Demokraatia alusprintsiipide kohaselt peab olema hääleõigus maksimaalselt paljudel kodanikel ning iga piirang vajab sisulist põhjendust. Eesti rahvastik on demograafiliselt vananemas. Eesti keskmine valmisiga on 40 aastat. Langetades valmisiga 16 aastale, muutub keskmine valimisiga märgatavalt, ning ka tulemused oleksid teistsugused. Meie heaoluühiskond annab kõik võimalused noorte harimiseks ka poliitilisest küljest ning ma ei näe tõelist probleemi, miks kardetakse langetada valimisiga. Noored on küllaltki iseseisvad. Tuleks vaid rohkem pöörata sellele tähelepanu. Arvan, et valmisea langetamine oleks suur samm edu poole. Tuleb usaldada ka nooremat põlvkonda, sest noored on meie tulevik.
kursis poliitika ja sellega seounduvaga. Enamik 16-aastaseid noori, kes on põhikooli lõpetanud, on läbinud ka ühiskonna ja/või kodanikuõpetuse tunnid. Tallinna Ülikooli õppejõu Anu Tootsi sõnul on noored teadlikum ja iseseisvam hääletajategrupp, kui madala haridusega eakad inimesed. Tihtipeale võivad olla palju mõjutatavamad eakad, kellel on õigus hääletada, kui need 16-aastased kes on poliitikaga kursis ning kellel puudub hääletamise õigus. Kui valimisiga langetataks 16.eluaastale kasvaks noortel huvi poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu vastu ning see oleks väga oluline meie riigi arengu suhtes, sest tänu sellele adub 16-aastane vanematekodus elav noor, kui suur vastutus on see, et riigi tuleviku ja heaolu nimel peaksid kõik hääleõiguslikud kodanikud käima hääletamas. Just sellepärast ongi viimasel ajal nii Eestis kui ka mujal Lääne-Euroopas vananeva ühiskonna tõttu tõstatatud valimisea temaatika
1. Kas nõustud väitega, et Esimese maailmasõja tulemused soodustasid demokraatia laienemist Euroopas. Põhjenda oma arvamust. Nõustun/ ei nõustu NÕUSTUN. Põhjendused- 1. sõjas jäid peale demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid 2. demokraatlike õiguste laenemine nendele inimrühmadele, kelle juurdepääs oli enne piiratud. Naised said valimisõiguse, mitmes riigis alandati valimisiga. 2. Nimeta kaks diktatuurile iseloomulikku joont, mis olid ühised Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikud riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti. 2. raskused majanduses: diktaatorid lubasid võimule tulles riigi majanduslikku järje paranemist 3. Nimeta kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest diktatuuririik erineb demokraatlikust riigist. 1
See kukkus läbi, sest kõik juhtivad vabadussõdalased arreteeriti vahetult enne plaanitut. rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. Tegelikult mõisteti aga enamik vabadussõjalastest vangi. Järelikult oli diktaktuur saavutanud kontrolli igasuguse poliitilise ja avaliku tegevuse suhtes. 1937 koostati uus põhiseadus, mis tõi samuti ühiskonda suuri muutusi. Näiteks kaotati rahvaalgatuse võimalus ja streigid, valimisiga tõsteti 22 eluaastale. Riigikogu muutus kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu, valitsuse määras ametisse president. Eesti riigipeaks sai laialdaste õigustega president, kelleks sai Päts. Peaministrina moodustas valitsuse Kaarel Eenpalu. Nõnda hakati olukorda riigis nim "juhitavaks demokraatiaks", st formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul, tegelikult määrasid president ja talle alluv peaminister riigi arengusuunad. Järelikult olid uue põhiseadusega
valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Riigikogu -on Eesti Vabariigi parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogu on ühekojaline. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. 2011. aastal tuli kokku 12 Riigikogu. Praegu on riigikogu esimees Eiki Nestor, I aseesimees Laine Randjärv ja II aseesimees Jüri Ratas. Eesti Vabariigi I Riigikogu koosseis valiti 20. detsembril 1920 ja astus kokku 4. jaanuaril 1921.Enne Eesti kõrgeima seadusandliku kogu valimist 1920. aastal üldistel ja vabadel valimistel oli Eesti kõrgeimaks võimuks 1917. aastal valitud Ajutine Maanõukogu ja 1919. aastal valitud Asutav Kogu.
