nukleiinhapped. Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi, osalevad informatsioonivahetuses väliskeskkonnaga. Biopolümeer valgud, polüsahhariidid ning nukleiinhapped, mis on saanud nimetuseks biopolümeerid kuna nad moodustuvad ainult elusorganismides. Denaturatsioon valgu molekuli struktuuri väiksemaks muutumine kuumutamise teel. Denaturatsiooni mõjutavad ka mehhaanilised tegurid. Desoksüribonukleiinhape DNA, keeruka struktuuriga ühend. Biopolümeer. On moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Peamiseks ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekanne. Desoksüribonukleotiid RNA, lihtsama struktuuriga, kui DNA. Biopolümeer. Peamiseks ülesandeks on päriliku info realiseerimine. Desoksüriboos esineb DNA ehituses. Viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm võtab osa toitainete lagundamise protsessist, aidates neid kiiremini lagundada.
Eesti Maaülikool DNA ja RNA võrdlus 2008 DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid, see on keeruka struktuuriga ühen, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikalused (tümiin(t), tsütotsiin(c), guaniin(g), adeniin(a)), desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel. