o Protsessi arengu kohtumised o Toote planeerimis kohtumised Mõõdikud o Miks, mida, kuidas mõõta? o Kuidas aru saada, et midagi muutub paremaks, kiiremaks, efektiivsemaks? o Actionable metrics vs Vanity metrics o Tavaliselt, mida sa muudad, need muutuvad need paremaks, kuna enam jaolt need muutuvad teiste arvelt Loeng 13 Modelleerimine ja UML agiilse tarkvaratehnika kontekstis- Kuldar Taveter Mis on mudel? o Hüpoteetiline lihtsustatud kirjeldus keerulisest protessist vms o Mudel peab olema nii keeruline kui vaja aga mitte üleliia o Peame vaatama mis on olulised o Peame ka vaatama, mida pole vaja Näiteid mudelitest o Päikesepaneelide süsteemid o Kaevanduse mudel o Lennu liikluse simulaator o Jne UML
Kirivere maadlusringi lastel algas teine poolaasta juba 9ndal Jaanuaril, kui tuli mõõtu võtta "Nublust Nabiks " järjekordsel etapil Kohtla-Järvel, kus Kuldar Asu saavutas teise koha ja Kaimar Asu esimese koha. Samuti võtsime me osa Põlva Lahtistest vabamaadlus võistlustest, kus Kuldar saavutas teise ja Kaimar teise koha. Kõige raskemad võistlused olid Koerus, kus peeti võistlusi 2 päeva järjest. Esimene päev toimusid kehalised katsed ja teisel päeval vabamaadlus võistlused. Meie maadlusringi tüdruk Tiia-Linda Purge esines väga veenvalt mõlemal päeval. Esimesel päeval sai ta kolmanda koha ja teisel päeval ei saanud maadluses keegi talle vastu, seega sai Tiia-Linda esimese koha. Meie ringi lapsed olid väga tublid. Veel võtsime me osa 7ndal
Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustamine. Lakoonilisus, lühikesed meloodiad, kindel vorm, pulseeriv rütm. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Loobuti programmilisusest. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Esindajad: Igor Stravinski, Carl Orff, Arthur Honegger. Eestist: Cyrillus Kreek, Eduard Tubin(ballett `Kratt'), Eino Tamberg(`Concerto grosso'), Jaan Rääts(III sümfoonia), Kuldar Sink, Arvo Pärt (`Partiita')Veljo Tormis (`Avamäng nr 2'), Raimo Kangro(esimesed teosed.). Ekspressionism. (20.saj algus).Atonaalsus ja dodekafoonia.Loobuti helistikest. Dissoneerivad kooskõlad.Kõnelaul.Vanade muusikavormide kasutamine(fuuga,süit). Esindajad: Richard Straussi ooperid, Anton Webern. Eestist: Mart Saare varasem laululooming, Eduard Tubin, Kuldar Sink, Veljo Tormis, Arvo Pärt(`Nekroloog'). Avangardism. (50 60ndad)
Ainuke teos, mis ei õnnestunud minu arust kõige paremini oli Richard Straussi teos „Fröhlich im Maien” ehk „Maipuu”. Oli kuulda intonatsiooni probleeme, terve teos tundus kuidagi närviliselt lauldes, kõiki noote ei lauldud korralikult välja, vahe peal kadus fraasi tunnetus, oli raske kuulata, koor reageeris liiga aeglaselt harmoonia muutustele ning koor lohises dirigendile järg. See teos oli kindlasti nõrgim sellelt kontserdilt. Kontserdi viimane teos oli Kuldar Singi „Ave Maria”. Solistina astus üles Maria Leppoja, orelil Ene Salumäe, selles teoses oli meeskoor saatja rollis, millega saadi kenasti hakkama. See lugu sobis hästi kontserdi lõpetamiseks. Solist, orel ning koor tegid head koostööd, kõla oli balansis, koor lasi solistil hästi soleerida, nad olid ühtne ansambel. Kontsert oli huvitav ja meeleolukas. Oli võimalik kuulata heal tasemel koorimuusikat. Oli meeldiv näha, et lauljad pühendasin
näiteks akadeemikud ja teadlased. Teiste hulgas esineb näiteks ka Igor Maasik, kes on eesti rahvale ilmselt tuntum pigem popstaarina Onu Bella, kuid kes on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia-füüsikateaduskonna ja seega samuti teadlaste ringis oma koha leiab. Laialdaselt on tõlgendusruumi, millised võivad olla Heinsaare kavatsused ja isiklikud seosed reaalsuses eksisteerivate inimestega, kellest ta oma teoses peakangelased on teinud. Näiteks tutvustatakse lugejale heliloojat Kuldar Sink (“Kuldar Sink astub ellu, lk 18-21), kes ka päriselus eksisteerib, kuid pärast oma imepärast metamorfoosi ja kolmeks jagunemist hoopis uued ja reaalsusega nihkes identiteedid saab. Lugeja saab teada, et Kuldar Sink “jaguneb” ajalooprofessor Andrus Maruojaks, semiootikaprofessor Valdur Mikitaks ja astroloogiaprofessor Aleksander Raidiks. Välja toodud isikutest eelviimane ja viimane on
you want them to do, rather than what you want them to stop doing. Try, ,,Kaido, put your shoes on the rack," rather tan ,,Do not put your shoes on the floor." Every cildren needs some time for answering, not every brain is fast thinking. It sometimes need only few seconds more to wait child answer. Every sentence what you say to your siblings has to be simple. You can not say ," Kuldar, take your shoes off, brush your tooths ,wash your face and clean your room and come hear," it is better when you say ,,Kuldar , take your shoes off , wash your tooths and face and then come hear." Parents ideas have to be clear , but it is good if you give choices it can give independence . For example , ,, Veiko, do you want applepie or watermelon for dessert?