Enamus päevapoliitiliste teemadega kursis olevaid inimesi teab, mis on valimised ning mille jaoks vajalikud. Poliitilised teemad on levinud valdavalt just täiskasvanute seas, kuid üha enam soovitakse tõsta ka noorte teadlikkust poliitikast. Üks võimalus muuta poliitika noorte seas populaarseks on valimisea langetamine. See loob noorte jaoks juurde palju uusi võimalusi, kuid samas võivad tekkida pinge ja teatud kohustused. Madalam valimisiga tõstab noorte teadlikkust poliitikast. Varasemalt ei olnud noored inimesed, eriti põhikooliealised, poliitikaga kursis nii palju kui praegu, sest kuna varasemalt valimisõigus neile ei laienenud, siis ei olnud ka erilist tähtsust neile poliitika tagamaade tutvustamisel. Nüüd aga saavad valimas käia ka juba põhikooli lõpuklassis käivad noored, seega hakatakse noorte teadlikkust poliitikast juba varakult tõstma. Õppekavadesse
Valimissüsteemid jagatakse üldiselt kaheks. Nimetage need. 1) nimekirjavalimised 2) üksiku ülekantava hääle meetod 12.Missugune valimissüsteem kehtib Eestis? Eestis kasutatakse kõikidel valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. 13.Kui suur on Eestis parlamendivalimistel valimiskünnis? Eestis on parlamendivalimistel valimiskünniseks 5% nimekirjale üle riigi antud häältest. 14.Kas Eestis peaks kohalike omavalitsuse valimistel osalemiseks langetama valimisiga? Põhjendage oma vastust. Jah, ma arvan küll, sest vanemad inimesed võivad oma põhimõtetes kinni olla ja ei lase omavalitsusel areneda. Noored inimesed on alustalaks, kes teavad täpsemalt, mida noortel on vaja ja teevad kindlasti paremaid otsuseid. 15.Miks on ebaausad valimised ühiskonnale kahjulikud? Põhjendage oma vastust. Tõkestab demokraatiat ja on rahvuslike huvide edendamise seisukohalt kahjulik. Kui võimule on ebaseaduslikult saanud
Sisemajanduse koguprodukt Töö hüpotees: Norra on kõrgeltarenenud riik, mille erinevad makromajanduslikud näitajad on väga head. Norra põhiandmed Norra on parlamentaarne demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsioonilise monarhiga riik Riigipeaks Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Peaminister Kjell Magne Bondevik Valimisaktiivsus on enamasti 80% ringis. Üldine valimisõigus meestele kehtestati 1898. aastal,naistele 1913. aastal. Valimisiga algab 18. eluaastast. Norra pindala on 386 958 km2 Pealinnaks Oslo Kehtiv rahaühik on Norra kroon ( 1 kroon = 100 ööri) Majanduse üldiseloomustus Nafta ja maagaas Otsejuhtmed Suurbritanniasse ja Saksamaale Ekspordilt maailmas 3 kohal, bensiini toomisel 7 koht Edukas puurimistehnoloogia arendaja Loodusvarad Al, Mg ja erinevate rauasulamite suurtootja maailmas
Ajaloo küsimused Pt.9-9B, 10B 1. Millal lõppes Saksa okupatsioon? 2. Mis siis esimestena loodi? 3. Kes sai kaitseliidu ülemaks? 4. Millal ja millega algas Vabadussõda? 5. Kes olid Eesti Punaste juhid? 6. Millal loodi Eesti Töörahva kommuun? 7. Kes oli Juhan Pitka? 8. Millal sai Johann Laidoner Eesti vägede ülemjuhatajaks? 9. Kes oli Julius Kuperjanov? 10. Millal toimub Paju lahing? 11. Millal vabastati Valga ja Võru? Millal Petseri? Millal Tartu? 12. Millal vallutati Pihkva? 13. Mis oli Landesvehr? 14. Millal algas Landesvehri sõda? 15. Millal ja mida tähistame võidupühana? 16. Millal Landesvehr alistus? 17. Millal sõlmiti Tartu rahu ja kes kirjutas eestlastest alla sellele? 18. Mida Venemaa lubas siis? 19. Millal ja kes võttis vastu esimese põhiseaduse? Millal see kehtima hakkas? 20. Kellele kuulus seadusandlik võim? Kellele kuulus täidesaatev võim? Kes juhtis val...
NB! Peaministri tagasiastumisele järgnevad uued Riigikogu valimised, sest Riigikogu on see, kes valitsuse ametisse kinnitab. Kohalik võim. Kohalikeks haldusüksusteks on vallad ja linnad. Kohalik võim moodustub valla- või linna volikogust (seadusandlik võim ) ja selle poolt valitud valla- või linnavalitsusest (täidesaatev võim) Volikogud valitakse kohalike elanike poolt. Valida võivad ka mittekodanikud, aga nad peavad olema antud paigas elanud viimased 5 aastat. Valimisiga 18.a.-st. Kandideerimise iga kohalikku volikogusse ka 18.a. NB! Mittekodanikud kandideerida ei saa. Volikogu valib endi hulgast volikogu esimehe ning seejärel valla- või linnavalitsuse ja see omakorda vallavanema või linnapea. Volikogu ülesanded: · valib valla- või linnavalitsuse · võtab vastu kohaliku eelarve · kehtestab kohalikud maksud või teeb maksusoodustusi · kinnitab kohaliku arengukava
Tõsi, noored, kel vanust alla 18, ei ole veel valijad, kuid paljudel neist on poliitiline eelistus ja arvamus ühiskondlikel teemadel juba kujunenud. Samas on neid, kes vanuse poolest võivad valimas käia, kuid neil puudub tegelik poliitilineeelistus. Kumba me siis tegelikult tahame - kas valijaid, kes teevad seda kohustusest, ja pärast kirudes - mis on eestlastele kombeks - või tahame me otsusekindlaid ja teadlikke valijaid? Mu eesmärk ei ole propageerida ettepanekut langetada valimisiga, kuigi pooldan seda kahe käega. Küll aga tahan öelda, et Eestis on palju neid valijaid, kes oma eelistuste ja teadmiste puudumise tõttu jäävad alla sellele protsendile noortele, kes tegelikult ka teavad, kuidas korda parandada ja tahavad seda teha.Tõsi on ka see, et mingi hulk noortest ei huvitu üldse poliitikast, kuid kindlasti ei ole huvi puudumine ja ükskõiksus poliitika suhtes levinud ainult noorte seas. See on probleem ka nende inimeste seas
Politoloogia 1. Riigikogu, valitsuse struktuur ja põhifunktsioonid Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. Riigikogu on ühekojaline. Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi.
parteinimekirjade järgi. Erakondlik valimiskünnis on 5% või kolm isikumandaati. Parlamendiliikmete volitused kestavad neli aastat. Valida võivad vähemalt 18- aastased. Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament ehk Riigikogu. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel, seejuures kehtib 5% valimiskünnis. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21. eluaastast. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant Vabariigi Presidendi. 7 2 MAJANDUSLIK KESKKOND Majandusliku keskkonna mõjud on peamiselt: SKP muutumine, inflatsioon, intressimäärad, sissetulekute tase, tööpuuduse tase, valuuta stabiilsus, elanike säästud ja laenukoormus, eelarve tasakaal, välisriikide majandusolukord, sissetulekute kihistumine ja regionaalse majandusarengu eripärad. 2
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Konstitutsiooniline monarhia 1789-1792 REVOLUTSIOONI PÕHJUSED Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis T...
6. Kuna mõlemal poolel oli tuumapomm, hoiti tuumasõda ära. NL elanikkond kannatas rohkem selle all, kuna rahva arvel sellise tehnika areng. PT 25 DEMOKRAATLIK MAAILM 1. USA kommunismi leviku peatamine, lisaks ei lubatud ka kommuniste tagakiusata, võimul olid demokraadid; vabamajandus. PR 46 koostati põhiseadus ja kiideti heaks referendumiga; langetati valimisiga. SAKS lõppes diktatuur, 1949 põhiseadus, Bundestagi valimised Läänetsoonides. SB välispoliitika ehk India iseseisvumine, rahvad soovisid iseseisvust, India iseseisvus valutult. 2. Prantsusmaal vahets nn IV vabariigi ajal valitsus 12 aasta jooksul 22 korda probleem jäi püsima. USAs nõiajaht kommunistidele 1954. 3. Demokraatia levik maailmas. Impeeriumi kooshoidmiseks peale sõda enam jõudu polnud
kõik korrad jooksid rappa. Eeskuju sooviti võtta USAst ja Soomest · Allkirjade kogumise protsess oli järgmine: o Koguti allkirjad ning anti petitsiooniga parlamendi kätte o Parlamendil oli kohus asjaga tegeleda o Küsimus läks rahvahääletusele Hiljem rahvahääletustest loobuti Mis polnud demokraatlik? I tasand institutsionaalne tasand · Autoritaarne suund (1938) · Otsustati suurendada valimisiga (20lt 22ni 1938 aasta PS). Otsust suurt põhjendada ei suudetud. Peamine argument oli vastutustundlikkuse puudumine noorematel. · 1938 ei saanud valida ka ajateenijad · President sai peaaegu absoluutse võimu, mille tekitas võimu koondumine ühe isiku kätte · Ükski eelnõu ei saanud ilma presidendi nõusolekuta jõustuda · Riigikogu puhkuse ajal (või laiali oleku ajal) sai president ikkagi eelnõusid teha ning
c. Riigikogu poolt kiireloomulisena § 163 lg 1 p.2; § 166 : 4/5 kohalolijatest (poolt hääletab vähemalt neli korda rohkem kui vastu) + 68 (2/3 koosseisust) 3. § 167 – president peab välja kuulutama VI Põhiseaduse areng TÄIENDA!! 1) 2003 § 156, jõustus oktoobris 2005 2) 2003 PSTS, jõustus jaanuaris 2004 3) 2007 preambulisse lisati eesti k 4) 2011 muudeti riigikaitse korraldust 5) 2015, lagendati KOV valimisiga § 4 Põhiseaduse tõlgendamine I Tõlgendamise mõiste (suuremast väiksemani) 1. Tõlgendamine largissimo sensu – tõlgendamine kõige laiemas tähenduses – arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu – arusaamine keelelistest väljenditest – tõlgendamine laias tähenduses 3
01.jaan 1938 hakkas kehtima uus põhiseadus, mille kohaselt presidendi võim oli võrreldes 1934.a seadusega veelgi suurem- nt võis ta otsustada valitsuse püsimise ja Riigikogu laialisaatmise küsimusi. Riigikogu muutus kahekojaliseks: Riigivolikogu (80 liiget, valiti rahva poolt) ja Riiginõukogu (40 liiget, osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulus sinna ameti poolest, osa määras president). Valitsuse määras ametisse president. Kaotati rahvaalgatuse võimalus, valimisiga tõsteti 22 eluaastale. 1938.a valimistel võitsid suurelt valitsuse toetatud RAHVARINDE kandidaadid. Aprillis 1938 sai Pätsist esimene EVR president. Peaministrina moodustas valitsuse Kaarel Eenpalu. Olukorda riigis hakati nim "juhitavaks demokraatiaks", st formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul, tegelikult määrasid president ja talle alluv peaminister riigi arengusuunad. VÄLISPOLIITIKA
alles 1920. aasta 19. konstitutsiooni muudatusega ehk ajaks, mil meestel olid n-ö vabandused naiste eemalhoidmiseks otsas. Mustanahalistel võttis aga veel pea 50 aastat aega, et saada täielik valimisõigus, mis oli näiliselt saavutatud juba 15. muudatusega pärast Kodusõda, kuid oli tegelikkuses piiratud läbi erinevate maksude ja muude takistuste, seda eriti Lõuna osariikides. 1971. aastal laiendati valimisõigust veelgi, alandades üleriigiliselt valimisiga 21 eluaastalt 18 peale. (Gitelson jt, 1996, lk. 158-159; Patterson, 2008, pp. 190-191) Seega on tänapäeval pea igal täiskasvanud USA kodanikul võimalik valimistel osaleda. Siiski on miljoneid inimesi, kes seda võimalust ei kasuta, luues nii nähtuse, mis eristab riiki teistest Lääne demokraatiatest. Nimelt on USA valimisaktiivsus väga madal, vähenedes aina rohkem ning püsides alates eelmise sajandi keskpaigast keskmiselt 55% peal üldvalimistel ning 40% piiril Kongressi vahevalimistel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
