Kindralkuberner-kub eesotsas ül-d*sõjaväe kamandamine *nim ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd *jälgisid raha laekumist ja kasutamist kubermangus * kandsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 3 rüütelkonda:eesi,liivi, saaremaa , selle eesotsas pealik.. Maapäevad iga 3-e a tagant. Kohtusüsteem: Liivimaal(maa- ja Liivimaa õuekohus) Eestimaal(mees- ja eestimaa ülemmaakohus) Adrakohtunik- eestimaal ning sillakohtunik liivimaal ül:avaliku korra tavamine. Reduktsioon-eramaade riigistamine, eesmärgiga koguda raha riigikassasse. Opositsioonis: Patkul( liivimaa maanõunik) eestis tõi reduk kaasa suure pahameele mõisnike poolt. Kodukarjaõigus-mõisnik võib talupojale ihunuhtlust anda VENE AEG: pärast põhjasõda Balti erikord *põhjus: balti-sks aadlikele erikohustuste jaoks et soodustada koostööd. *restitutsioon- riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele* kehtima jäid senised seadused ja
23.Carl Robert Jakobson Sakala, rahvuslik ärkamine, kolm isamaa kõnet 24.Johann Köler - rahvusliku maalikunsti rajaja, üks aleksandri kooli liikumise rajajaid Mõisted 1. Adrakohtunik, sillakohtunik - ajalooline maapolitseikohtunik Eestimaal 2. Reduktsioon mõisad võeti riigi omandusse tagasi 3. Teorent teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ning hooajatööde ajal ka abiteoks. Sellele lisandusid ka rahamaksud, nt vakuraha. 4. Loonusrent - ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist,
Nad tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulistemate küsimuste arutamisega. Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) lahendas igapäevasi küsimusi. Meeskohtu tegutses Eesti- ja Saaremaal, Liivimaal maakohtu. Arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtu ja Liivimaa Õuekohtu seal lahendati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Nende kohtude otsuste peale võis kaevata monarhini, kelle sõna oli viimane. Adrakohtunik Eestimaal ja sillakohtunik Liivimaal olid valitud kohalike mõisnike poolt ja täitsid politseilisi ülesandeid. Vastutasid avaliku korra eest ja tegelesid väiksemate uurimiste ja karistamistega. Reduktsioon oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaa tagasivõtmine Restitutsioon riigi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele Balti erikord erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse.
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi v...
Jaani kiriku kirikuõpetaja. Baltiaadlike vastane 24. Carl Robert Jakobson ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ajalehe Sakala asustaja. Püüdis baltiaadlikega läbi saada. 25. Johann Köler Eesti esimene kunstnik ja Vene keisri maalija 26. Philipp Karell Eesti arst, oli Kreutzwaldi ja Faelmanni kaasaegsena ka suur Eesti patrioot, oli Nikolai I ja Aleksander II perekondade ihuarst. Mõisted 1. adrakohtunik, sillakohtunik Eestimaa ja Liivimaa I astmekohtunikud, kes tegelesid talupoegade tagasitoomisega mõisasse. 2. reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine 3. restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine 4. teorent feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 5. loonusrent Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda
Oli 12 liiget E ja L rüütelkonnal (S vähem). Seda juhatas kuberner. Eestimaa Maanõunike kolleegiume täiendas end ise, aga teistel (S ja L) Maapäev valis liikme. Rüütelkonda juhtis jooksvate asjadega E peamees ja S ning L maamarssal. Kohtuvõim Erinevatele seisustele olid erinevad kohtud. Kuna erineval ajal läksid Rootsi võimu kätte maad olid ka natukene erinevad. E L Madalaim seisus Adrakohtunik Sillakohtunik Maakond Meeskohus Maakohus Kubermangu kohus Ülemmaakohus (maanõunike Liivimaa õuekohus (asus kolleegium) Tartus) kõrgeim Stockholmi õuekohus A S tegelesid väiksemate talupoegade vaheliste tülide lahendamisega ja põgenenud talupoegade otsimisega. Mees ja maakohus tegelesid talupoegade omavaheliste raskemate probleemidega (nt mõrv).