Teise bussijuhi sõnul on Sebe Tallinna osakonnas kaadrivoolavus rahulolematuse tõttu ülisuur. "Viimase paari kuuga on tulnud ja läinud sadakond bussijuhti, midagi sellist pole siin enne veel olnud. Ka sunnitakse bussijuhte allkirjastama paberit, kus kirjas, et tema ei riku töö- ja puhkeaja seadust, kuigi osa liinigraafikuid on nii koostatud, et seda seadust rikkumata ei ole võimalik üldse sõita," räägib bussijuht. Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi: Sebe koostab graafikud vastavalt töö- ja puhkeaja reeglitele ning kindlasti ei sunnita kedagi seadustest mööda vaatama. Sebe kaugliinidel on normtööajaga (168 tundi kuus) töötades bussijuhi brutopalk 1000-1200 eurot ning sellise palga teenimiseks ei ole tarvis teha ületunde. Bussijuhid läbivad seadusest tulenevalt küll iga viie aasta järel ametikoolituse, kus töö- ja puhkeaja teemad ja nõudmised üle korratakse ja neid tutvustatakse, kuid sellest jääb
Eesti NSV muusika 1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Ilmus uus heliloojatepõlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega Ester Mägi (s. 1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (s. 1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (s. 1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (s. 1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (s. 1935), Kuldar Sink (1942–1995, vokaal- ja instrumentaalteoste autor) – need heliloojad määravad eesti muusika nägu järgmistel kümnenditel. Samadelt lähtepositsioonidelt alustanutena on nad kõik teinud läbi mitmeid pöördeid oma muusikalises mõtlemises ning tänaseks kujunenud kohati äärmuslikult erinevateks. 1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera (1950–2000, loonud kuus sümfooniat) ja Raimo Kangro
Marek Ivanov AAp-10 Helen Lokuta sündis 12. aprillil 1975 a. Tartus. Ta on Eesti ooperilaulja. Muusika juurde jõudis Helen kiriku kaudu.Alustas lapsena Tartu Salemi kiriku pühapäevakoolis. Ema oli koorijuht, õde on muusikaõpetaja. Laulis solistinaja ansamblis.Helenil on ka laps. Helen Lokuta lõpetas Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (1997) Aino Kõivu lauluklassis ja Eesti Muusikaakadeemia (2002) Pille Lille ja Tamara Novitsenko juhendamisel. 2000. aastal sai ta Socratese Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (Maria Venuti klassis) ja 2001 jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 1994. aastal võitis Helen Lokuta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, oli Eesti noorte muusikute konkursi ,,Con Brio" finalist (2002) ja sai Vilniuses Leedu Teatri ja Muusikaakadeemias rahvusvahelisel vokalistide konkursil II preemia ning lisapreemia Kuldar Singi ,,Me armastus", esituse ees...
Since the 1960s, stage rallies have been the professional branch of the sport. Drivers Most of the works drivers of the 1950s were amateurs, paid little or nothing, reimbursed their expenses and given bonuses for winning. Then in 1960 came arguably the first rallying superstar Sweden's Erik Carlsson, driving for Saab. Sébastien Loeb, the world's most successful rally driver in terms of WRC wins. Drivers in Estonia Ott Tänak Kuldar Sikk Georg Gross Raigo Mõlder Markko Märtin However, on Sunday, September 18, 2005, the final leg of the event, two kilometres from the start of Stage 15 at Margam Park, Märtin's Peugeot crashed heavily into a tree. Although the Estonian driver was left unhurt by the shunt, co-driver Michael Park was immediately killed in the accident, the first fatality for a competitor at WRC-level for over a decade
04.2012 Õpilase toetavad ideed: Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine on vajalik, et lahendada mitmeid Eesti hariduse probleeme, leiab Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕL). «Põhikoolide ja gümnaasiumite lahutamisel ei tohiks keegi end kaotajana tunda. Koolivõrgu korrastamisega saab lahenduse esimese klassi katsete probleem, koolide tasemed muutuvad võrdsemaks ning vähem koole tähendab ka õpetajate puuduse vähenemist,» selgitas EÕLi juhatuse esimees Kuldar Rosenberg, milliseid probleeme kooliastmete lahutamine lahendaks . Koolide lahutamise 8 plussi Paraneb õppe kvaliteet Avarduvad õpilaste valikuvõimalused Võrdsed võimalused põhikoolilõpetajatele Paraneb õpikeskkond Põhikool muutub omaette väärtuseks Soodustatakse kutsehariduse väärtustamist Paranevad õpetajate võimalused enesearendamiseks Raha kasutatakse sihipäraselt Negatiivsed omadused Nendel kes suurte gümnaasimite loomisel oma vanast
Liibüa Koostas: Kuldar Tonka Juhendas: õp Siiri Seljamaa 1 Üldandmed Pealinn - Tripoli Pindala - 1 759 540 km² Riigikeel Araabia Rahaühik dinaar(LYD) Rahvaarv - 6 420 000 (2009) Elanike arv linnas 1 151 000 (2005) 2 Asukoht Liibüa - on riik Põhja- Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. 3 Looduslikud tingimused Suurem osa Liibüa territooriumist on 200-600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas. Keskmine temperatuur on juulis 2629 kraadi, jaanuaris 1113 kraadi...
