Organismi üldine keemiline koostis. Kogu
loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt
orgaanilised ühendid).
Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid,
mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel
1) Kõige
enam
on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra
vähem
on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad
peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O,
C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste
elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks.
Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg.
Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud
16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes , kuid on siiski hädavajalikud normaalseks elutegevuseks.
Neid nimetatakse mikroelementideks.
(Tabel
2) Organismides
on kõige
enam
anorgaanilisi aineid (enamasti üle 80%). Nende põhiosa
moodustab vesi(organismis 70-95%) Orgaanilistest ainetest on rakkudes
kõige
rohkem
valke. Nende kõrval on enim
esindatud lipiidid ( rasvad , õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos ). Ehkki nukleiinhapete
(DNA – pärilikkuse kandja ja RNA – päriliku informatsiooni
avaldamine) sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõigile
rakkudele. Tabel
1:
Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi Teised anorgaanilised ühendid (soolad) 80 1.5 Valgud Lipiidid Sahhariidid Nukleiinhapped : DNA RNA Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 14 2 1 0.4 0.7 0.4 Tabel
2:
Keemiliste elementide keskmine sisaldus rakkudes Element Keskmine sisaldus elementide kogumassist (%) Makroelemendid Hapnik süsinik vesinik lämmastik fosfor väävel 65 – 75 15 – 18 8 – 10 1.5 – 3 0.2 – 1 0.15 – 0.2 Kaalium kloor kaltsium naatrium magneesium 0.15 – 0.4 0.05 – 0.1 0.04 – 2 0.02 – 0.03 0.02 – 0.03 Mikroelemendid Raud tsink vask jood fluor u. 0.01 u. 0.0003 u. 0.0002 u. 0.0001 u. 0.0001
Anorgaanilised ained – vesi + katioonid ja anioonid. Vesi
on kõigi organismide peamine koostis. Seda on isegi rohkem, kui
kõiki teisi anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid kokku. Vesi
täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb
enamikus keemilistes funktsioonides.
Veel on ka suur soojusmahtuvus. Ta soojendub ja jahtub aeglasemalt
võrreldes teiste looduses esinevate ainetega. Seetõttu aitab
vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri.
Lisaks
veele esineb rakkudes ka teisi anorgaanilisi aineid: happeid,
aluseid, sooli .
Et need ühendid on organismis enamasti dissotsieerunud olekus, siis
käsitleme järgnevalt anorgaanilise ainete funktsioone mitte
ühendite klasside,vaid nendest moodustunud ioonide
– katioonide ja anioonide kaupa.
Positiivselt
laetud ioonidest ehk katioonidest
on organismis olulisel kohal H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+. Fe2+ ja
Fe3+. Kaalium-
ja naatriumioonid
osalevad närviimpulsi moodustumises. Lämmastikku
sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak, mis
rakus teiseneb ammooniumiooniks või muudetakse karbamiidiks.
Kaltsiumsoolad
annavad
luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi
aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega (taimedes pigem
klorofülli koostises). Raua aatomid esinevad punalibledes. Negatiivselt
laetud ioonidest ehk anioonidest
on
olulised hüdroksüül – (OH-), karbonaat – ( HCO3 - ja CO32-), fosfaat – (H2PO4- ja HPO42 -), kloriid – (Cl-) ja jodiidioonid
(I-). Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas.
See lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid.
Fosfaatrühmad
on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. Seejuures
kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Joodi
on
vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Inimene saab organismile
vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur
osa sooli omastatakse joogiveest.
Orgaanilised ühendid organismis. Kõik
organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid (üks elu tunnustest).
Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja
hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid
lämmastik, fosfor ja väävel. Organismide koostisse kuuluvateks
põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid,
lipiidid, valgud ja nukleiinhapped.
Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja
nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine- ja
informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulideks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad elutegevuse
tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja
nukleiinhapetele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed
madalmolekulaarsed orgaanilised ained ( aminohapped , nukleotiidid , vitamiinid jt.). Mõnikord käsitletakse biomolekulide all eraldi
veel bioaktiivseid
aineid.
Need on ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad
organismide ainevahetust ja reguleerivad nende elutalitlusi
(põhilised:
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
50 punkti
~ 12 lehte
20 laadimist
0 arvamust 
Kõik kommentaarid