Erakonnad, valimised, demokraatia, diktatuur, riik, põhiseadus (0)

5 VÄGA HEA

Kontrolltöö nr 2

Erakondade mõiste ja roll demokraatlikus ühiskonnas. Erakondade põhitüübid.
Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada.
Erakondade roll demokraatias :

Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid
Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks
Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse
Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitilised liidrid , kes hiljem hakkavad riiki valitsema
Valitsemine – erakonnad viivad valitsuses ellu poliitikaid, teostavad reforme, juhivad riiki

Erakonna organisatsioon ja rahastamine .
Erakonnaorganisatsioonis võib eristada kolme kihti:

Erakonna juhtkond – tegeleb sisulise juhtimisega. Erakonna juht, otsustab kõige olulisemaid küsimusi .
Aktivistid – erakonna liikmed, kes juhtkonda ei kuulu, kuid löövad parteis aktiivselt kaasa
Lihtliikmed – enamasti passiivsed, osalevad mõnel parteiüritusel ning maksavad liikmemaksu

Parteid saavad raha kolmest allikast:

Liikmemaksud – eestis moodustab erakondade tuludest umbes 1-2%
Annetused – eestis on lubatud vaid eraisikute annetused, mujal ka äriühingute annetused.
Riigieelarve – eestis saavad erakonnad umbes 80-90% oma tuludest maksumaksjalt e riigieelarvest.

Tähtsamad erakonnasüsteemid.

Üheparteisüsteem – riigis esindatud vaid üks partei, teised keelatud. Puudub erakondadevaheline konkurents ja vastasmõju, mis on igasuguse erakonnasüsteemi toimimise aluseks.
Dominantse partei süsteem – ühe partei suur ülekaal, võtab 50% parlamendi kohtadest ja moodustab üksi valitsuse, teised mängivad kõrvalist rolli.
Kaheparteisüsteem – riigis kaks põhilist erakonda, üks võidab valimistel üle poole parlamendi kohtadest ja moodustab valitsuse. Teine saab reeglina 40% kohtadest, peab jääma opositsiooni.
Mõõdukas mitmeparteisüsteem – põhierakondi rohkem kui kaks (3-5). erakondadevahelised maailmavaatelised erinevused pole suured, on võimalik jõuda kompromissidele ja moodustada valitsuskoalitsioone.
Äärmuslik mitmeparteisüsteem – põhierakondi on palju (üle 5, vahel üle 10). Maailmavaatelised erinevused on suured ja tihti ületamatud.

Eesti erakonnasüsteem ja selle kujunemine.
Eesti erakonnasüsteemis on kõige olulisemaks lõheks rahvuslõhe. Erakondi eristab suhtumine siinsesse vene vähemusse ja lähiajalukku.
Eesti on mõõdukas mitmeparteisüsteem. Erakondade vahel valitseb suhteline tasakaal.
Kujunemine:

Sõdadevahelises demokraatses eestis oli äärmuslik mitmeparteisüsteem, parlamendis oli tavaliselt esindatud üle 10 erakonna (ükski erakond ei saanud reeglina üle 15% häältest).
Erakonnad taastekkisid 1990. aastate alguses. Erakonnasüsteem oli äärmuslik mitmeparteisüsteem – riigikogus (92—95) oli esindatud 7-9 erakonda.
1990 aastatel oli tavaline, et uusi erakondi loodi pidevalt juurde, muudeti nimesid , liituti ja lõheneti – erakonnasüsteem väga ebastabiilne.
1990 aastate lõpp ja 2000 aastate alguses erakonnasüsteem näitas stabiliseerumise märke . Enamik tänaseid põhierakondi olid siis juba välja kujunenud (reformierakond, isamaaliit , SDE).
Tänane üsna stabiilne parteisüsteem kujunes välja alles 2000. aastate teisel poolel.

Valimiste põhimõtted ja peamised valimissüsteemid .
Valimised on demokraatliku valitsemissüsteemi kõige olulisem komponent .
Demokraatlikud valimised peaksid olema:

Otsesed – valimistulemuse määravad valijate hääled, mitte miski muu
Salajased – igaüks hääletab eraldatud valimiskabiinis ning teistel pole õigust tea valikut teada
Ühetaolised – iga kodaniku häälel on võrdne kaal
Regulaarsed – valimised toimuvad kindla ajavahemiku järel, tavaliselt 4-6 aasta.

Valimissüsteemid:

Majoritaarne valimissüsteem – riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti ning igast ringkonnast valitakse üks kandidaat kes kogu enim hääli.
Proportsionaalne valimissüsteem (ka Eestis) – samas proportsioonis, kui palju erakond hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus.

Antud valimissüsteemis on kaks olulist momenti:

Valimiskünnis – paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel valimistel koguma, et saada kohti parlamendis. Eestis on valimiskünnis 5%, alla selle riigikokku ei pääse.

