juhtumi näitel ja sedakaudu saada täiendavat informatsiooni. Uurimisele on iseloomulik mitme erineva uurimistehnika samaaegne kasutamine. On palju juhtumianalüüsi vastaseid, kes ei pea meetodit teaduslikuks. Flyvbjerg (2004) on need väited aga ümber lükanud ning toonud välja juhtumite uurimise osatähtsuse õppimisprotsessis, mis erinevalt faktide ja reeglite õppimisest lisab põhiteadmistele ka teatava ainealase pädevuse. Lijphart (1971, 691) lisab, et juhtumianalüüs võimaldab meil ühte juhtumit põhjalikult ja süvendatult uurida ning sobib suurepärselt kasutamiseks olukorras, kus andmete olemasolu või muud ressursid on piiratud. Kuigi teaduses eelistatakse suurte valimite põhjal tehtud uuringuid juhtumianalüüsidele on Flyvbjerg (2004, 432) rõhutanud Thomas Kuhn'i sõnu, et teadusuuring ilma hästi teostatud juhtumianalüüsita on nagu teadus ilma näideteta ning teadus ilma näideteta on tulemusteta teadus.
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? Muutujad 3 • Üks mitmetest teadustöö eesmärkidest: seose leidmine muutujate vahel • Seos muutujate vahel võib olla: • Otsene • Pöördvõrdeline • Mittelineaarne • Teaduslik ühetähenduslikkus – NB! Iga seos ≠ alati põhjuslik seos • N: uppumiste arv ja jäätise läbimüük Meetodite taksonoomia • Lijphart (1971) eristab nelja peamist meetodit sotsiaalteadustes: – Eksperimentaalne meetod – põhineb kvantitatiivanalüüsil – Statistiline meetod – põhineb kvantitatiivanalüüsil – Võrdlev analüüs – põhineb nii kvantitatiiv- kui ka kvalitatiivanalüüsil – Juhtumi analüüs – põhineb nii kvantitatiiv- kui ka kvalitatiivanalüüsil Eksperiment • Tõeline katse loodusteaduse tähenduses
(Lijphart, 2009, lk. 183-184) USA puhul on tegemist eraldatud funktsioonidega föderatsiooni vormiga, mis tähendab, et detsentraliseerituse tase on üsna kõrge ehk teisisõnu - kohalikel võimuorganitel on laialdased õigused. Igat liiki valitsusel on mingid tegevused, mille osas ta langetab lõpliku otsuse ning ka põhiseadusest tuleneb eeldus, et nii üleriigiline kui ka osariigi valitsemistasand teostab võimu, ilma et sekkuks teise tasandi pädevusse. (Gitelson jt, 1996, lk. 47; Lijphart, 2009, lk. 183) Lisaks väljendub osariikide sõltumatus selles, et neil on oma põhiseadused, mida nad võivad föderaaltasandi põhiseadusega kindlaksmääratud piirides ise muuta ning seega eksisteerib nende jaoks sisuliselt ka võimalus katsetada erinevate valitsemisvormidega. Näiteks on osariigid eksperimenteerinud eri valimissüsteemidega ja olgugi et USA on majoritaarse valimissüsteemi tuntuim näide, on nn. valijavaliku seadusega lubatud
usaldust Millised on Putnami sotsiaalse kapitali teooria põhiväited? Tsiviilühiskonna organisatsioonide tugeva võrgustiku olemasolu loob ühiskonnas usaldust ja koostööd. See omakorda loob eeldused sotsiaalseks integratsiooniks, suuremaks osavõtuks poliitikast ning stabiilseks demokraatiaks. Milles seisneb poliitilise kultuuri teooria peamine kriitika? on liiga sõltuv USA ja Suurbritannia mudelist näiteks on olemas ka veel konsotsiaalse demokraatia vorm Lijphart, kus konsensus põhineb erinevate eliitide kokkuleppel ning eri rahvus- ja religioossete gruppide vahel võimu ja ressursside konstitutsioonilises jaotuses. Aasia riigid erinevad lääne omadest ning neil on teistsugune pk, mis ei pruugi olla madalam. metodoloogilised raskused kuidas saab järeldada põhjuslikke seoseid poliitilise kultuuri ja institutsioonide vahel kumb on põhjus ja kumb on tagajärg, võib olla on hoopis tegemist vastastikuse mõjuga?
number; kuni 1994 aastani piisas 200-st liikmest) 3. Erakond ei tohi propageerida riigi võimu vägivaldset eemaldamist 4. Erakonnal ei tohi olla relvastatud struktuuri 5. Eestis ei tohi tekkida võõrerakondade harusid Kui palju erakondi võiks olla? · Hetkel 12 erakonda · Kokku on olnud ca 60 erakonda (alates 1980ndate lõpp) · Enim pandi erakondi kinni pärast seda, kui erakondade piirmääraks pandi 1000 liiget · Lijphart: ,,Vaidlusküsimused aitavad kaasa erakondade tekkele" · 7 põhilist vaidlusküsimust: 1. Rikkus/Vaesus 2. Etnilisus 3. Religioossus 4. Maa ja linn 5. Reziim 6. Välispoliitika 7. Postmaterialistlikud küsimused · Igat probleemi saab hinnata skaalal 1, 0,5 ja 0. Kui analüüsida Eestit sellisel skaalal nendes küsimustes, siis oleks Rein Toomla subjektiivsel arvamusel pilt järgnev: Rikkus 1
See on Danzingeri järgi 90-ndate alguses. Viimase kümne aasta jooksul on samas toimunud mitmed sündmused – endine Jugoslaavia, Tšetšeenia, Aafrikas Sudaan, Iraak, Afganistan jt. Politoloogia kõrgaeg oli II maailmasõja järgne periood u 1945-65. Tuntumad politoloogid: Hannah Arend (surn 1975), Francis Fukuyama, Zbigniew Brzezinski, Samuel Huntington, George F. Kennan (surn 2005), Juan Linz, Immanuel Wallerstein, Brian Barry, Robert Putman, Jean Blondel, Arend Lijphart, Robert Dahl, Rein Taagepera (2008 Skytte). Skytte auhind on üks olulisemaid (võrreldakse Nobeli auhinnaga), alates 1995 ning Dahlist. Poliitilise käitumise mõjutajad On 4 tüüpi tegureid mis inimese poliitilist käitumist mõjutavad: 1. Keskkond 1.1. Poliitiline keskkond Nt: Ugandas ei tohi poliitikast rääkida, Hiinas peab, Boliivias keegi ei tea poliitikast midagi, USAs natuke teab jne. 2.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
