg.
kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum puuliik on kuusk. Alustaimestu on vaheldusrikas. Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuuri
Taime- ja loomarakud 1.Oskab nimetada 4 erinevust taimede ja loomade vahel. 1)Toitumine: Taimed fotosünteesivad, loomad aga toituvad valmis orgaanilisest ainest. 2)Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad. 3)Taimerakk erineb loomarakust. 4) Taimeorganid on lihtsama ehitusega kui loomadel. 2.Oskab nimetada 2 erinevat viisi, kuidas taimed saavad liikuda. 1)Osa taimede liikumisi on kindla suunaga. Nt aknast eemale paigutatud taim kasvab alati valguse suunas, ülespoole. 2)Osa taimi reageerib puudutusele, see on seotud füüsikalise ärritusega. 3.Teab, missugused organismid kuuluvad vetikate hulka(kolm). 1)Rohevetikad 2)Pruunvetikad 3)Punavetikad 4.Teab, mille poolest erinevad vetikad taimedest (2 konkreetset erinevust). 1) 2) 5.Teab, mis põhjusel ja mis otstarbel kasutatakse vetikaid. Enamik vetikaid sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid, suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeeti...
Õistaimete kasvuorganiteks on õied ja viljad. Paljasseemnetaimedel arenevad samuti viljad. Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marjad. Jugapuu on mürgine taim. Okaspuud on suvehaljad. Parandus: *Õistaimede paljunemisorganiteks on õied ja viljad. *Paljasseemnetaimedel arenevad seemned käbides. *Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marikäbid. *Okaspuud on igihaljad. 4. Miks on sõnajalg - , paljasseemne - , ja katteseemnetaimed soontaimed, aga samblad mitte ? 2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ja katteseemnetaimedel on arenenud juhtkude ning neid nimetatakse sellepärast soontaimedeks. Samblad aga ei suuda kasvada suureks ning neil pole juhtkude. 5. Joonista õis ja märgi joonisele õieosad ja nende ülesanded. 8p NB! Seal kus on tolmuka pea selle vart nimetatakse tolmukaniidiks mis peab ka joonisel olema. Nende ülesanded :
Timuas vajutas pedaalile ja oligi kõik... Romaanis on veel üks salapärane tegelane – Laevapoiss. Laevapoiss ilmub sageli kapteni juurde, eriti rasketel ja keerulistel hetkedel. Laevapoisis võib kergesti ära tunda noore Batriani, ajast mil ta oli ise laevapoiss. Tihti annab Laevapoiss Batrianile nõu, on tema abiline ja südametunnistus. Kaaslased märkavad, et kapten räägib omaette ja seletavad seda kapteni pingul närvidega. Teine müstiline liin on romaanis seondub sõnadega sõnajalg kivis. See on raamatu pealkiri. Samanimeline raamat esineb korduvalt ka romaanis. Raamatu võttis Batrian kaasa õppeoperatsioonile, raamat oli Laevapoisi sanksukotis, viitega raamatule lõppeb ka romaan. Ehk on see kokku võetud luuletuses ALGUSTE VALGUSES, mis on romaani motoks: Alguses algustel ei olnud algusi. Ilm oli imepime. Maailm – Pime ime. Vaikus vaikuses ja Tühjus tühjuses. Olematus oli apogees. Seal tulid ära Looteveed . Eimiski tagant paistis juba Miski (Sõna?).
HÕIMKOND: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) KLASS: pärisraikad (Lycopsida) SUGUKOND: kollalised (Lycopodiaceae) PEREKOND: kold (Lycopodium) kattekold (Lycopodium annotinum) karukold (Lycopodium clavatum) KLASS: päriskeerdlehikud (Pteropsida) SUGUKOND: kilpjalalised (Hypolepidaceae) PEREKOND: kilpjalg (Pteridium) kilpjalg (Pteridium aquilinum) SUGUKOND: sõnajalalised (Dryopteridaceae) PEREKOND: sõnajalg (Dryopteris) maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) SUGUKOND: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) PEREKOND: naistesõnajalg (Athyrium) naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) PEREKOND: laanesõnajalg (Matteuccia) laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) HÕIMKOND:katteseemnetaimed (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: kaselised (Betulaceae)
Kristina Uibukant Andrei Mironovits Eduard Vilde oli eesti riigiametnik ja eesti kirjanik kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Pseudonüümid Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovits Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg Tema tädipoeg oli Eduard Bornhöhe. Eduard Vilde oli kaks korda abielus:Berliinis Antonie Gronau'ga, ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Nõukogude Liidu postmark, Eduard Vilde, 1965 Eduard Vilde monument Tallinnas. Eduard Vilde Muuseum Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus
Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp
- Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel: - on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad. Sõnajalgtaimede paljunemine: Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Millised sõnajalgtaimed kasvavad Eestis? Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Levinumad osjad on põldosi ja metsosi. Levinumad kollad on kattekold ja karukold.
lühidalt on kirjeldatud kahjureid ja haigusi. Viimases osas on nelja meil enamlevinud toasõnajalaliigi lühikirjeldused. 3 1. SÕNAJALAD „Sõnajalgu on alati ümbritsenud teatud salapära. Rikkust, õnne ja võluvõimeid andvat sõnajalaõit on otsinud meie esivanemad, seda otsitakse veel tänapäevalgi... Kuid ta on leidmata ja leidmata ta jääbki, sest sõnajalad ei ole õistaimed.” (Rünk 1999: 7) Joonis 1. Inimesest kõrgem sõnajalg Tartu Botaanikaaias (autori erakogu). 4 Sõnajalad on ürgse päritoluga – üle 300 milj aasta tagasi moodustasid nad suurema osa maakera taimkattest, kuid enamik neist on välja surnud. Tänapäeval teatakse umbes 11 000 liiki. Sõnajalgu võib leida peaaegu igal pool maismaal: kaljudel, kivipragudes ja rusukalletel (litofüüdid), veekogudes (hüdrofüüdid), maa(mulla)pinnal (terrafüüdid) ning
Kiviktaimla Mis on kiviktaimla? Kaunitele mägitaimedele loodu kasvutingimused kus taimed asetsevad kivide vahel jäljendades looduslikku paigutust. Istutusala, kus kasutatakse kive ja sinna sobivaid mägitaimi. Mis taimed? Enamus valguslembesed taimed. Näiteks mägisibul, kukehari, basiilikulehine seebilill, metssalvei, villane paju, metsvits, tulinelk, aediiris, kuldkann, varretu emajuur, sõnajalg, harilik drüüas, harilik kaksikkannus, nelk, palu-näsiniin, harilik müürilill, karvane kadakkaer, tarn, kellukas, aubrieeta, merikann, kaukaasia hanerohi, kalju kuldkilbik jpt. Rajamine Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on et rajatis peab olema väga hästi dreenitud.Kiviktaimla muld peaks olema selline et ämbritäis vett jõuaks sellest läbi joosta, kui samal ajal aeglaselt kümneni lugeda. Mida aga igaüks pma kiviktaimlas kasvatab on täiesti maitse asi
Konnao · Vars on roideline, lüliline, seest õõnes. si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed. · Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi. 5 Sõnajalgade tähtsus · Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. · Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). 6 Huvitavaid fakte (1) · Kokku on sõnajalgtaimi ligikaudu 10 000
Maarja-sõnajalg · Kõrgus kuni 1m. Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad ja 15¼25 cm laiad, vahel isegi rohkem, suvehaljad, asetsevad enam-vähem korrapärase lehterja kimbuna, värvuselt tumerohelised. · Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-, salu- lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades. · Kuulub sõnajalgade hulka. · Ammusest ajast on risoomi ekstrakti kasutatud paelusside vastu nii inimesel kui kariloomadel. Toimeained põhjustavad paelussi lihaste halvatuse ja vabanemise soole seinalt. Peale ravimi sissevõtmist on mõju paelussidele kohene, inimesele hilisem. Seetõttu tuleb võtta mõne tunni möödudes lahtistit. Mõnel pool kasutatud loomasöödana, ilma et esineks mürgistusi. Mandzuurias on risoomi tarvitanud toiduks ka inimesed. Leidub maarja-sõnajala erineva mürgisusega vorme. Ravimi üledoseerimisel tekib mürgistus, mille...
Aasosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed 6 Metsosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed SÕNAJALAD Maarja-sõnajalg Sõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Dryopteris filix-mas Dryopteris Dryopteridaceae Dryopteridales Pteridopsida Pteridophyta Plantae Harilik laanesõnajalg Laanesõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed
MITTESUGULINE paljunemine. ,,looduslik kloonimine" e. geneetiliselt samasugune pärilikkusaine. Enamus taimi ja algelisemad loomad (hüdrad, käsnad). o EOSELINE Üherakuline Kestadega kaetud Geneetiliselt vanemale identne Näited: SÕNAJALG maarja sõnajalg, kilpjalg VETIKAD põisadur SEENED murumuna (v.a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljunevad enda kasvuosaga. Lühikese ajaga palju järglasi. Identne geneetiliselt. Ei evolutsioneeru kiiresti.
mitmesuguseid kaitsealasid: Rahvuspargid Looduspargid Maastikukaitsealad Mõte liike kaitsta tekkis inimestel siis, kui ta märkas, et mõnda liiki loomi või taimi ja aina vähemaks või kadusid need liigid täiesti Loomade või taimede kadumise peamiseks põhjustajaks on peamiselt inimene I kaitsekategooria katteseemnetaimed Lehitu pisikäpp Kollane käoking Sinine kopsu rohi I kaitsekategooria sõnajalgtaimed Ogane astel sõnajalg Haruline võtmehein Rohe raunjalg I kaitsekategooria lehtsammaltaimed Roheline hiidkupa Tömbilehine tiivik Kolmis-seligeeria I kaitsekategooria selgrootu loom ebapärlikarp- Säilinud Eestis teadaolevalt vaid ühe jäänukpopulatsioonina. I kaitsekategooria selgroogsed loomad Must-toonekurg Suur-konnakotkas I kaitsekategooria selgroogsed loomad Lendorav Rohe kärnkonn I kaitsekategooria selgroogsed loomad Kaljukotkas Kõre
kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Järglased on geneetiliselt identsed vanematega. Vegetatiivselt paljuneb näiteks maasikas, orashein, kartul. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eoseliseks paljunemiseks on vaja enamasti vaid ühte vanemorganismi ning järglased on oma vanematest mõnevõrra erinevad. Eoseliselt paljunevad: Sõnajalg, seened, samblad. Suguline paljunemine Suguliseks paljunemiseks on vaja kaht erisoost vanemorganismi. Järglased on vanematega geneetiliselt sarnased kuid mitte identsed. Suguliselt paljunevad: imetajad, kalad,linnud. Küsimused 1.Mittesuguliseks paljunemiseks on enamasti vaja ainult üht vanemorganismi aga suguliseks on vaja isas- ja emasorganismi. Sugulisel paljunemisel erinevad
Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik Mets-kuukress Püsik-seljarohi Laanesõnajalg Laiuv sõnajalg Lõhnav madar Mets-jürilill Koldnõges Harilik kopsurohi Harilik naat Samblarinne Kähar salusammal Lame lühikupar Harilik lühikupar Sale lühikupar Harilik lühikupar Tuhm salusammal Puude tüvedel õrn tuhmik ja suur tuhmik Pangaseisandi pragudes ja paeplaatidel kasvab palju haruldasi samblaliike Väike video Click to edit Master text styles Second level Third level
• Alustas kirjutamist 1880.a • Tema tuntuimad teosed on „Külmale maale“, „Mahtra sõda“, „Pisuhänd“ ning „Tabamata ime“ • Oli kriitilise realismi algataja Eestis ning hiljem novelist Autori pseudonüümid • Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt E. Vilde teosed • „Musta mantliga mees“ (1886) • „Kuhu päike ei paista“ (1888) • „Kõtistamise kõrred“ (1888) • "Karikas kihvti“ (1893) • „„Linda" aktsiad“ (1894) • „Külmale maale“ (1896) • „Raudsed käed“ (1898) • „Mahtra sõda“ (1902) • „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ (1903) • „Prohvet Maltsvet“ (1905–1908) • „Jutustused“ (1913) • „Mäeküla piimamees“ (1916) • „Tabamata ime“ (1912)
Erinevused sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel. 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub taime kasvuorganite abil 2) sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Eostega paljunevad: sõnajalg, seened, sammaltaimed Vegetatiivselt: bakterid, protistid, samblikud. Risoomi/ sibula/ mugula/ varre abil, pungumise või otsepooldumise teel. 1.profaasis tuumakesed kaovad, tekivad kääviniidid. Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile. Kromosoomid moodustavad raku ekvatoriaaltasandi. Tsentrioolid liiguvad paarikaupa vastassuunas
Kattekold + Aasosi Metsosi + + + Soo-osi + + Kilpjaplg + + Kolmissõnajalg + + + Laanesõnajalg + Laiuv sõnajalg + + + + + Maarjasõnajalg + Naistesõnajalg + + + + Ohtene sõnajalg + + + + + Samblarinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Islandi käosamblik + + + Põdrasamblik + + + Porosambilk + +
Paljunemine Paljunemine on tähtis eluavaldus, mis jaguneb kaheks: mittesuguline ning suguline paljunemine. Mittesugulise paljunemise puhul on järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga ning neil on üks vanemorganism. Mittesuguline paljunemine jaguneb veel omakorda kaheks: vegetatiivne ja eoseline. Esimest viisi kasutavad bakterid (pooldumine), vetikad, taimed (N: kartul, begoonia, ohakas, orashein), käsnad ja meritähed, seened, hüdrad, ussid, okasnahksed jt. Eostega (üherakuline, kaetud paksu kestaga) paljunevad vetikad, seened, taimed (sõnajalg), sirmik, karusammal jt. Sugulisel paljunemisel osaleb kaks vanemorganismi, järglased on kombineerunud geenimaterjaliga ning antud juhul on vajalikud sugurakud. Nõnda paljunevad vetikad, paljasseemnetaimed, õistaimed, loomad. Erijuhtumiks on partenogenees. kus osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgm...
kasvavad puhmad ja madalad põõsad ja kes armastavad turbasammal, älvestel erinevad samblikud, rohkem happelist tarnad ja turbasammal. lisaks veel ka tarnad. keskkonda. Näiteks: Seal ei kasva puid. turbasammal, sasipundar sõnajalg, paditaimed. Inimtegevus Aabasoodes käivad Kliimamuutuste Inimtegevuse tõttu on inimesed marjul ja ka tagajärjel võivad Põhja-Inglismaa jahti pidamas. kühmsood täiesti vaipsood reostunud. kaduda. Kasutatud allikad: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Aabasoo
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Taimerakk Taimerakkudes on lüsosüümid, Golgi kompleks, rakutuum, tuumake, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakukest, rakumembraan, tsentraalvakuool, plastiidid ning mitokondrid. Nende põhiliseks iseärasuseks on neile ainuomaste organellide, plastiidide (ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele eri värvuse) olemasolu. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis (suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil). Ehituselt on sarnane mitokondriga. On ümbritsetud kahe membraaniga ning tema sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad lamellid (paigutunud üksteisega kohakuti, moodustades lamellide kogumikke). Lisaks sellele sisaldab DNA, RNA ja valgu molekule....
Mitoos- meioos. 1. Mille poolest suguline paljunemine erineb mittesugulisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat. SP kannavad järglased edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast. Ja nad on vanematega geneetiliselt sarnased. SP-inimene, loomad linnud. MS- seened, sammaltaimed, sõnajalad, võsud, mugulad. 2. too nt organismide paljunemisest eostega? Eosed peavad tekkima meioosi tagajärjel. Eostega paljunevad sõnajalad. Sõnajalg kasv oma eosed lehe all ja kui eos on küps kukub maha ja hakkab mullas kasvama. Pärmseened. 3. Mis on mitoos? on päristuumsete keha rakkude areng. Tekib 2rakku. On vajalik organismi kasvamiseks ja taastamiseks. 4. Mis on meioos?- on sugurakkude areng. Kahekordne jagunemine. Tekib 4 rakku, on vajalik organismide paljunemiseks. 5. Mis on rakutsükkel? on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfraasi teise mitoosi alguseni. 6. inimese keharakus on 46 krom ja sugurakus on 23 kromosoomi
Põhjavesi-maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi.mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi,ravitoimeline. Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest, järvedest, jõgedest(imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjav...
Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad.Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis.Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold jaohtene sõnajalg.Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. 1. Taimed Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja
Sammaltaimed Okaspuud Tunnused: Kuusk - Puuduvad õied - Võra koonusekujuline - Puuduvad juured, asemel risoidid - Juurestik maapinnalähedane - Puuduvad juhtsooned - Nõudlik mullaviljakuse suhtes - Puuduvad tugikoed - Talub varju - Saastetundlikud - Okkad paiknevad ühekaupa ümber oksa - Turva teke - Käbi - Omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga Mänd - Kasvavad väga madalaks. - lagedal- vihmavarju kujuline, madal metsas - laiem võra , okslikum Harilik karusammal- Niisketes soo- ja arumetsa- - Kuival alal juured sügaval, niiskes pinnalähedane des, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lub...
NAISTESÕNAJALG Naistesõnajalg on vanarahva hulgas tuntud ka emasõnajala nime. Tema vastandina on nimetatud isasõnajalga. Vastavad on isegi ladinakeelsed liiginimed. Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar. Põhjuseid, miks see meie metsade üks tavalisemaid sõnajalgu hästi õrnana tundub, on mitu. Esiteks on tema liitlehed kuni kolmelisulgjad. Seega on suure lehe külgedel olevad sulglehekestel veel omaette rootsuga sulglehekesi. Viimased on omakorda sügavalt lõhestunud ja see loob eriti kahara vaatepildi. Lehekesed on üpris kitsad ja kokku saamegi naistesõnajala imeilusa lehe. Selle ilu pärast kasutatakse naistesõnajalga sageli koduaedade kaunistamiseks. Selle taime muretsemiseks ei ole vaja teha muud, kui lihtsalt risoom välja kaevata. Naistesõnaj...
Maarja-sõnajalg Karolin Eks 8.a Võru Kesklinna Kool 2014 Maarja-sõnajalast • NB - maarja-sõnajala juur on väga mürgine • Mitmeaastane suvehaljas eostaim • Kõrgus kuni 1 m • Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad • Vars esineb maa-aluse risoomina • Levib peamiselt eostega kuid ka vegatiivselt risoomiga Eoslad on suhteliselt suured, neerja looriga, paiknevad lehtede alumisel küljel. Eosed on pruunid, kerajad või neerjad, suured. Valmivad juulist Levik ja kasvukohad • Levinud peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias, Eestis tavaline • Kasvab varjukais niisketes segametsades või võsastikes: laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas. Korjamine • Juured on suhteliselt magusa maitsega, mistõttu nii mets- kui kodusead söövad neid ja saavad mürgistuse • Üleskaevatud risoom tuleb puhastada prahist, juurtest ja rohketest vanadest lehetüügastest • Risoom (juur) ...
Geen-DNA lõik,mis osaleb organismi või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom-päristuumse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element46 Sugukromosoom-kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev. DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine Alleel-sama geeni erinev esinemisvorm, Dominantne alleel alleel,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldubnt:põselohud, Retsessiivne alleel alleel, kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub Nt:punane juuksevärv,pigmendi puudumine Genotüüp-indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp-indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum Geneetika -teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehha...
lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel
Metsade elukooslusega on seotud rohkesti taime- ja loomaliike Metsarinded Mets jaotub justkui korrusteks, mida kutsutakse metsarinneteks Kõrgeima rinde moodustavad puud- mänd, kuusk jne Puurindest allpool asub põõsarinne- pihlakas, toomingas, sarapuu jne Põõsarindele järgneb puhmarinne, kuhu kuuluvad puitunud varrega taimed- kanarbik, mustikas, pohl jne Veidi madalamal paikneb Kasemets rohurinne- leseleht, maikelluke, sõnajalg jne Madalaima rinde moodustab samblarinne, mõnes metsas asendab seda samblikurinne Metsarinded Eesti metsad Esimesed metsad, mis pärast jääaega siin kujunesid, olid külma kliima tõttu madalad ja kidurad. Siis olid peamised puud kask ja mänd U 5000 aastat tagasi oli kliima aga isegi soojem kui praegu. Siis olid tavalisemateks metsadeks tammikud Ligikaudu 1500 aasta eest oli kliima muutunud jahedamaks ja niiskemaks ning peamiseks puuliigiks sai kuusk
arvati et jaanikaste annab neile tervist ja ilu • Inimesed arvasid, et kui teha jaanikastmel kukerpalli siis inimene on terve ja tal ei tule seljahaigusi • Kui tüdrukud korjasid üheksa erinevat õit jaanipäeval ja panid selle ööseks padja alla, arvasid et siis näeb tüdruk unes oma tulevast peigmeest • Inimesed arvasid, et kui leiavad sõnajalaõie, siis saad rikkaks ja oskad kõiki salakeeli • Inimesed uskusid, et sõnajalg õitesb vaid jaaniööl, seda tuli otsida üksinda metsast RITUAALSED TOIDUD • Lõuna-Eestis tehtis sõira • Valmistati kohupiimakorpe ja piimatoite • Väga oluline oli jaaniõlu e jaanikahi JAANILAULUD • 19.sajandi lõpul kõlasid veel arhailised laulud, milles kutsuti kõiki tule äärde • Kes tulemata jättis pidi unine ja karvane olema ning kõik tema tehtud tööd lörri minema
Retked avarilmas Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Toimetaja Berk Vaher © autorid Hea ilus valu: Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused1 Epp Annus I Kujutlegem sellist lugu: sõjalaevastiku kaptenkomandör viibib kodus puhkusel ja valmistub tähistama oma 20. pulma-aastapäeva, ent saab käsu viivitamatult puhkus katkestada. Enne kodust lahkumist avastab ta juhuslikult, et ta abikaasa on medaljonis ta pildi asendanud tema sõbra ja ülemuse pildiga. Kaptenkomandör sõidab oma laevadega merele. Ta interpreteerib saadud ülesannet kui õppemanöövrite läbiviimist, ent merel õppepommide pähe väljatulistatud pommid osutuvad tuumapommideks. Enesele teadmata paneb kaptenkomandör toime tuumaholokausti, milles hukkub miljoneid inimolendeid, lapsi ja täiskasvanuid. Järgnevad kakskümmend kaks aastat veedavad kaptenkomandör ja tema kolm tuhat alluvat vanglas, kuni viiakse läbi juurdlust. Kaptenkomandör p...
MITOOS (toimub keharakkudes) 1) Interfaasis toimud DNA replikatsioon (DNA kahekordistamine) 2) Profaasis jaguneb tuum 3) Metafaasis on kromosoomid liikunud ekvatoriaaltasapinnale 4) Anafaasis on kormosoomid hakanud liikuma poolustele 5) Telofaasis toimub tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) ..ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud. Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pung...
Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas Loomad Kobras, kärk, nirk, põder, metssiga, rebane Kuidas antud kooslus tekib? Lammimetsadeks nimetatakse jõgede orge ja nõgusid, järvede kaldaosi, mis on perioodiliselt või pikemat aega tulvaveega üleujutatud.
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865 Pudivere mõisas. Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Oma lapsepõlve veetis ta Muugal, kus tema isa oli mõisa aidamees. Arvatakse, et Muugas kogetud lapsepõlv inspireeris Vildet kasutama mitmeid tegelasi ja sündmusi oma hilisemas loomingus. Hiljem Vildede perekond lahkus Muugalt, et lapsed saaksid hea hariduse ning 1878. aastal asus Eduard õppima Tallinnas Saksa kreisikooli, kus ta õppis kuni 1882. aastani. Eduard Vildet paelusid juba kooliajal rohkem humanitaarained, ta vaimustus kirjandusest ja teatrist. Viimasest isegi nii palju, et lühikest aega pärast kreiskoolist lahkumist, kus tal oli konflikt kooli juhatusega, kavatses ta leiba teenida kutselise näitlejana. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 17-aastaselt ja oli äärmiselt viljakas. Ta kirjutas peaaegu kõike jutustusi, näidendeid, naljajutte, romaane. 1...