Valimisnimekirjad – suletud nimekirjaga on tegemist siis, kui erakonnad on ise kandidaadid nimekirjas reastanud. Valija saab hääletada terviku nimekirja poolt, mitte üksikute kandidaatide poolt. Avatud nimekirjaga on tegemist siis, kui valija saab nimekirjast ise valida endale sobiva kandidaadi.

Eesti valimissüsteemi üldiseloomustus.
Eestis on kasutusel poolsuletud erakonnanimekirjadega proportsionaalne valimissüsteem – valija annab hääle küll kindlale kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest.
Eesti valimissüsteemis toimub häälte jagamine kolmes etapis :

Isikumandaat – saavad kandidaadid, kes ületavad ringkonna kvoodi . Enamasti väga tuntud ja populaarsed poliitikud, kellele antud häälte arv ulatub tuhandetesse.
Ringkonnamandaat – selle saamiseks peab partei ületama 5%-lise üleriigilise valimiskünnise. Erakond saab nii mitu mandaati (kohta Riigikogus), kui mitu korda ületab tema häälte arv ringkonnas kehtivat kvooti. Rohkem hääli = rohkem kohti.
Kompensatsioonimandaat – vajalik selleks, et täita seni välja jagamata Riigikogu kohad ja viia valimistulemused ja kohtade jaotus proportsiooni. Mandaate saavad erakonnad kes on ületanud 5% valimiskünnise.

Valimisaktiivsust mõjutavad tegurid.

Valimiste olulisus – näiteks kohalikel valimistel aktiivsus väiksem kui parlamendivalimistel.
Valimiste toimumise tihedus – mida rohkem järjestikuseid valimisi, seda rohkem valijad tüdivad.

Erakondade ees seisvad probleemid kaasaja demokraatlikus ühiskonnas.

Side ühiskonna ja oma traditsioonilise valijarühmaga nõrgeneb.
Inimeste valimiseelistused on kõikuvad – järjest enam sõltub see juhuslikest teguritest ja meedia mõjust.
Usaldus erakondade vastu madal – erakonda kuulumine pole enam populaarne

Demokraatia mõiste, põhitunnused, jagunemine.
Demokraatial on tänapäeval 2 põhitähendust:

Rahva võim (ka rahva valitsus)
Riik, kus võimul on rahvas

Demokraatia põhitunnused:

Põhiseaduslik valitsus – valitsus ja parlament on ametisse asunud seaduse alusel (mitte vägivalla ega riigipöördega)
Kehtivad inimõigused – sõna-, trüki -, südametunnistuse jne vabadused kehtivad päriselt (mitte ainult paberil)
Kõigi võrdsus seaduse ees – nt seaduserikkumise eest kõigil sama karistus .

Demokraatia jagunemine:

Otsene demokraatia – see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Võimalik vaid väga väikeses riigis.
Esindusdemokraatia ( e vahendatud demokraatia) – kodanike huve vahendavad rahva poolt parlamenti valitud esindajad

Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad.

Diktatuuri tunnused, jagunemine.
Diktatuuri tunnused:

Võim ühel inimesel või kitsal grupil
Diktaatoril piiramatu võim otsuste tegemisel, ta ei toetu seadustele vaid jõule.

Diktatuuri jagunemine:

Autoritaarne diktatuur – leebem, vähese vägivallaga
Totalitaarne diktatuur – karmim, vägivaldsem

Riigi tunnused. Riigivõimu kolm komponenti.
Riigi tunnused:

Riigivõimu kolm komponenti:

Seadusandlik võim – teostab parlament, töötab välja seadusi

Täidesaatev võim – teostab valitsus, viib seadusi ellu

Kohtuvõim – esindajaks kohtuorganid, valvavad seaduse täitmist

Riigi valitsemise vormid.
Riigi valitsemise vormid:

Vabariik – iseloomustab kõrgemate riigiorganite valitavus.
Jaguneb omakorda kaheks:

Parlamentaarne vabariik – (Eesti) valitsus vastutab parlamendi ees, parlamendi võim suur
Presidentaalne vabariik – (Soome, Venemaa, USA) valitsuse moodustab president

Monarhia – iseloomustab suguluse alusel päritav ainuisikuline võim.
Jaguneb omakorda kaheks:

Absoluutne monarhia – piiramatu kuningavõim , kogu võim ühel isikul
Konstitutsiooniline e parlamentaarne e piiratud monarhia – kuningas jagab võimu parlamendi ja valitsusega, on olemas põhiseadus

Riigi korralduse vormid.
Riigi korralduse vormid:

Unitaarriik – ühtne riik, millesse ei kuulu iseseisvaid osi. Riigil ühtne seadusandlus , võimu- ja valitsusasutused. (Eesti)
Föderatsioon e liitriik – riik mille osad on suhteliselt iseseisvad. Osariikidel laialdased õigused. Välispoliitika ja julgeolek on rangelt ühtne ja keskvõimu kontrolli all. (Ameerika Ühendriigid)

Põhiseaduse mõiste. Eesti põhiseadused. Praegu kehtiva Eesti Vabariigi põhiseaduse ülesehitus, Eesti riigi eesmärk, kodanike õigused ja kohustused.
Põhiseadus – seadus, mis määrab riigi korralduse põhialused ning riigivõimu ja üksikisiku suhted.
Eesti põhiseadused:

1920 – Asutav Kogu võttis vastu demokraatliku põhiseaduse. Parlamendi nimeks sai Riigikogu, presidendi ja peaministri ülesandeid täitis riigivanem.
1933/1934 – suurenesid riigivanema õigused
1938 – Riigikogu muutus kahekojaliseks, seati sisse presidendi ametikoht
1992 – rahvahääletusel kiideti heaks 1991 aastal Põhiseaduse Assamblee poolt koostatud põhiseaduse projekt.

Praeguse Eesti Vabariigi põhiseaduse ülesehitus:

15 peatükki
168 paragrahvi

Eesti riigi eesmärk:

Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri läbi aegade.

Kodanike õigused ja kohustused:

Isikuõigused – õigus elule, vabadusele, seaduse kaitsele
Poliitilised õigused – õigus valida ja olla valitud, kuuluda organisatsioonidesse, avaldada arvamust
Majanduslikud õigused – õigus omandile ja puutumatusele, õigus valida elukutset, tegeleda ettevõtlusega
Kultuurilised õigused – õigus haridusele, kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse, säilitada oma rahvuskultuur

Õigused mis kuuluvad vaid Eesti Vabariigi kodanikele, seotud julgeoleku ja korra tagamisega :

Õigus teenida sõjaväes
Töötada politseis, kohtus, tollis, kinnipidamisasutustes
Töötada riigiaparaadi vastutavatel ametikohtadel
Hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel

Eesti Vabariigi kodaniku tähtsaim kohustus:

Olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 34 allalaadimist

Erakonnad-valimised-demokraatia-diktatuur-riik-põhiseadus #1

Erakonnad-valimised-demokraatia-diktatuur-riik-põhiseadus #2

Erakonnad-valimised-demokraatia-diktatuur-riik-põhiseadus #3

Erakonnad-valimised-demokraatia-diktatuur-riik-põhiseadus #4

Erakonnad-valimised-demokraatia-diktatuur-riik-põhiseadus #5

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

choy Õppematerjali autor

Konspekt sisaldab:
Erakondade mõiste ja roll demokraatlikus ühiskonnas;
Erakonna organisatsioon ja rahastamine;
Tähtsamad erakonnasüsteemid ja nende kujunemine;
Valimiste põhimõtted ja valimissüsteemid; Valimisaktiivsus;
Eesti valimissüsteemi üldiseloomustus;
Demokraatia, diktatuuri ja riigi tunnused;
Riigi valitsemine ja korraldus;
Põhiseadus; Eesti põhiseadus.

erakond valimised demokraatia diktatuur riik põhiseadus parlament mitmeparteisüsteem valimiskünnis organisatsioon monarhia äärmuslik

Sarnased õppematerjalid

docx

Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND  Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga  Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik  Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa  Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises  Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate  Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused.

Ühiskonnaõpetus

pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted

Ühiskonnaõpetus

docx

Valimised

või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e

Ühiskond

docx

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse

Ajalugu

docx

Võim

Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt tehtud otsused on kõigile kohustuslikud, riigi igapäeva elu korraldamine, üks keskpunkt ning selge võimuhierarhia Riigivõimu iseloom: demokraatia ja diktatuur (autoritaarne ja totalitaarne) - Demokraatia õigusriik, kõrgemat võimu kannab rahvas, kehtib üldine inim- ja kodanikuõiguste

Ühiskond

doc

KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST - Valimised

KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST 12. klassile DEMOKRAATIA 1. Selgita mõisted ja too näited: otsene demokraatia- ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise esindusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindejate kaudu. Osalusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Elitaardemokraatia- puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte 2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust. 3. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada

Ühiskonnaõpetus

docx

ühiskonna konspekt

ÜHISKOND Kordamisküsimused Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas toestab võimu vahetult rahvahääletuste teel. NT: rahvahääletus e referendum Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas toestab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu NT: tänapäeava läänemaailma riigid Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Referendum ehk rahvahääletus 1) 1992 põhiseaduse vastuvõtmine 2) 2003 EL astumine Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatlikule Monarhia - riigi- ja valitsemisvorm, mille eesotsas on eluaegse päriliku võimuga riigipea (monarh).

9. klassi ühiskond

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded

Ühiskond

Rohkem sarnaseid