puupuhkpille, harfi, keelpille. * Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. * Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. *Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. PEAMISED ESINDAJAD * Claude Debussy (1862-1918) * Maurice Ravel (1875- 1937) * Manuel de Falla,Ottorino Respighi, C.Scott, Karol Szymanowski. * Eesti muusikas on impressionismilähedust: Heino Eller, Eduard Oja,Evald Aava,Mart Saare ja Kuldar Singi loomingus. “TÕUSEV PÄIKE” PILTE Aitäh, et mind kuulasid ja loodan,et said palju uut teada !
RAM kontsredi retsensioon 11. oktoobril käis Loo keskkoolis Eesti Rahvusmeeskoor kes esitas meile 8 laulu. Laval kokku esines 35 meest ja üks naine kes oli pianist, dirigendid olid Rasmus R rismaa ja Kuldar Schütz. Esimese loo nimi oli "Pärismaalase lauluke" mille oli kirjutanud Veljo Tormis. Laulu sõnad tndusid lihtsad koguaeg lauldi sõna "Tabu!", palas oli palju ehmatavaid forte käike, palas mängiti ka mingisugust indiaanlaste trummi. Teise laulu nimi oli "Nekruti põgenemine..."mille autor oli sammuti Veljo Tormis. Laul oli kiire tempoline ning kasutati väga palju kõrgeid noote mis üllatav ja natuke naljakas. Kolmas laulu nimi oli "Yuuyake
Heliloojate IV põlvkond 2015 Eesti heliloojate IV põlvkond 1950.aastate teisel poolel algas eesti muusikas tõusuperiood Uue heeliloojate põlvkonna moodustasid näiteks: Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, Arvo Pärt ja Kuldar Sink Põlvkonna läbimurdeliseks teoseks sai E. Tambergi Concerto grosso 1956.aastal Võeti kasutusele 20.saj kompositsioonitehikaid, mida varem ei tuntud või oli Eestis siiani keelatud olnud. Tasapisi hakkasind Eestisse jõudma uue muusika noodid ja salvestused 1960.a tekkisid vahetud kokkupuuted lääne avangardi heliloojatega 1964.aastast osaleti gruppidena nüüdismuusikafestivalil "Varssavi sügis" ning sealt
Kose (waterfall) mudel: requirements -> design -> implementation -> verification -> maintanance. Tuleneb ehitusest. Kose mudeli puudused: nõuded fikseeritud iga protsess peab olema lõpetatud enne kui teine algab protsess algab algpunktist, kus arendaja ja klient ei saa üksteisest tegelikult aru Kose mudeli eelised: parem koordineerida The Manifesto for Agile Software Development Agiilsed metodoloogiad: XP, Scrum, Kanban (vt loeng 3) LOENG 2 - Kuldar Nõue on dokumenteeritud vajadus, mida süsteem peab rahuldama. Nõudeid võib liigitada: kasutajanõuded – süsteemi lõppkasutaja vaatepunktist süsteeminõuded – kirjeldavad ära süsteemi funktsioonid, mis vastavad kasutajanõuetele funktsionaalne nõue – kirjeldus kuidas süsteem peaks käituma – võimaldab isikukoodi järgi võlgnevuste nimekirja filtreerida
INFOOTSING 2b 1.SAAGA Riigiasutused 1.1Leida Omakaitse Tartumaa Maleva poolt väljastatud telefonogramm nr. 150 14. Juulist 1942. Anda lühike sisukirjeldus. Tartust põgenes sõjavang ,,Petr Postolnik" ja ta tappis enne põgenemist taluperemehe ning on antud vangi kirjeldus 1.2 Leida ühe (vaba valik) Harjumaa kooli kohta 1880. Aastast materjale.(vt rahvakoolide olukorra statistilist ankeeti). Koiba 1.3 Anda lühiülevaade kooli nimi , asukoht, õpilasi, vanus , õppetöö keel jms Koiba,Harjumaal,Kageri kihelkonnas asuv kihelkonna kool,koolis õppis 39 poega ja 20 tütart.Õppiti eesti keeles. 2.Tallinna Linnaarhiivi kaardikogu: vt kompleksotsing 2.1 Leida viimsi mõisa maadest maaseadusega eraldatud Linde nr A89 maatüki plaan 2.2Millised tähtsamaid andmeid sisaldab antud plaan ? Piiriandmeid,piiri koordinaate,Eksplikatsiooni,1931 aasta kaart,kaart on mõõdus 1:2000. 2.3 Leida kaardikogust Tallinna 1919.a. trammi-ja raudtee kohta kirjeid: 2.3....
juunil 1930 tulevase helilooja Marje Gildemanniga (19101979), kes lõpetas 1938 Tallinna konservatooriumi kompositsiooni ja koorijuhtimise erialal. Marje 4 viisistas oma mehe luulet; ta organiseeris ja juhatas paljudes Eesti paikades laulukoore ja -ansambleid ning koolitas soliste. Abielust sündis kaks poega: ajaloolane, Eesti taasiseseisvumise juhte ja praegune europoliitik Tunne Kelam (1936) ning helilooja Kuldar Sink (19421995). 1938. aastal astus Peeter Sink Euroopa Kristliku Misjoni teenistusse, juhtides Tallinnas Evangeeliumi Vennaste Ühingu Saalemi kogudust, mille nõukogude võim 1949. aastal sulges. Peeter Sink oli põleva südamega äratusjutlustaja. Eelkõige oli ta tundliku hingega lihtne mees, kes oskas avada sadade inimeste südamed. 1.2. Terroriaparaadi valve all Valguse poole pürgimine ja selle kaasinimestele vahendamine muutus Peeter Singi elutöö teljeks
Arseen Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab ülevaate keemilisest elemendist arseen, selle ajaloost, avastamisest, kasutusest meditsiinis, paiknemisest elusorganismides jne. Referaadi kirjutajal oli enne selle koostamist arseeni kui keemilise elemendi kohta tagasihoidlikud teadmised. 2 SISU ARSEEN KUI KEEMILINE ELEMENT, KASUTUSALAD Arseen on keemiline element, mille sümbol keemiliste elementide tabelis on As ja aatomnumber 33. Arseeni nimi tuleb pärsiakeelsest sõnast zarniqa ja süüriakeelsest sõnast zarnikh, mis tähendasid tõlkes arseenimaaki, see laenati kreeka keelde kujul arsenikon, mis tähendab mehelikkust ja tugevust. Arseenil on üks stabiilne isotoop (keemilise elemendi püsiv tüüp). Arseen on omaduselt poolmetall ja ta on puhtal kujul vahataoline kollase värvusega või hallikas metalse läikega. Arseen on looduses vähelevinud ja seda esineb koos palj...
lõpetajatest 1949 hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist, see talle ei sobinud ning ta vahetas järgmisel aastal eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp BIOGRAAFIA 1951-1956 õppis Tormis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni, Šebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi 1956-1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste seas olid ka Kuldar Sink ja temast vaid viis aastat noorem Arvo Pärt 1956-1969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974- 1989 samas esimene asetäitja Aastast 1969 oli ta vabakutseline helilooja Veljo Tormis oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast Tormis oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor 1997. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor HELILOOMING Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning
EESTI KROONI LUGU JARMO LIUKANEN ANNELIIS AETTIK ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(1) • Marga kiire inflatsioon • Riigi kullavarude kahanemine • Olukorra parandamiseks vajalik rahareform ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(2) • Kehtestati vääring- kroon, sellele vastas 100 marka • 1924 hakati kasutama väliskaubanduses • 1. jaanuarist 1928 kasutati igapäevastes tehingutes • Välislaenu abil võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248g puhta kullaga • Seoti jäigalt inglise naelaga • Kurss lasti vabaks 1933 üleilmse majanduskriisi ajal RAHATÄHED • Pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, 1928 ringluses 100-margased trükiga ÜKS KROON EESTI KROON • Eesti kroon oli aastatel 1924–1941 ning 1992– 2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta. • Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud „taaler", mis võrdus 100 krossiga. • Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnem...
Kuldar Tonka Vana Rooma Arutlus VIII sajandil eKr rajasid etruskid mitmeid linnriike Itaaliasse, kus arenes Kreeka ning Idamaade kultuur. Nende seast tõusis esile Rooma linnriik. Väga oluliseks Rooma mõjutajateks olid naised, kelle kombed ja kultuur ning ennustuskunsti oskamine mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri arengut. Roomas elasid latiinid, kes kõnelesid ladina keelt. Algselt
Heliloojate IV plvkond (sndinud 1920-1945) 1950. aastate teisel poolel algas eesti muusikas tusuperiood. Prast Stalini surma 1953. aastal oli ideoloogiline surve hakanud jrk-jrgult nrgenema, tema isikukultusesse hakati suhtuma kriitiliselt. 1956. aastal misteti see ametlikult hukka. Samal ajal astus esile uus eesti heliloojate plvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rts, alles lipilane Arvo Prt ja teistest tunduvalt noorem, kuid varakult silma paistnud Kuldar Sink. Uue plvkonna uhkeks lbimurdeteoseks sai Tambergi rtmierk Concerto grosso (1956). Jrk-jrgult veti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud vi lausa keelatud. Noored, uuendustele altid heliloojad olid 20. sajandi muusika modernsemate ilmingutega pdnud tutvuda juba 1950. aastate algul, mil vimalused selleks olid veel vga napid. Aegamisi hakkasid siia siiski judma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid
Tallinna Polütehnikum Püstol Waltheriga metsikutes laantes Referaat Kuldar Klaasberg AA-10 Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 Kirjanik ja tema looming................................................4 Teose sisu......................................................................5 Kokkuvõte.....................................
järjest. Ka eestlasi on jõudnud autoralli maailmatasemele. Kõige edukam neist on olnud kindlasti Markko Märtin, kes jäi 2004. aastal Maailmameisri üldarvestuses 3. kohale Petter Solbergi ja Sebastian Loebi ees. 2005. aasta 18. septembril lõppes Markko karjäär suure õnnetusega, kus hukkus tema tolleaegne kaardilugeja Michel Park. Praegu on kõige edukamad eestlastes tulevikulootused Urmo Aava kaardilugeja Kuldar Sikkuga ja Jaan Mölder Juunior kelle kaardilugejaks on hetkel Frederic Miclotte. Loodetavasti suurendas minu kõne teis huvi autoralli vastu. Hoidkem pöialt eestlastele !!! AITÄH.
lõpetajatest. · 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp. · 19511956 õppis Tormis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. · 19561960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste seas oli Kuldar Sink ja Tormisest vaid viis aastat noorem Arvo Pärt. · 19561969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline Helilooming · Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud
Nimelt ei ole sellel pillil eesti keelset nimetust ning inglise keeles on see „worldstick“. See oli valmistatud Norras ning sellel oli 3 keelt. See oli kõige erilisem pill nendest ja jäi mulle kõige rohkem meelde oma suurepärase kõla poolest. Nende pillidega esitasid Eestis vägagi tuntud loo: „Jaanipäev“, mille sõnade autor on Hando Runnel. Järgmiseks võttis Ain Agan välja pilli, mis on valmistatud Türisalu panga juures, rohkem, kui 15 aastat tagasi, Kuldar Kalluste poolt. See kitarr on maailmas kõige rohkem levinud kitarri tüüp. Andre Maaker võttis välja samakujuga kitarri, mis on samuti maailmakuulus kitarr ning Eestis valminud. Kuldari pill kõlas ebatavaliselt, muutis kiirelt helikõrgust ning tekitas järele kaja ning sellega kaasnes ka kõhe tunne. Pimedas ruumis oleks see kõlanud veel hirmuäratavamalt. Kõige viimaseks mängisid nad kontserdi rahulikuima, kurveima, vaikseima loo. See lugu oli nende enda tehtud
täiendavaid koolitusi kõigile töötajatele, et vältida tulevikus sarnaseid juhuseid, sama võis artiklist välja luged ähvarduse kui ei meeldi mine minema, meil on töötajaid kuhjaga võtta („Tegelikult on firmal kahjulik, kui juht teeb ületunde, sest kui seadus isegi seda lubaks, siis lisatundide eest tuleks rohkem maksta. Tööle soovijate puudust firmal ei ole“ väidab Kuldar Väärsi) . Teise-nahas-olemise-test: Kui oleksin firma asemel siis ma ilmselt tunnistaks oma süüd, sest see aitaks hoida klientide austust, leian et süü oma kaelast veeretamisega kahjustaksin firma mainet. Mulle jäi mulje, et firma suhtub oma töötajatesse natuke üleolevalt ning mina selle lahendiga rahule ei jäänud. Lahend ei meeldiks mulle ka siis, kui oleksin bussijuht, sest oleksin eelkõige oodanud firma poolt vabandust- juba
VIIMSI KOOLITEATER Viimsi Kooliteater on tegutsenud juba 20 aastat ning nende aastate jooksul on seal kindlasti osalenud rohkem kui 1000 näitlejat, lauljat, muusikut ja tantsijat, sest kokku tuleb erinevaid lavastusi üle 30 ja erinevaid etendusi on kokku mängitud üle 200 korra. Me oleme tõesti rõõmsad ja õnnelikud ning seda tänu Teile, meie toetajad ja vaatajad, kes Te kindlalt lööte rekordi meie ilusate ümmarguste arvude reas. Pika arvutamise ja meenutamise tulemusena julgeme väita, et meie etendusi on vaatamas käinud oma 50 000 vaatajat. Seda nii Viimsi Kooli aulas, Viimsi Huvikeskuse saalis, Viimsi Rannarahva muuseumis, Viimsi mõisas, Viimsi Spordihallis, Rohuneeme kalmistu kõrval oleval platsil ja Viimsi mõisa taga mäel, kus oleme koos noorte tantsijatega teinud toredaid suveetendusi. Lisaks on käidud paljudel festivalidel, tehtud koostööd Viimsi Muusikakooli, Ylivieska kooliga Soomest ja Maido Saare Noorte Tantsijate Su...
