juhtumi näitel ja sedakaudu saada täiendavat informatsiooni. Uurimisele on iseloomulik mitme erineva uurimistehnika samaaegne kasutamine. On palju juhtumianalüüsi vastaseid, kes ei pea meetodit teaduslikuks. Flyvbjerg (2004) on need väited aga ümber lükanud ning toonud välja juhtumite uurimise osatähtsuse õppimisprotsessis, mis erinevalt faktide ja reeglite õppimisest lisab põhiteadmistele ka teatava ainealase pädevuse. Lijphart (1971, 691) lisab, et juhtumianalüüs võimaldab meil ühte juhtumit põhjalikult ja süvendatult uurida ning sobib suurepärselt kasutamiseks olukorras, kus andmete olemasolu või muud ressursid on piiratud. Kuigi teaduses eelistatakse suurte valimite põhjal tehtud uuringuid juhtumianalüüsidele on Flyvbjerg (2004, 432) rõhutanud Thomas Kuhn'i sõnu, et teadusuuring ilma hästi teostatud juhtumianalüüsita on nagu teadus ilma näideteta ning teadus ilma näideteta on tulemusteta teadus.
Tulemus on arutlejaid siduv konsensus. 6. Korporatiivne demokraatia-Esindamine on korraldatud selgepiiriliste ja ette teada hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna. Erinevad astmed: regionaalsena palju kasutusel (KOV), kutsealade kaupa vähem. 7. Leppedemokraatia: Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas. Konsotsiatiivne demokraatia (Lijphart) –kodurahu tagav rühmaeliitide koostöö killustunud riikides. 8. Rahvademokraatia?- Mõistet rahvademokraatia kasutavad ennekõike diktatuurirežiimid enese legitimeerimiseks/hiina rahvavabariik jne/.Retooriliselt tähtsustatakse rahva tahet, praktikas määratleb selle sisu autoritaarne valitseja või valitsev kildkond. ERINEVAD LÄHENEMISED DEMOKRAATIALE 1. Elitistlik lähenemine demokraatiale.: 1
loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? Muutujad 3 • Üks mitmetest teadustöö eesmärkidest: seose leidmine muutujate vahel • Seos muutujate vahel võib olla: • Otsene • Pöördvõrdeline • Mittelineaarne • Teaduslik ühetähenduslikkus – NB! Iga seos ≠ alati põhjuslik seos • N: uppumiste arv ja jäätise läbimüük Meetodite taksonoomia • Lijphart (1971) eristab nelja peamist meetodit sotsiaalteadustes: – Eksperimentaalne meetod – põhineb kvantitatiivanalüüsil – Statistiline meetod – põhineb kvantitatiivanalüüsil – Võrdlev analüüs – põhineb nii kvantitatiiv- kui ka kvalitatiivanalüüsil – Juhtumi analüüs – põhineb nii kvantitatiiv- kui ka kvalitatiivanalüüsil Eksperiment • Tõeline katse loodusteaduse tähenduses
presidenti tagandada (Jakobson, Kalev, Lumi, Ruutsoo, Saarts, Sootla, Toots ja Vetik, 2011, lk. 384-385). Kui parlamentaarses süsteemis on valitsuse juhiks peaminister, siis USAs kui presidentaalse süsteemiga riigis on valitsuse juhiks president ning ta määratakse ametisse põhiseadusega ettenähtud neljaks aastaks. Üldjuhul ei ole parlamendil võimalik sundida presidenti tagasi astuma, kuid see on võimalik juhul, kui president mõistetakse süüdi kriminaalkuriteos. (Lijphart, 2009, lk. 122). USA presidentaalse süsteemi puhul valitakse president küll rahva poolt, kuid valimised ei ole täiesti otsesed. Nimelt langetab lõpliku otsuse valijameeste kogu, kuhu valitud valijamehed hääletavad üldjuhul vastavalt oma osariigi valijate eelistustele. (Jakobson jt, 2011, lk. 385). Kui parlamentaarses süsteemis on mitmeisikuline täitevvõim, siis presidentaalse süsteemi puhul on ainult üks ainuisikuline jajaotamatu võimuga täitevvõim
4. usaldus 1975 ilmus raamat "The Crisis of Democracy", kirjeldage põhijäreldusi - Huntington: rahva poliitiline aktiivsus, s.t. osavõtt ning nõudmised võrdsuse järele, on suurenenud ning valitsus ei suuda sellele lihtsalt piisavalt reageerida. Crozier põhjuseks on traditsiooniliste väärtuste ja institutsioonide kokkuvarisemine ning kasvanud sotsiaalne mobiilsus. Watanuku probleemiks on korruptsioon. Mida tähendab konsotsiaalne demokraatia - Lijphart konsotsiaalne demokraatia. See on uus demokraatia vorm, kus lisaks esindusprintsiibile võetakse arvesse ka etnilisi või religioosseid tunnuseid Belgia, Shveits Mis seletab poliitilise usalduse langemist enamus lääneriikides viimastel aastakümnetel? · Kättesaadav informatsioon · hindamise kriteerium tegevuse tase on sama, kuid inimesed on muutunud nõudlikumaks, postmaterialistlikud väärtused
number; kuni 1994 aastani piisas 200-st liikmest) 3. Erakond ei tohi propageerida riigi võimu vägivaldset eemaldamist 4. Erakonnal ei tohi olla relvastatud struktuuri 5. Eestis ei tohi tekkida võõrerakondade harusid Kui palju erakondi võiks olla? · Hetkel 12 erakonda · Kokku on olnud ca 60 erakonda (alates 1980ndate lõpp) · Enim pandi erakondi kinni pärast seda, kui erakondade piirmääraks pandi 1000 liiget · Lijphart: ,,Vaidlusküsimused aitavad kaasa erakondade tekkele" · 7 põhilist vaidlusküsimust: 1. Rikkus/Vaesus 2. Etnilisus 3. Religioossus 4. Maa ja linn 5. Reziim 6. Välispoliitika 7. Postmaterialistlikud küsimused · Igat probleemi saab hinnata skaalal 1, 0,5 ja 0. Kui analüüsida Eestit sellisel skaalal nendes küsimustes, siis oleks Rein Toomla subjektiivsel arvamusel pilt järgnev: Rikkus 1
See on Danzingeri järgi 90-ndate alguses. Viimase kümne aasta jooksul on samas toimunud mitmed sündmused – endine Jugoslaavia, Tšetšeenia, Aafrikas Sudaan, Iraak, Afganistan jt. Politoloogia kõrgaeg oli II maailmasõja järgne periood u 1945-65. Tuntumad politoloogid: Hannah Arend (surn 1975), Francis Fukuyama, Zbigniew Brzezinski, Samuel Huntington, George F. Kennan (surn 2005), Juan Linz, Immanuel Wallerstein, Brian Barry, Robert Putman, Jean Blondel, Arend Lijphart, Robert Dahl, Rein Taagepera (2008 Skytte). Skytte auhind on üks olulisemaid (võrreldakse Nobeli auhinnaga), alates 1995 ning Dahlist. Poliitilise käitumise mõjutajad On 4 tüüpi tegureid mis inimese poliitilist käitumist mõjutavad: 1. Keskkond 1.1. Poliitiline keskkond Nt: Ugandas ei tohi poliitikast rääkida, Hiinas peab, Boliivias keegi ei tea poliitikast midagi, USAs natuke teab jne. 2.1
annaabi.ee 