ametisse maanõunik Maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega Rüütlekonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi Uued maanõunikud valiti enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunik, liivimaal sillakohtunik, kelle ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi Maakonna tasemel tegutsesid Eestis- ja Saaremaal meeskohtud Liivimaal maakohtud- mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Kubermangutasemel lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad Eestimaa Ülemkohus Tallinnas
· Iga kolme aasta tagant toimus maapäev (sks Landtag) Rüütelkonda kuuluvate aadlike koosolek, kus arutati kohalikke küsimusi. · Rüütelkonda valitses 12 maanõunikku (Landrat), Saaremaal 6. · Lihtsaid igapäeva küsimusi lahendas rüütelkonna pealik.( Liivimaal nimetati teda maamarssaliks). Kohtusüsteem: Kirjeldus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Politsei: Adrakohtunik Sillakohtunik Mitte aadlike süüasjad Meeskohus Maakohus Raskemad kuriteod ja Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus aadlike süüasjad. Rootsi riigivõim ja Balti aadel: Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni tagajärjel: · Tagasivõetud mõisad anti rendile · Riigi sissetulekud tõusid märkimisväärselt · Paranesid haridusolud Johann Reinhold Patkul Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
Rootsi aeg: ● Kindralkuberner- Rootsi riigivõimu kõrgeim esindaja; ● Rüütelkonnad- aadlike seisuslikud esindused; ○ Eestimaa; ○ Liivimaa; ○ Saaremaa; ○ maapäev- rüütelkondade kõrgeim võimuorgan. ● Eestimaa kubermang: ○ Eestimaa Ülemmaakohus; ○ meeskohus; ○ adrakohtunik. ● Liivimaa kubermang: ○ Liivimaa Õuekohus; ○ maakohus; ○ sillakohtunik. ● 1620. aastal umbes 100 000 inimest; ● 1656.-1661. aasta- Rootsi-Vene sõda; ● 1695. aastal umbes 350 000 inimest ; ● 1695.-1697. aasta- Suur nälg, suri umbes 75 000 inimest. ● Pärisorjus ja sunnismaisus: ○ 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus; ○ 1668. aastal Liivimaal Totti maapolitseikorraldus; ○ Nendega sisuliselt seadustati Eesti talupoegade pärisorjus. ● Umbes 1000 mõisa;
tündrimaad (1 tündrimaa = 0,52 ha) ja pruukimata seisis 7 25/32 tündrimaad; (suvi)viljapõlluna, s.o eeskätt odra all oli 15 ¾ ja 2 7/8 tündrimaad eri headusega maad ning kesa all 7 7/8 ja 14 31/32 tündrimaad. EAA, f. 1850, n. 1, s. 54, l. 21p22 Otto Johann von Bocki järeltulijad (genealoogiline tabel) Otto Johann oli ooberstleitnant Bernhard von Bocki (16251670) lapselaps. Liivimaal kuulusid sillakohtunik Otto Johannile Lahmuse ja Päri, Eestimaal Paeküla, Kehtna ja Riidaku mõis. Lapsi oli balti maaaadli peredes palju, Otto Johannil oli neid 12. Pere (ema, isa ja lapsed) oli mõisnikkonna elu keskne aspekt. Perekonna mõju ulatus kaugele, raske oli teha vahet, kus ,,lõppes kodu ja perekond ja kus algas avalik sfäär". EAA, f. 1850, n. 1, s. 56, l. 5p väljakirjutused kirikuraamatutest Otto Johann von Bocki ja Eva Helena Fochi laste kohta 17371740
kehtisid eraldi, mh a. 1671 kaaseadustik) ja jälgiti ka Rootsi 1734. a koodeksit: - Kodifitseeritud Balti seadused jõustusid 19 saj keskpaiku(ei sisaldanud 19 saj talurahvaseadusi ja muudeti hiljem korduvalt, aga kehtisid ka Eesti Vabariigis) Politsei ülesanded: · Eestimaal adrakohtud ja LM-l sillakohtud(igas maakonnas 1) · Adrakohtunik ja sillakohtunik ja 2 liiget olid aadlikud · Pädevuses väikeste korrarikkumiste karistamine: nt põgenenud talupoegade otsimine ja tagastamine ja ühendusteede garanteerimine · Lisaks mõisnikel kodukariõigus(kuni 1865) V Luteri kirik · Kehtis Rootsi aasta 1686 kirikuseadus(kuni 1832), aga mugandatud kujul: - Taastati enne Karl XI reforme valitsenud olukord - Rüütelkonnad kontrollisid 18 saj lut. kir. Valitsemist
+ 6/12 maanõunikku + pealik/maamarssal Landestaat- ehk rüütelkonna võim Rootsi kubermangudes Kohtusüsteem. Rahvastik Eestimaa kubermang + Eestimaa Ülemmaakohus + meeskohus + adrakohtunik Liivimaa kubermang Hilary Karu 27 D 11 EESTI AJALUGU + Liivimaa Õuekohus + maakohus + sillakohtunik Enne Liivi sõda ligi 280 000 inimest. Pärast sõda, 1620.aastatel elas Eestis vaid 100 000 inimest. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda 1695.aastal u 350 000 inimest + Kuna tööjõudu oli vaja, soodustati talurahva vaba liikumist viljakamatele maadele. Eestisse kutsuti talupoegi mujaltki, suuremateks tulijateks olid venelased, lätlased ja soomlased. Sisserändajad sulandusid üsna valutult eestlaste hulka. Eestlaste arv kasvas
nägu. Mida väiksem linn, seda lihtsam oli linna autonoomsel territooriumil toimuv kohtukorraldus. Adra- ja sillakohtud. Kohus on meie tänapäevase sõnakasutuse juures eksitav. Tegemist institutsioonidega, mis peavad tagama korda, maapolitseinikega. Võime paljuski neid üldistada, Eesti- ja Liivimaa vahel ei olnud suuri erinevusi. Kõige tähtsamaks funktsiooniks oli pagenud talupoegade otsimine, tagasinõudmine. Kui talupoeg oli teinud kuritöö, siis adra- või sillakohtunik aitab asja uurida. Kui otsus on langetatud, siis alama astme nn maapolitseinikud viisid kõrgema instantsi tehtud otsuse täide. Nende tööväli pidevalt suurenes, pidevalt määrati juurde uusi adrakohtunikke. Adrakohtunike ametit täidavad samuti kohalikud aadlikud. Nemad võtavad endale appi nutikamaid talupoegi, kes neid aitavad. Ei ole eluaegne amet, iga kolme aasta tagant ümberkorraldused. Sillakohus kohtunike üheks tähtsamaks küsimuseks oli ka teede ja sildade korrashoid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