2. VASTUSED 1. AND operaatorit kasutades saab liita märsõnale erinevaid termineid, see võimaldab kitsendada otsingut, kui märksõna osutub liiga üldiseks. OR operaatorit kasutades saab infot leida erinevatel teemadel. Kasutatakse otsingu laiendamiseks, kuna otsitakse samaaegselt ja sõltumatult igat terminit. (Amy C, 2012) 2. Jah. Pealkiri: Äriprotsesside ümberkorraldamine ettevõtete ühinemisel Elioni ja MicroLinki näitel Autor: Kuldar HANSEN Ilmunud: Tartu, 2012 (Hansen, 2012) 3. Raamatut saab laenutada Tartu Ülikooli raamatukogust. (Raamatukogu) 4. Artikkli pealkiri: THE ROLE OF COMMERCIAL BANKS FROM ROMANIA IN THE ATTRACTION OF. Autor: Corina BERICA Antud ariklis arutletakse Rumeenia kommertspankade võimalust saada toetust Euroopa fondist ning kui palju võimalusi üldiselt kasutatkse ning missugune on nende mõju. Igal pangal on oma maketingistrateegia, millest saadakse kasu oma teenuste
ooperiosade ja kontserttegevuse eest Georg Otsa nimelise auhinna. Armida, nõid, Damaskuse kuninganna, Argante armuke: Kristel Pärtna Kristel Pärtna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2011. aastal. Õppis 2009–2010 Erasmus vahetusprogrammi raames Sibeliuse Akadeemias Anssi Hirvoneni lauluklassis. Aastal 2010 oli ta Mati Palmi fondi stipendiaat ning Rahvusooper Estonia Ooperiakadeemia stipendiaat 2010–2012. Kristel Pärtna on Marje ja Kuldar Singi nimelise preemia „Noor Laulja“ laureaat (2012), Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat 2016 ja Harjumaa teatripreemia laureaat 2017. Esitamisele valitud teoste vahel valmis tervik etenduse lõpuks. Teose kulminatsioon oli laineline, tekkis pinge haripunkte mitmel erineval korral, kuid ei olnud üht kindlat kulminatsiooni. Peaosas Rinaldot mängiv Monika – Evelin Liiv oli selgelt kogemustega näitleja. Ta
Eesti kroon Sisukord · 1 Kuldkroon (19241927) · 2 Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 o 2.1 Pangatähed o 2.2 Mündid o 2.3 Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 · 3 Eesti kroon alates aastast 1992 o 3.1 Sedelid o 3.2 Mündid · 4 Vaata ka · 5 Välislingid · 6 Viited Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Kuldkroon (19241927) Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 Eesti marga ja penni kasutamine lõpet...
Lähemalt: Kadri Kipper lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri cum laude 2012. aastal. Aastail 20102012 oli ta Rahvusooper Estonia Ooperiakadeemia liige ja aastast 2012 Rahvusooper Estonia solist. Belcore, maffiapealik: René Soom Lähemalt: René Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 19951999 G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis 20002004 Eesti Muusikaakadeemias ja jätkanud 20042008 samas ka magistriõppes. Ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia (2012). Dulcamara, soolapuhujas rändarst: Raiko Raalik Lähemalt: Raiko Raalik on õppinud Heino Elleri nim. Muusikakoolis Taisto Noore lauluklassis ning õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Taavi Tampuu klassis. Aastal 2013 osales Rahvusooper Estonia noorteprojektis ,,OPERAtsioon VOX". Alates hooajast 2017/18 on Raiko Raalik Rahvusooper Estonia stipendiaat.
Kuusik õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2006 lõpetas ta nii magistratuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music & Drama's (London, UK) Rudolf Piernay juhendamisel.Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel "Messias", Haydn "Loomine", Mozart "Requiem" jpt.) ettekannetel. Tunnustatud on Klaudia Taevi nimeline konkurss - III Preemia ja Saksa muusika eripreemia,Eesti laulukonkursi "Noor Laulja 2002" - I Preemia,Marje ja Kuldar Sink´i nimeline esikpreemia "Noor muusik 2005".Ta on osalenud saates Kaks takti ette. Esitlusele tulnud aariad on pärit 19-20.saj. nad samuti on kõik suur vormist pärit.Aga kontsertil esitleti nad väike vormis. Esitlusele tulid kuulsamad aariad Vello Jürna esitlustes ja ka praegused kuulsad aariad.Näiteks Fredi laul muusikalist ,,Suudle mind Kate"(C.Porter),Adele Kuplee operetis,Nahkhiir"(J.Strauss), Straussi loodud ooperist ansambel operetist ,,Öö Veneetsias".
missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja Mozarti motette koos orkestriga. Liina Saari on "Belsatsari" kuninganna Nitokrise partii esmaesitaja Skandinaavias ja Baltimaades. Viimastel aastatel on Liina Saari koos kitarrist Tiit Petersoniga mitmel pool Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid". Raivo Tarum on trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis. 1973-1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja solist, samal ajal öppis mängima ka ajaloolisi puhkpille (barokktrompet ja zink), mis alal hiljem täiendas end ka Bruce Dickey ja Edward Tarri juhendamisel Baselis ja Haagis. 1975-1992 kuulus
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017. Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12. aastasena August Topmanilt orelitunde ning oli tema oreliõpilane ...
Põlu alla (süüdistusega "kodanlik natsionalist") sattusid ka Heino Eller, Artur Lemba jpt. 1950. aastate keskel ilmus heliloojate uus põlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega. Ester Mägi (*1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (*1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (*1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (*1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (*1935) ja Kuldar Sink (1942-1995, nii vokaal- kui ka instrumentaalteoste autor) määravad eesti muusika näo järgmistel kümnenditel ning suuresti tänagi. Arvo Pärt, kes emigreerus 1980 Läände, on muutunud muusikamaailmas Eestimaa sümboliks. 1970. aastad toovad areenile heliloojate uue põlvkonna, kellest täna on muusikapildis kesksel kohal Lepo Sumera (1950-2000, loonud 6 sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949- 2001, 8 ooperi autor), nendega liitusid veidi hiljem René Eespere (*1953), Erkki-Sven
missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja Mozarti motette koos orkestriga. Liina Saari on "Belsatsari" kuninganna Nitokrise partii esmaesitaja Skandinaavias ja Baltimaades. Viimastel aastatel on Liina Saari koos kitarrist Tiit Petersoniga mitmel pool Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid". Raivo Tarum on trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis. 1973-1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja solist, samal ajal öppis mängima ka ajaloolisi puhkpille (barokktrompet ja zink), mis alal hiljem täiendas end ka Bruce Dickey ja Edward Tarri juhendamisel Baselis ja Haagis. 1975-1992 kuulus
osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Inglismaal. Oliver Kuusik on Klaudia Taevi nimelise V Rahvusvahelise Ooperilauljate konkurssi III preemia ja Saksa muusika eripreemia, Hendrik Krummi nimelise lauljate konkursi I preemia laureaat (2006), Eesti laulukonkursi Noor Laulja 2002 I preemia laureaat ning talle on omistatud ka Marje ja Kuldar Singi nimeline esikpreemia Noor muusik 2005. Terve kontserdi jooksul tõmbasid tähelepanu neli meest, kes moodustasid tsellokvarteti nimega C-Jam. Tsellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big- band (kursiiv!), metalne ja kaasakiskuv rock-muusika, tundlik ning emotsionaalne tsellokõla. C-Jami kavasse on põimitud palju erinevaid teoseid maailma erinevate stiilide ja aja muusikast. Nende repertuaari kuulub teoseid sellistelt heliloojatelt
Referaat Hüvasti Eesti kroon Koostaja: Tartu 2010 Eesti Vabariigi rahaühikuks pole olnud alati kroon. Kui loodi Eesti Vabariik, siis ei kehtinud kroon vaid 1918 oli kastutusel mark ja penn, kuid alates 11. juulist 1924 paralleelselt kasutati väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. Eesti kroon kehtis aastatest 1928-1940. Kroon hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Enne ...
soolode ajal kostus kõrva tema täiuslik vokaaltehnika ning oli tunda ja kuulda, et ta pani Violetta rolli oma hinge. Kristel Pärtna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2011. aastal. Ta õppis aastatel 2009-2010 Erasmus vahetusprogrammi raames Sibeliuse Akadeemias Anssi Hirvoneni lauluklassis. Tema rollide hulka kuuluvad Verdi Violetta (,,La traviata"), Oscar (,,Maskiball"), Mercédès (Bizet' ,,Carmen") ning paljud teisedki rollid. Kristel Pärtna on ka Marje ja Kuldar Singi nimelise preemia ,,Noor Laulja" laureaat 2012. 5 Violetta Valéry on kaunis kurtisaan, kes elab Pariisis piduderohket elu. Kord ballil tutvustatakse Violettale Alfredo Germont'i, kes on juba ammu Violettat eemalt imetlenud ja haiguse ajal tema pärast südant valutanud. Alfredo söandab Violettaga kahekesi jäädes daamile oma armastusest rääkida ning Violetta on mehe siirusest ja puhtast armastusest liigutatud. Ta kingib mehele kameeliaõie, mille närbudes võib ta tema juurde naasta
Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistika klenditeenindaja Kristiina Väärtmaa RAHA Referaat Ester Altermann Paide 2014 SISUKORD RAHA............................................................................................................................................ RAHA AJALUGU............................................................................................................................ EESTI RAHA................................................................................................................................. EESTI KROON........................................................................................................................... KULDKROON............................................................................................................................ EESTI KROON AASTATEL 19281941................
aiatöös on midagi kodust. Mees kallab pruuni pudeli sisu pange ning pangest tõuseb auru ja kuuldub susinat. Mees näeb Taavit, Taavi uurib, mis panges on. Mees näitab surnuks põlenud viinamäetigusid. Taavi sõidab koju tagasi. Lõpuks sabub hetk, mil Taavi kohtub Airiga. Taavi astub Airi juurde tuppa ja avastab, et toas istuvad kaks noormeest ja neiu. Taavi on pettunud. Nad arutavad 7 erinevaid maailmavaateid ja kunsti üle, poiss nimega Kuldar vaidleb Taavile vastu. Kõik toasviibijad on ärritatud, Kuldar pillab veiniklaasi maha. Airi ja Taavi kohtuvad Rannaväravas. Ivo on endiselt kadunud. Airi teatab Taavile, et venelased tungisid öösel Tsehhoslovakkiasse sisse. Airi vabandab möödunud õhtu eest ning Taavi küsib tüdrukult, kas too tunneb endiselt ennast vabana nagu Stockholmi tänavatel väitis. Airi palub Taavit, et ta ei küsiks nii palju ja ei kiusaks teda.
9. märtsil 1944. aastal sai pommitabamuse "Estonia" maja. 1940. aastatel väga tugevasti kannatas ka ooperiteater. Uus hingus 1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Järgmistel kümnenditel määravad eesti muusika nägu: Ester Mägi (peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt, Kuldar Sink. 1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1972. aastal asutati vanamuusikaansambel "Hortus Musicus", mille kunstiline juht on dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen. 1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri ja Urmas Sisaski muusika. 1981. aastal alustas tööd Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mille kunstiliseks juhiks
Alfred Karindi. Põlu alla (süüdistusega "kodanlik natsionalist") sattusid ka Heino Eller, Artur Lemba jpt. 1950. aastate keskel ilmus heliloojate uus põlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega. Ester Mägi (*1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (*1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (*1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (*1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (*1935) ja Kuldar Sink (1942-1995, nii vokaal- kui ka instrumentaalteoste autor) määravad eesti muusika näo järgmistel kümnenditel ning suuresti tänagi. Arvo Pärt, kes emigreerus 1980 Läände, on muutunud muusikamaailmas Eestimaa sümboliks. 1970. aastad toovad areenile heliloojate uue põlvkonna, kellest täna on muusikapildis kesksel kohal Lepo Sumera (1950-2000, loonud 6 sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949-2001, 8 ooperi
Tsirguliina Keskkool Hanna-Liisa Pärnik-Pernik MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE 8.KLASS Tsirguliina 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE....................................................................................4 1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt........................................................................4 1.2. Eesti raha ajalugu.............................................................................................................5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992........................................................................6 2.1. Ees...
Eesti Infotehnoloogia Kolledž E-Tervis Tallinn 2014 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Tehnoloogia mõjutab inimeste igapäevast elu märkimisväärselt ning sellest on kujunenud meie lahutamatuks osa. Tänapäeva infotehnoloogia loob aina rohkem uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtluseks, vajaliku informatsiooni hankimiseks ja ühiskonna problemaatiliste probleemide lahendamiseks. Nende võimaluste kasutamine või mittekasutamine võib mõjutada omakorda inimarengut. Tehnoloogia areng on jõudnud ka tervishoiusektorisse. E-tervishoid on maailmas saamas järjest rohkem rakendust. Tänu e-tervishoiu kiirele arengule saavad inimesed mugavalt ja efektiivselt arstiabi. Kirjatöös on e-tervise kohta tehtud lühiülevaade, kuid kuna e-tervisena saab käsitleda peaaegu kõike, mis on seotud tervis...
Valmisolek on laieneda ka edaspidigi, kuid omanikud pigem keskenduvad olemasolevate tegevuste jätkuvaks efektiivsemaks muutmiseks. 2.2 Juhtkond ja personal Tänase seisuga on Premia Foodsi juhtkonnas kolm isikut: Juhatuse esimees Katre Kõvask, finantsdirektor Erik Haavamäe ja müügidirektor Silver Kaur. Ettevõtte reorganiseerimise ja börsile tuleku ajal ning ka hiljem üsna pikka aega juhtis ettevõtet Kuldar Leis. Leis tõi hiljuti ühel Ärikatla konverentsil oma lahkumise põhjuseks välja püstitatud eesmärkide täitmise ning edasi vaikselt arenevat ettevõtet ta enam juhtida ei soovinud. Lisaks oli senine turundusdirektor Katre Kõvask tõma sõnul juba piisavalt kaua uut positsiooni oodanud ning selleks ka täielikult sobiv. Antud juhul võib seda julgelt ka kinnitada, kuna Kõvask ja Leis olid koostööd teinud juba ka varasemalt Ösel Foodsis
,,Esta" on pikk ja pealegi mitte eestipärane. Meie rahvas teeks temast tingimata ,,eestu", millel natukene halvakspanev ,,poluverniku" maik, - kui teda veel hullemakski ei moonutata." 1927. aastal saadeti ajalehtede toimetustele väga erinevaid ettepanekuid mitmekesiseid ja homoorikaid, mis peegeldasid inimeste harjumusi ja tõekspidamisi. Vaba Maa avaldas alljärgneva ülevaate (13.02.1927), lisan mõned ettepanekud: ,,I mark = 100 penni; I kroon = 100 penni; I kuldar = 100 muldari; I esta = 100 sajakut; I estu =100 setut; I nahk = 100 saba" Ajaleht Vaba Maa (12.04.1927) kirjutab, et J. Tõnissoni sõnul on kroon raske Lõuna-Eestis välja ütelda. Kõige kohasem on ikkagi ,,kuldar". See oleks Eestile omapärane. Peeti vaidlusi rahaseaduse eelnõude arutelu üle, kas Eesti rahaühikuks kroon või mark peavad jääma. J. Laidoner soovitas jääda kas kroonile või margale. Riigikogu liige G. H. Vestel arvas, et
33 Lisa 9 Jalgsema järv. Foto:Kuldar Kark 34 Lisa 10 35 Kahevenna kased.Illustratsioon Johan Pitka 1937.a välja antud mälestusraamatust Lisa 11 36 Kahe venna kaskedest elab täna veel üks. Räägitakse, et Johani oma. Foto: Kuldar Kark Lisa 12 37 Jalgsema küla 38
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
