Sümbolid P – parents F – filia, filialis X – ristamine F1, F2, F3 – põlvkonnad Homosügoot – AA, aa Heterosügoot – Aa Ülesandeid 1. Hobuste puhul on punakaspruun karvavärv retsessiivne tähnilise karva suhtes. Kui heterosügootne tähniline isane paaritub punakaspruuni emasega, siis milline on genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine järglastel? 2. Lillhernel domineerib punane õite värvus valgete üle. Missuguste õitega on F1 taimed, mis saadakse sordipuhaste punaste ja valgete lillherneste ristamisel? Milliste taimedega tuleks ristata F1 isendeid, et saada F2 põlvkonnas pooled punased ja pooled valged lillherned? 3. Teatud taimedel lilla x lilla ja lilla x sinine annavad siniseid ja lillasid järglasi, kuid sinine x sinine vaid siniseid järglasi. ◦ Mida ütleb see siniste ja lillade taimede genotüübi kohta? ◦ Milline alleel on dominantne? 4
tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased Perekond: kass Liik: kodukass Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid järglasi. 3. RAKU EHITUS ( Õ 6-11) Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse, kuju, ehituse ja talitluse poolest. Rakk on organismide ehituslik ja talitluslik üksus.
Eukarüoodid Allikas: Vikipeedia Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses), mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste e. mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel (mitoos ja meioos) ja
pilliroogu sööma. Nad hammustavad madalalt ja kuival maal jääb taimestik madalakspöetud; söövad ka veisesõnnikulaikudelt ning hoiavad kõrged luhtkastevarre mättad madalaina. Sellepärast võivad nad karjamaadel olla veistele suurepäraseks täienduseks. Kuna hobused on liikuvamad, häirivad nad rohkem maapinnal pesitsevaid linde. Sellepärast tuleks pesitsusajal kasutada rohkem veiseid. Lambad kariloomadena: valivad söödataimi nõudlikumalt kui veised - meeldivad taimed süüakse ära päris maapinna lähedalt, ülejäänud taimed jäävad alles. Selle tulemusena võib osa kamarat olla madalakspöetud, samal ajal kui rohu ja jämedamate liikide seemnekandjad varred on alles ning annavad karjamaale mätliku ja "väljakasvanud" ilme. Lambad söövad tavaliselt ka angervaksa, mille veised ära põlgavad. Nad võivad takistada kibuvitsa, kadaka jt. põõsaste pealetungi. Lambad ei taha minna märjale maale ning väldivad seetõttu roo söömist
Vöötlihaskude allub tahtele, asub lihastes (pikkus u 30 cm), liigub tänu aktiini ja müosiinile (valgud) Südamelihaskude ei allu tahtele, töötab automaatselt, moodustab rakuvõrgustiku. Närvikude koosneb närvirakkudest. Võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. 9 TAIMED Juur Juur on taimeorgan, mille ülesanded on taime kinnitamine mulda ja vee ja selles lahustunud mineraalainete imemine mullast ning edasijuhtimine taime maapealsestesse osadesse, mitmeaastastel taimedel varuainete säilitamine. Juurekübar- taime kasvades pikeneb ka tema juur. Hõõrdumisel mullaosakeste vastu, kaitsevad juurekübara välimised rakud kasvukuhiku rakke, mille tõttu pikenebki juur ning uuenevad ka juurekübara rakud. Kasvuvööde- kasvavad noored juurerakud.
üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi käigus võtavad taimed keskkonnast CO2 ja H2O, tekib glükoos, jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2 +H2O Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Siia kuuluvad eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes EI sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet; loomad, inimene. 4. Paljunemine. Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. Mittesuguline
(loomad) Bioloogia üldiste ja teoreetiliste aspektidega tegelevad üldbioloogia, teoreetiline bioloogia ja biosemiootika. Elusolendite tähtsamad rühmad Viirused · Viirused Viiruste loend · Prioonid, Viroidid Bakterid · Bakterid Bakterite loend Arhed ehk arhebakterid · Arhed Arhede loend Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid Eukarüoodid Protistid · Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad) Taimed · Taimed, Taimede loend · Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad) · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ehk katteseemnetaimed. Seened · Seened (Seigseened, kottseened, kandseened) Seente loend · Samblikud Loomad · Käsnad · Ainuõõssed · Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid) · Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad) · Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid)
kui polüfüleetiline organismirühm. Primaarsed ja sekundaarsed plastiidid. 41. Hk. Punavetiktaimed 42. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed. Hk. Pruunvetiktaimed. 43. Hk.-d Neelvetiktaimed ja Vaguviburvetiktaimed. 44. Roheliste pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Silmviburvetiktaimed. Taimeriik kitsas käsitluses: Hk. rohevetiktaimed. Hk. mändvetiktaimed. 45. Samblikud. Nende ehitus, eluvormid, kasutamine, lihhenoindikatsioon. 46. Kõrgemad taimed. Soontaimed. 47. Ainuraksed loomad. 48. Loomariik kitsas käsitluses 49. Inimese evolutsioon. G. Kõrgemad taimed: 50. Taime ehitus ja toimimine H. Loomad. 51. Loomade füsioloogiline toimimine 52. Loomade käitumine I. Kooselu: ökoloogia. 53. Populatsioonibioloogia. 54. Liigid keskkonnas ja nende vahelised suhted 55. Ökosüsteemide aine- ja energiaringe. 56. Ökosüsteemide mitmekesisus. 57. Looduskaitsebioloogia. MATERJAL: Elu organiseerumise tasemed:
annaabi.ee 
10 punkti
~ 3 lehte
48 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid