Taime botaanika (0)

SAMBLAD - Bryophyta
Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia.
Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500.
Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees.
Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus.
Sammalde üldtunnused

• Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni;
  
• Sammaldel on risoidid , kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud.
  
• Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid;
  
• Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest;
  
• Samblad on eostaimed ;
  
• Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas * on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas *;
  

Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad paarilised).
Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline ).
Sammalde süstemaatika
Tuntumad sammalde hõimkonna klassid on

• Maksasamblad. See on ürgseim ja ühtlasi lihtsama ehitusega sammalde rühm, liikidest kuuluvad siis näiteks raunik (Plagomnium sp.) ja helvik (Marchantia polymorpha);
  

Helviku keha on harunev lame rakis , mille epidermises asuvad õhulõhed. Alumisel epidermisel on väljakasved, üherakulised risoidid ja soomused. Helvik on
kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil.

• Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana ( alamklass ) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik , palusammal, metsakäharik, karusambla - ja kaksikhamba liigid;
  

Kahekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel isassuguorganid ja emassuguorganid
asuvad erinevatel taimedel.
Turbasamblad
Turbasamblaid on Eestis praegu 40 liiki, see moodustab kogu maailmas leiduvatest turbasammalde liikide arvust suure enamuse.
Turbasamblad on omapärase ehitusega, harunevate okstega , happelist keskkonda taluvad taimed. Nende lehe rakke on kaht põhitüüpi: kitsad pikad ja kloroplastidega elusrakud ning suured surnud rakud (õigemini rakukestad), mis on veemahutiteks. Lisaks sellistele rakkudele mahub palju vett ka sammaltaimede vahele, sest enamasti kasvavad nad tihedasti koos. Siit tuleneb ka rabade suur veemahutavus . Rabade vesi on enamasti ka puhas, kuna happeline keskkond ei lase mikroobidel areneda.
Turba juurdekasvuks loetakse ca 1mm aastas. Eesti kõige paksem turbalasund, ligi paarkümmend meetrit, on Võrumaal Vällamäe nõlval asuvas rabas.
Sammalde paljunemine
(karusambla ehk käolina näitel)
Karusambla eosed valmivad eoskupras, mis harjase abil on tõstetud sammaltaime tippu. Eosest areneb eelniit ja seejärel kas emas- või isastaim. Neile tekivad vastavad suguorganid : emastaime arhegoonides valmivad emassugurakud, isastaime anteriidides valmivad isassugurakud.
Sugurakkude liitumisel tekkinud sügoodist* hakkavad emastaimel arenema harjas ja eoskupar . Eoskupras tekkinud meiootiliste* protsesside tagajärjel valmivad eosed.
Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome.
Sügoot - viljastatud munarakk.
SÕNAJALGTAIMED - Pteridophyta
Sõnajalgtaimi tuntakse ca 11000 liiki, Eestis kasvab neid 44 liiki.
Sõnajalgtaimede eellased olid taimeriigi evolutsioonis esimesed maismaataimed , hakates umbes 500 miljonit aastat tagasi, ordoviitsiumi ajastul, merest ka maismaale kasvama tungima (tollased taimed kuulusid nn ürgraigaste rühma).
Sõnajalgtaimed - osjad , kollad ja sõnajalad - olid valitsevaks taimerühmaks karboni ajastul, ca 340 miljonit aastat tagasi. Tollaste puu-kujuliste sõnajalgade jäänustest moodustus kivisüsi*, sellest ka karboni sünonüüm, kivisöeajastu.
Kivisüsi moodustus sarnaselt turba tekkele pooleldi lagunemata taimejäänustest. Pika aja jooksul setete alla jäänud taimne materjal tihkestus kõrgel rõhul ja -temperatuuril.
Sõnajalgtaimede üldtunnused

• Sõnajalgtaimedel on võsu ja juured;
  
• Vartes on eristunud juht- ja tugikude ;
  
• Osjad, kollad ja sõnajalad on eostaimed;
  
• Nad on enamasti mitmeaastased rohttaimed , kuid esineb ka liaane*, epifüüte* ja puukujulisi taimi;
  
• Sõnajalgtaimede viljastamine on enamasti seotud veega, nende areng viljastamisest täiskasvanuks saamiseni on aeglane;
  
• Sõnajalgtaimede sporofaas* (2n) kestab gametofaasist* (n) kauem (Vt Taimede paljunemisviisid );
  

Epifüüt - teistel taimedel kasvav, kuid mitte parasiteeriv taim.
Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised).
Liaan - ronitaim.
Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline).
Sõnajalgtaimede paljunemine
(maarjasõnajala näitel)
Maarjasõnajala eosed valmivad lehtede alumisele poolele kinnitunud eoslates ehk sporangiumites. Eosest arenenud eellehele(n) tekivad nii emas- kui isassuguorganid, arhegoonid ja anteriidid. Eelleht on tegelikkuses vaid kuni 4 mm läbimõõdus. Arhegoonides ja anteriidides tekkinud sugurakud saavadki tänu veele kokku eellehe pinnal. Tekkinud sügoodist* (2n) areneb sõnajalgtaim (sporofüüt, 2n), millele aja möödudes ilmuvad eoslad . Sporangiumites meiootiliselt* tekkinud üherakulised eosed on taas haploidsed*(n).
Seega on sõnajalgtaime rakud erinevalt sammaltaimest diploidse kromosoomistikuga. Sellist eluperioodi nimetatakse sporofaasiks. Sõnajalgtaime gametofaasi moodustavad eos, eelleht ning sellel arenenud suguorganid ja sugurakud.
Haploidne (ühekordne) kromosoomistik - igat kromosoomi rakus on vaid üks komplekt. Neil puuduvad paarilised, nendega sarnased (homoloogilised) kromosoomid selles rakus.
Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome.
Sügoot - viljastatud munarakk.
Sõnajalgtaimed on osjad, kollad ja sõnajalad. Neid rühmi eristab ehituse, paljunemise ja muu eluviisi omapära.
Osjad
Osjadel(perekond Equisetum) on tavaliselt õõnsad varred, sõlmed ja sõlmevahed ning männastena* asetsevad oksad . Osjade taandarenenud lehti asendavad fotosünteesivad varred. Mõnedele osjaliikidele (põldosi) on iseloomulik kevad- ja suvivõsu olemasolu. Kevadvõsu on klorofüllita ning kannab eospäid, suvivõsu aga roheline, fotosünteesivõimeline ja steriilne. Osja võsul, okste kinnitumiskohal on taandarenenud lehed märgata "hammastena", nende hulk on oluline liikide määramistunnus.
Eestis kasvavast 9 osjaliigist nimetagem aas-, põld-, konna-, soo- ja raudosja.
Männasjas asetus - lehtede või okste paiknemisviis varrel , kus ühel tasapinnal (ühte kohta kinnitub) paikneb rohkem kui kaks taimeorganit (lehte või oksa).
Kollad
(perekond Lycopodium ) on väga aeglase arenguga. Seetõttu on ka kõik Eestis kasvavad kollaliigid (karu-, katte-, soo-, ungru - ja vareskold) looduskaitse all. Koldade varred on kaetud väikeste igihaljaste lehtedega, mille vahel osadel liikidel eosed valmivadki. Kuid näiteks katte- ja karukollal valmivad eosed taime tipust väljaulatuvatel kandjatel kasvavates eospeades. Karu- ja kattekollal on väliselt lihtne vahet teha karukolla lehtede tippude põhjal, need on pikalt karvaks ahenenud. Nii, et karukold paistab "pehmem". Kollaeoseid kasutati imikupuudrina.
Sõnajalad
on evolutsiooniliselt ürgsemad kui osjad ja kollad. Eesti sõnajalgadest nimetagem maarja-, laane -, suga-, naiste-, soo- ja mets-soosõnajalgu. Sõnajalgtaimede liikidest Eestis haruldasemad on näiteks koldjas selaginell, raunjalad (pangapragudes), võtmeheinad, imarad jt.
PALJASSEEMNETAIMED - Gymnospermae
Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud , kes on levinud põhiliselt põhjapoolkeral, jahedamas osas. Okaspuud moodustavad taigavööndi.
Neid tuntakse ca 800 liiki, Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki: harilik mänd (Pinus sylvestris ), harilik kuusk (Picea abies ), harilik kadakas (Juniperus communis) ja jugapuu (Taxus baccata). Harulduseks loeme hõlmikpuud (Ginkgo biloba ) Tallinnas, jäänukina soojemast kliimaperioodist on ta suutnud püsima jääda ka oma Euroopa kõige põhjapoolsemas kasvukohas. Paljasseemnetaimed hakkasid Maal massiliselt levima ca 250 miljoni aasta eest, permi ja triiase ajastul. Lisaks tarbepuidule on okaspuudel oluline roll vaigu saamisel.
Paljasseemnetaimede üldtunnused

