Eesti varauusaeg (0)

Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg
1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid.
(Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon , Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon , Vene ajal: restitutsioon jms)
17saj-Rootsi aeg

• Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla ⅘ maadest (see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle tagajärjena kujunes Liivimaa aadlike seas oppositsioon mida juhtis Patkul.
  
• Pärisorjastamine-Koos reduktsiooniga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnimaisus. Sellega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra politsei ja kohtuvõimule millega seati talupoeg mõisnikust sõltuvusse. See võeti vastu mõisnike huvides sest talupoegi ehk tööjõudu oli vähe.
  
• Liivimaa majandusreglement-kinnistatakse reduktsiooni ajal toimunud muutused. Kuna pärisorjusest vabastamine lükati maapäeva poolt tagasi siis talurahva kaitse korraldamine jäi jõusse vaid kroonumaadel (mis liivimaal moodustasid ⅚ maast). Kroonumaade ehk riigimaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696 avaldatud Liivima maj.reg. mille sätted laienesid ka eestimaa kroonumõisatele. Keelati talupoegade karistamine ja talupoegade võõrandamine maast lahus. Fikseeriti reduktsiooni käigus tulnud koormised ja need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud.
  
• Vakuraamatud-Kui talumaa kuulus mõisnikule siis tuli kasutamise eest tasuda koormisi mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul. Arvestust koormiste üle peeti vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus tööjõulise pere suurusest .
  
• Suur nälg- Ikaldus tabas Eestit aastail 1694. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. 1696. aasta kevad oli jälle väga külm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest , et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi õlgi, puukoort, sõnnikut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus.
  

18 saj-Vene aeg

• Venemaa võidab põhjasõja ja balti aadli poolehoiuks alustatakse restitutsiooniga. Rootsi ajal võetud maad antakse tagasi.Mõisatega koos sai aadel tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle.
  
• Pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine
  

Tekkisid rahutused talupoegade seas sest riigimaksude ja mõisakoormistel ei tundunud olevat selget vahret. Talupojad arvasid, et nad on nüüd riigi talupojad ja et nemad maksavad nüüd makse ja on mõisnikule teotööst vabastatud.. Rahutuste mahasurumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad.

• Browni positiivsed määrused- 1765 esitas George Browne Liivimaa maapäevale ettepanekud:
  

• tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale
  
• piiritleda teokoormisi
  
• anda talupoegadeleõigus kaevata mõisnik kohtusse.
  

See laiendaks Karl XI talurahva kaitset ka eramõisatele. Liivimaa rüütelkonnale oli see vastumeelt aga ähvarduste abil võeti see vastu kui positiivsete määrustena. Need andsid talurahvale tugevama juriidilisele kindlustundele ja olid esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele.

• Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni ( 1683 –1764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Rosen väitis:
  - talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori;
  -mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel;
  -nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule;
  -mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa;
  -talupoegade koormised pole seadusega piiratud.
  

Nii anti täielik võim talupoegade üle mõisnikele
2. Iseloomusta Rootsiaegset vaimuelu , too näiteid (sündmusi et põhjenda oma seisukohti).
Rootsi soovis oma võimu tugevdada ja seega pidi Balti riikides Luteri kiriku üles ehitama. Peale Liivi sõda olid kirikuhooned purustatud ja rööstatd ning puudusid õpetajad. Õpetajad võeti oma kogukonna seast. Eestimaal ehitas luteri kiriku organisatsiooni/kirikuvalitsuse/konstitooriumi Joachim Jhering. Ta andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikusüsteemi nagu häbipingil põlvitamine ja ukse ees jalgade pakkupanemine.
Protestantlik kirik võttis üle katolikus kirikus valitseva nõiajahi ja hakati korraldama nõiaprotsesse. Eestlaste seas oli kõige olulisem juurida välja muinasusk .
Vaimulikkonna eesotsas oli eesti kubermangus piiskop ja liivimaal kindralsuperintendent.
Näiteks toimus 1642 Pühajõe mäss kus talupojad arvasid et Võhandu jõele ehitatud vesiveski rüvetas jõe pühat vett seega nad hävitasid selle. Kohalik pastor ütles et talupojad ei tea jumalast mitte midagi ja on üldse täitsa otud.
3. Mõisate tüübid ( kellele nad kuulusid) ja hulk varauusajal ja linnade ja saarte (Dagö, Oesel) saksapärased nimetused!
Varauusajal oli Eestis umbes 1000 mõisat.
Mõisate tüübid:

era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa mõisnikele

riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel ei olnud rüütlimõisat)

kirikumõisad ehk pastoraadid - kuulusid kirikuõpetajale
Linnad ja saared:

• Tallinn- Reval
  
• Tartu- Dorpat
  
• Viljandi- Fellin
  
• Vana-Pärnu- Alt-Pernau (1599 kaotas linnaõiguse, purustati täielikult Liivi sõjas)
  
• Uus-Pärnu- Neu-Pernau
  
• Haapsalu- Hapsal
  
• Paide- Weissenstein (saksa s- ss)
  
• Rakvere- Wesenberg
  
• Narva- Narwa
  
• Kuressaare- Arensburg (linnaõigus 1563 hertsog Magnus )
  
• Valga- Walk (linnaõigus 1584 Stefan Batory)
  
• Hiiumaa - Dagö
  
• Saaremaa- Oesel
  

4. Iseloomusta rahvaharidust ja talurahvakoolide rajamist 17. ja 18. sajandil. Milline roll oli neis protsessides luteri kirikul, keskvõimul, kohalikul aadlik?
17. sajand ROOTSI AEG
18. sajand VENE AEG
Luteri kirik

• SUUR roll, sest luteri kirikul oli Rootsi kuninga toetus
  
• Forseliuse seminar (1864)- koolitati köstreid kihelkonnakoolide jaoks
  
• Rootsi aja lõpus pooltes kihelkondades kool ja köster
  
• Mängis peamist rolli rahva lugemaõpetamises
  

• Endiselt tähtsal kohal rahva lugemaõpetamisel
  
• Vene aja algul jäi rahvahariduse edendamine üksikute pastorate teeneks
  

Keskvõim ehk riik

• Toetas rahvaharidust rahaliselt- 1868 külastas Forselius Rootsi kuningat ning avaldas tall oma õpilastega muljet
  
• Rootsi sai talurahva hariduse toetamiseks raha inkvisitsioonist
  

• Roll minimaalne Balti erikorrs tõttu
  
• Toimunud võimuvahetus (Rootsi→Vene)
  

Kohalik aadel

• Ei omanud mingit rolli
  
• Ei meeldinud, et talurahvas kooli saadeti→kaotasid tööjõu→arvasid, et talupojal polegi vaja lugeda osata
  

• 1765 vastu võetud koolikorralduskava alusel sõltus koolide rajamine mõisnike vabast tahtest (igas suuremas mõisas pidi kool olema va, kui kui lapsed said ka kodus lugemise selgeks õppida)
  
• → haridus tugines koduõppele
  

5. Millal kehtestati asehalduskord Eestimaal, milliseid muudatusi see kaasa tõi Eesti ala haldusjaotuses?
Venemaa kubermangudes kehtestati 1775 uus halduskorraldus , mida 1783. a laiendati ka Baltikumile. Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja - asehalduri järgi nimetatakse seda ajajärku asehalduskorra ajajärguks (1783-1796).

Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne-, Harju-, Järva- Virumaa) lisandus Paldiski maakond, mis püsis vaid lühikest aega

Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa + Tartu maakonnast lahutati selle lõunapoolne osa, mis 1784 sai nimeks Võrumaa

Koos Saaremaaga asus Liivimaa kubermangu Eesti osas kokku 5 maakonda

Narva linn koos oma lähiümbrusega jäi edasi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu

(osa tänapäeval lõunapiiri äärde jäävatest Ee aladest asusid Volmari ja Valga maakonnas , viimane hõlmas peamiselt Lätit.
6. Eesti kirjakeele areng ja tähtsamad sündmused sellega seoses (eesti keele grammatikate autorid, Uus testament ja Piibel eesti keeles jne)

• Oluline oli ristiusu levitamine trükisõna kaudu
  
• Rahvahariduse korraldamine oli luteri usu tähtsaks osaks, sest luterlased olid veendunud, et inimene saab õndsaks tänu usule→ eesmärk iga pärisorjast talupoeg õpetada Piiblit lugema.
  
• Eesti kirjakeelele panid aluse Rootsi aja luterlikud pastorid, sest luterluses nõuti, et iga inimene peab oma emakeeles oskama jumalasõna lugeda.
  
• 17.-18. sajandil oli kasutusel nii põhjaeesti kui lõunaeesti kirjakeel→kirjaviisi üle vaieldi Piiblikonverentsidel, suur osa pastoreid toetas saksapärast kirjaviisi.
  

Kirjasõna 17. sajandil
Kirjasõna 18. sajandil
Põhiline osa grammatikareeglistikel
18. sajandi teisest poolest kasvas ilmalike trükiste osatähtsus→ populaarsed nõuanderaamatud ja rahvajutud, kõige rohkem loeti rahvakalendreid
Töötati välja, kuidas jumalasõna ee k edasi anda→kirjakeel arenes
1739 ilmus kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlgitud põhjaeestikeelne Piibel (täismahus Piibel)
17. saj alguses valdavalt vaimuliku sisuga→mõeldud mitte talurahvale, vaid abimaterjaliks puudulikult ee k oskavale kirikuõpetajale (nt 1630 Stahli avaldatud ee keelne mitmeosaline käsiraamat usuõpetuse raudvarast- Lutheri väike katekismus , evangeeliumid jne)
E. Harens paneb (pastor) aluse häälduspärasele kirjaviisile→1843 ilmus grammatika
1637 koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika- sobitas ee k saksa k reeglistikuga→jäi rahvakeelest kaugele
1715 ilmub Uus Testament ka põhjaeesti keeles
1686 lõunaeestikeelne Uus Testament (Wastne Testament) Virginiused- I ee keelne piibliväljaanne. Edasine töö takerdus keeleliste vaidluste taha
Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud hjuturaamatud- enamasti mugandatud tõlked saksa keelest. Populaarne autor oli F. W. Willmann (kirikuõpetaja), F. G. Arveliuse teost ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut“ pilgati (talupoeg tahab härra pakutud priiuse asemel pärisorjaks edasi jääda)
1693 Johann Hornungi ladinakeelne ee k grammatika- arvestas Stahli omast rohkem ee k eripäraga→kasutusel 19. saj keskpaigani. Tunneme kui vana kirjaviisi.
Tänu valgustuskirjandusele said eesti talupojad teada, et Aafrika elanikud on mustanahalised ja et Maa on ümmargune ,,kui üks niidikera“
Seleta nimed, mõisted:
B.G.Forselius -Bengt Gottfried Forselius (1660? – november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees . Ta oli Eestis rahvakooli algataja , kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus.
Johan Skytte -Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane , Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.
Heinrich Stahl Ta koostas Virumaa praostina eestikeelse esimese "Käsi- ja kodu raamatu" ja 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (Stahli grammatika) sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks.
August Wilhelm Hupel oli Äksi pastor aastail 1760 –1764, Põltsamaa pastor aastatel 1764–1804, kodu-uurija ja literaat.
Adrian ja Andreas Virginius Isa ja Poeg. Piibli tõlkijad Eesti keelde. Andreas (Isa) tõlkis piibli Lõuna-Eesti keelde.
A.Thor Helle - Esimese eesti keelse piibli tõlkija
Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Reduktsioon Mõisate riigistamine aastast 1965
J. Hornung oli baltisaksa keeleteadlane, vaimulik ja literaat.

Mis toimus:
1710 – Põhjasõja lõpp/Tallinna piiramisega
1783-1796 – Katariina II kehtestatud asehalduskord Balti Kubermangus
1739 – Roseni deklaratsioon. Tõlgiti esimene Eesti keelne piibel
1632 – Tartu ülikooli asutamine. .
1693 - Ilmus Johann Hornungi ladinakeelne põhja-eesti keele grammatika ("Grammatica Esthonica"), mis erinevalt omaaegsest Heinrich Stahli grammatikast arvestas märksa rohkem eesti keele eripära.