VARAUUSAEG (0)

Varauusaeg
1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai?
1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu , vallutatud linnused Poolale.
1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused.
1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused.
Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele.
Poolal ( Liivimaa )- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa.
2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola – Rootsi sõda? Tulemus (alad)?
1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel.
Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga.
3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud?
1645. Brömsebro rahu- Saaremaa Rootsile. Taanilt.
1661. Kärde rahuleping - Rootsi ja Venemaa vahel. Venelased lubasid Eesti ala igaveseks ajaks Rootsile.
1660. Oliwia rahu- Rootsi ja Poola vahel. Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale.
4.Miks võib öelda, et 17 sajandi keskpaigaks oli Rootsist saanud Läänemere piirkonna valitseja?
Kuna Rootsil oli ainuvõim Vana-Liivimaal. Tal oli õnnestunud kõrvaldada kõik konkurendid.
5.Milline oli rahvaarv ja asustus vahetult pärast Poola – Rootsi sõdu ning Rootsi aja lõpuks? Kuidas ja milliste rahvusgruppidega täideti tühjaks jäänud piirkonnad? (lk 94 – 95)
Pärast Poola-Rootsi sõdu: Rahva arv oli vähenenud poole võrra, 120 000-140 000 inimeseni.
Rootsi aja lõpuks: 170 000 inimest, kuna tänu näljahädale ja katkule suri väga palju inimesi.
Tühjaks jäänud piirkonnad Peipsi ääres- venelased,
6.Millisteks haldus- ja administratiivüksusteks jaotati Eesti? Kuidas Rootsi riik siinsete alade valitsemise oli korraldanud? (lk 98)
Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti
Liivimaa kubermang- Lõuna-Eesti, Põhja-Läti
Saarema liideti Liivima kubermangu 1645. aastal kuid ta oli eraldi rüütelkond.
Mõlemal oli võimupeaks kindralkuberner , keskamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiamentike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Võimu teostasid ka kõrvuti kindralkuberneriga rüütelkonnad, maapäevad, maapäevi juhtisid maanõunikud.
7.Kuidas oli organiseeritud kohalik aadliomavalitsus ? (rüütelkonnad, maapäev, maanõunikud jms) Riigivõimu ja aadli suhted? (lk 98 – 99)
Rüütelkonnad : Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule.
Aadlik hakkas saavtama üha suuremat võimu, kuna kuningavõim oli nõrk. Tänu selllele hakkas Rootsi riigivõim hakkas korraldama reduktsiooni- mõisate ära võtmist aadlike käest. Nad arvustasid Rootsi võimu.
8.Milline oli Rootsi-aegne kohtukorraldus Eesti- ja Liivimaal? (lk 99)
Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud , mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati juba kubermangu tasemel Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus, nendest võis kaevata kuni monarhini.
9.Mis on reduktsioon ? Millal, kuidas ja miks seda teostati? Reduktsiooni tulemus? Milline oli mõisnike suhtumine reduktsiooni? (lk 99 – 100)
Reduktsioon- erakätesse antud tiigimaade tagasivõtmine
1680. aastal.
Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, tahtis ta riigi tulusid suurendada.
Reduktsiooni positiivsete tulemuste alla võib lugeda näiteks seda, et suur osa eramõisatest läks tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt ning riigi kätte läinud mõisate talupojad vabastati pärisorjusest. Talupoegadele anti ka õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja –valitsejate peale, kui need kehtestatud seadusi rikkusid, ning nad võisid kaevata kasvõi kuningale endale. Koormise üle hakati arvestust pidama vakuraamatutes, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras talupoegade kuritarvitamist mõisavalitsejate poolt. Veel võib üheks oluliseks positiivseks tulemuseks lugeda seda, et tänu kiriku poolt lugema ja kirjutama õpetamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge.
Negatiivseks küljeks reduktsiooni juures oli näiteks see, et talupojad olid endistviisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupojad vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitasid mõisnikud tihti kurjasti ära. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Mõisnikud takistasid ka talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vaja oli. Negatiivseks võib lugeda ka seda, et Rootsi ajal hakati Liivimaal läbi viima nõiaprotsesse. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud andekad inimesed.
10.Milliseks kujunes talupoegade õiguslik seisund Rootsi ajal (enne ja pärast reduktsiooni, riigi- ja eramõisates)? (lk 106)
1) Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes:
- Rootsi riik kinnitas 17.sajandi keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse.
- Kasvav eramõisate arv (eramõisate talupoegade elu oli kehvem, kui riigimõisa talupojal).
- Mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade koormised.
- Eramõisates olid koormised normeerimata.
2) Peale reduktsiooni eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord märgatavalt paranes .
11.Millised muudatused toimusid linnade arengus 17. sajandil? Millest see tingitud oli? (lk 114)
Manufaktuuide asutamine Narva, Tallinna.
12.Mis oli, millal toimus ja milles avaldus vastureformatsioon Eestis? Selle põhjused ja positiivsed jooned siinsele vaimuelule? (lk 115)
16. sajandi teine pool kuni 17. sajandi algus.
Vastureformatsioon- Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist.
a) 1686 võeti vastu uus kirikuseadus, mis kehtis Eesti alal kuni 1832 .
b) Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist.
c) Parandati kirikuõpetajate haridustaset, milles oli tähtis roll Tartu ülikoolil, kus õpetati välja ka tulevasi luterlikke vaimulikke.
d) Üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule: valdavaks sai emakeelne jumalateenistus; talupoegi kaasati koguduste töösse (nt vöörmünder-talupoegade hulgast valitud auväärsem isik, kes tegeles kiriku majandusasjadega).
13.Miks ja kuidas püüdis Rootsi riik maarahva seas levitada kirjaoskust? Kes oli Forselius ? Tema tegevus? Selle tähtsus maarahva hariduselu edendamisel? JJhering, JFischer (lk 116 – 117)
17. sajandiks oli valitsevaks kristlikuks usuvoolukssaanud luterlus. Luterluse võidukäik Eestis mõjus positiivselt ka hariduse arengule, sest see eeldas inimese iseseisvat püüdlemist usust arusaamisele ning Piibli lugemist. Seega andis luterlus tõuke ka eesti talurahva harimisele.
Forselius- talurahva hariduse algataja eestis, kes rajas seminari , mille eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine.
Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur:
- vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk (eriti Lõuna-Eestis).
- talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus; oluline roll lugemisoskuse omandamisel oli koduõpetusel.
- võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem.
J.Jhering- piiskop, kes tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisele ülesehitamisele. Andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikukaristuste süsteemi.
J.Fischer-Liivima kindralsuperintendent, Liivimaa keskne kirikutegelane . Osales kiriklike rahvakoolide asutamises, organiseeris Piibli tõlkimist eesti ja läti keelde.
14.Kuidas ja kelle eestvedamisel püüti arendada eesti kirjakeelt? Millised vastavasisulised väljaanded ilmusid? Mis on piiblikonverentsid ? Miks neid korraldati? (lk 117 – 118)
1637 esimese eesti keele grammatika koostamine (Tallinna Toomkiriku vaimulik Heinrich Stahl), mis jäi aastakümneteks eesti keele kirjutamise aluseks.
Stahl avaldas oma käsiraamatutes eesti keeles usuõpetuse raudvara.
Piiblikonverentsid- nõupidamised, mis Liivimaa kindralsuperintendant Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks.
15.Kes etendas Rootsi ajal Liivimaa kubermangus juhtivat rolli hariduselu korraldamisel? Millised kõrgemad õppeasutused loodi? Kus ja millal? (lk 119)
Johan Skytte.
Tartu Ülikool- 1632 Tartus
1656-1665 Tallinnas
1699-1710 Pärnus
1802- Tartus
16.Millal ja millise rahulepinguga lõppes Põhjasõda? Lepingu tingimused? Millised olid Põhjasõja tagajärjed?
Põhjasõda lõppes Uusikaupunki rahuga 1721.
Lepingu tingimused: Uusikaupunki rahu lõpetas Rootsi ja Venemaa vahelise Põhjasõja ning rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Käkisalmi ja Viiburiga.
Põhjasõja tagajärjed: Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Vene tsaarivõimu alla. Sõda, selle tagajärjed ja katk hävitasid kuni kaks kolmandiku Eesti rahvast, samuti hävitati ka Tartu linn. Mõisnike võim suurenes. 1797. aastal laienes Eesti-, Liivi- ja Kuramaale nekrutikohustus – eesti mehed pidid hakkama teenima keisri sõjaväes
17.Mis on Balti erikord? Selle tunnusjooned?
Balti erikord- valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla.
Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses.
 Valitseva usundina säilis luterlus.
 Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus)
 Asjaajamiskeeleks oli saksa keel.
 Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine.
 Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad
18.Mis on aadlimatriklid ? (sisu?) Rüütelkond.
Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Sinna kuulunud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilis ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.
19.Millised muutused toimusid mõisamajanduses peale Põhjasõda?
Era ehk rüütlimõisad
Riigi- ehk kroonumõisad
Kirikumõisad ehk pastoraadid
Tähtsaks muutus teraviljaeksport
Olulisele kohale viinapõletamine
Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes
20.Mis on restitutsioon? Millal, miks ja kuidas seda teostati?
Mõisate tagasi andmine nende omanikele. Rootsi valitsusaja lõpul. Koos mõisatega sai ka aadel tagasi varasemad õigused talupoegade üle.
21. oli, miks ja millal koostati Roseni deklaratsioon ? Selle sisu?
1739 - Roseni deklaratsioon. Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen . Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse.
22.das oli korraldatud kaubandus 18.saj keskpaigas? Milliseid kaupu viidi välja,
milliseid sisse?
Soodne positsioon Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste, kaupmeeste kätte. Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud.
Välja: teravili, lina, kanep , laevahehituskraam,
Sisse: Hispaania ja prantsuse sool, metall (raud,vask), soolaheeringas, tubakas , vein, klaas, paber, vürtsid, suhkur, kohv, tee.
Mis on manufaktuur ? Milliseid manufaktuure 18.sajandil rajati?
Manufaktuur- (ladina manufacturus 'käsitsi tehtav') oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised.
Narva kose veejõudu kasutav vase- ja saeveski
Tallinna paberimanufaktuur
Hiiumaal klaasimanufaktuur
Millal ja kelle poolt tõlgiti eesti keelde piibel? Selle tähtsus?
Anton Thor Helle, 1739.
Piibli tõlkimine oli äärmiselt suure kultuuriloolise tähtsusega: tänu sellele arenesid kirjakeel ja sõnavara; samuti toodi iga kirjaoskajast eestlaseni ristiusu põhiallikas, mis lisaks otsesele usulisele tähendusele mõjutas tugevalt kogu euroopalikku maailmapilti, kultuuri ja filosoofiat
Kes oli Gerge Browne? Milline oli tema osa Katariina II poliitika elluviimisel Baltikumis?
Iiri pätiolu Riia kindralkuberner, kes viis ellu Katariina II poliitikat.
Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglemneteerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Poolehoidev suhutmine talurahva olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamisele.
Millal kehtestati Baltikumis uus asehalduskorraldus? Halduseformi sisu? Millised uued maakonnad ja linnad (millistel linnaõigused?) tekkisid?
1783.
Eestimaa kubermangule lisandus Paldiski maakond
Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapolne osa, mis 1784 . sai nimeks Võrumaa.
Miks ja millal kinnitati Browne nn positiivsed määrused? Nende sisu (põhipunktid)?
Selgita: pietism , hernuutlus , ratsionalism , kindralkuberner?
Pietism- protestantlik vabadusliikumine , Pietismi peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest.
Eestlaste hulgas leidis pietism laiemat kõlapinda 18. sajandil, kui hernhuutlased jõudsid Eestisse, kuigi juba oma eluajal oli Johann Arndt kirjavahetuses pastor Johannes Knopiusega Niguliste kirikust.
Hernuutlus- on protestantlik äratusliikumine
Ratsionalism- tunnetusteoreetiline suund, mille järgi kõik tõelised teadmised pärinevad mõistuse enese omadustest
Kindralkuberner- oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht.
1625; 1629; 1632; 1645; 1661; 1680; 1684 ; 1700; 1704; 1710; 1721
1625- Tartu langemisega rootslaste kätte lõpeb Poola valitsusaeg Lõuna-Eestis
1629- Altmargi vaherahuga kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla
1632- avatakse Tartu ülikool
1645- Brömsebro rahuga läheb Saaremaa Taani võimu alt Rootsi võimu alla
1661- Kärde rahu, sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti ala igaveseks Rootsile.
1680-Rootsi riigipäev võtab vastu otsuse ulatusliku reduktsiooni kohta Baltikumis
1684- Tartu lähedal alustab B.G. Forseliuse juhtimisel tegevust rahvakooliõpetajate seminar
1700- Põhjasõja algus
1704-Vene väed alustasid korrafa tartu ja narva piiramist. 174 vallutati tartu.
1710- Tallinna kapituleerumisega on venelased kehtestanud ülemvõimu kogu Eestis
1721- Uusikaupunki rahuga loovutab Rootsi Eesti-ja Liivimaa Vene riigile. Balti kubermangud säilitvad laialdase omavalitsuse, nn Balti erikorra