Primaarsed niidud on olnud tekkest peale niidud. Sekundaarsed niidud on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. · Niidutüübid. Nõmmerohumaa e. nõmm. Puisniit. Looniit. Rannaniit. · Metsatüübid. Palumets ( mänd, pohl, mustikas, kanarbik ). Soomets ( mänd, samblad, tarnad, kanarbik , pilliroog, sookail ). Laanemets ( kuusk , jänesekapsas, mustikas, laanelill ). Salumets ( tamm, pärn, pöök , vaher, sõnajalg, angervaks ). · Miks on looduskaitsele oluline rahvusvaheline koostöö ? Looduskaitse on oluline näiteks rändliikidele. Kui näiteks Eestis oleks kaitstud rändlinnu jahtimine ( ehk keelustatud ) ning Soomes mitte, siis poleks sellel kaitsel tulemusi. · Miks tänapäeva looduskaitse pole enam haruldaste üksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse ? Too näiteid. Tuleb kaitsta keskkonda, kuna elus ja eluta loodus on omavahel nii tihedalt seotud, et
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorgan...
Elu omadused Bioloogia teadus elusolenditest 1) Paljunemine: 1) a) mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta nt. Pooldumine (bakterid) b) eoseline paljunemine nt. Seened, sõnajalg c) kloonimine imetaja areng mõnest keha rakust 2)suguline paljunemine algab viljastamise e. muna-ja seemneraku ühinemisega (esineb ka õistaimedel) 2)Ainevahetus: 1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed neil on olemas klorofüül (fotosüntees) 2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk
must; tekitab igal aasatal enamasti ainult ühe lehe. Leheroots on paks, renjas, niisama pikk kui lehelaba. Lehelaba on üld-kujult kolmnurkjas, kaheli- kuni kolmeli sulgjas. Lehelaba kinnitub leherootsule rõhtsalt. Eoskuhjad reana lehe alumise külje serval, algul ka veel kaetud alla-käändunud leheservaga. Eosed valmivad juulist septembrini. Kilpjalg paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. Eesti metsades kasvab ka veel teine kolm-nurkse lehekujuga sõnajalg harilik kolmissõnajalg - kuid selle taime kasv ei ületa 30 cm. Kasutamine: kilpjalakloon (sama risoomi küljest lähtuvad taimed) suureneb aastas keskmiselt 36 cm, taime leviku kiiruse järgi saab määrata nt. metsatee vanust jms. Kilpjala risoom sisaldab rohkesti tärklist, mistõttu on teda toiduks kasutatud nii Euroopas, Lõuna-Ameerikas kui Austraalias. Samuti kasutati risoomi õlle pruulimisel ja suurepärase kliistri valmistamisel
· Man - "Perebisnes" (2003) · Toonik - Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2003) · Ivanes - "Somnambuul" (2003) · "Frank & Wendy" (2005) (hääl) · Gynnar - "Ruudi" (2006) · Jan Uuspõld - "Hundi agoonia" (2006) · Jan Uuspõld - "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007) · Jüri - "Vasha" (2009) Rollid televisioonis · Leo Natrunen/Vasili Molotov - "Siperian Nero!" (2000) (soome) · Jaan Zorro/Peeter Sõnajalg, Viki/Pets/Birx/Maie/Mürka - "Wremja" (2001-2003) (Kanal 2) · Jaan Zorro - "Sipelga 14" (2007) (Kanal 2) · "Pehmed ja karvased" (2003) (ETV) · "Viva Las Vegas" (2003) (TV3) · "Jan E. Uuspõld show" (2004) (TV3) · Timo/Parun - "Ohtlik Lend (2006) (ETV) · Purgi-Juss - Kelgukoerad (2007) (Kanal 2) · Kalev - "Rikospoliisi ei laula" (2006) (soome) · Toomas - "Brigaad 3" (2008) (TV3) · Stilist - "Kälimehed" (2010) (TV3)
Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