• Paljasseemnetaimedel puuduvad õied ja viljad ; Viljastamine ei pea olema seotud veega;
  
• Paljunevad seemnetega, seemnealgmed paiknevad paljalt käbisoomuste vahel;
  
• Siseehituse iseloomulikuks jooneks on trahheiidide* ja vaigukäikude olemasolu; Trahheed puuduvad (Vt Taimekoed);
  
• Enamasti on igihaljad taimed, kelle lehtedeks on okkad (vee kokkuhoid !);
  
• Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas)* taandarenenud;
  

Trahheiidid on puitunud seintega pikkadest surnud rakkudest kanalid. Nad on ca 1 mm pikkused, ühest trahheiidist teise pääsevad ained pooride kaudu.
Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised).
Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline).
Paljasseemnetaimede süstemaatika
Tavaliselt eristatakse palmlehikute (näiteks palmlehikud troopikas ), okaspuude ja vastaslehikute (näiteks efedra Vahemeremaades) klasse .
Paljasseemnetaimede paljunemine
(hariliku männi näitel)
Mänd on ühekojaline* tuultolmleja taim. Tavaliselt toimub risttolmlemine*, sest sama taime tolmukotid ja emaskäbide soomused avanevad erinevatel aegadel .
Pärast tolmlemist kulub ca 18 kuud, enne kui emaskäbisse sattunud tolmuterad seemnealgmed viljastavad ning seemned valmis saavad. Käbi hakkab kasvama ja seemneid moodustama alles teisel aastal peale tolmlemist. Rohekaks ja vaiguseks muutunud käbi ei lase seemneid välja veel ka teisel arenemisaastal. Kolmanda aasta kevadel, kui käbi kuivab ja pruuniks muutub, pääsevad seemned käbist välja.
Soodsatesse tingimustesse sattunud seemnetest arenevad paarikümne päeva jooksul tõusmed, mille kõrgus esimesel aastal ei ulatu üle 10 cm. Järgmisel aastal kujuneb esimene okstemännas.
Ühekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel emas- ja isasõied paiknevad erinevatel taimedel.
Risttolmlemine - tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale.
KATTESEEMNETAIMED - Angiospermae
Katteseemnetaimede (ehk õistaimede) liike arvatakse maakeral olevat üle 300 000, see on praegu valitsevaks taimerühmaks Maal. Õistaimed ilmusid Maale ca 135 miljonit aastat tagasi, kriidiajastul.
Õis arvatakse olevat kujunenud kas eoseid kandvast võsust või paljasseemnetaimede mõlemasugulisest käbist.
Katteseemnetaimede hulka kuuluvad kõik tähtsamad kultuurtaimed (Vt Kultuurtaimed).
Katteseemnetaimede üldtunnused

• Õie olemasolu ning sellest tulenevalt:
  
  • seemnete arenemine sigimikus *;
    
  • putuktolmlemine*;
    
• Kaheliviljastamine* (Vt Õitsemine ja viljastamine);
  
• Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Vt Taimekoed, juhtkude );
  
• Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas)* väga lühiajaline;
  

Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised).
Kaheliviljastamineon nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase organismi tekkele ning teine sperm ühineb lootekoti keskrakuga (teis- tuumaga ), pannes aluse toitekoe tekkele (Vt Õis).
Putuktolmlemine - tolmlemisviis, mille puhul putukad kannavad ühe taime õietolmu teise taime emakale. Putuktolmlejate õied on enamasti värvikirevad ja lõhnavad. Kõik katteseemnetaimed pole putuktolmlejad.
Sigimik - emaka alumine osa, milles paiknevad seemnealgmed ja millest peale viljastamist kujuneb vili.
Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline).
Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus
Katteseemnetaimed jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks seemne ehituse alusel, kuid neil taimerühmadel on ka teisi iseärasusi:
TUNNUS
KAHEIDULEHELISED
ÜHEIDULEHELISED
Idulehtede arv seemnes
Kaks
Üks
Juurestik
Valdavalt sammasjuurestik
Narmasjuurestik
Juhtkimbud varre ristlõikel
Korrapäraselt ühel ringil
Hajusalt
Lehtede roodumine
Sulg -või sõrmroodsed
Rööp- või kaarroodsed
Lehelaba serv
Harva terve
Terve
Õie osade arv
4,5 või rohkem
3 või selle kordne arv (6, 9 jne)
Õiekate
Tupp ja kroon
Lihtne (Vt. Õis)
Eluvorm
Puud, põõsad, rohttaimed
Enamasti rohttaimed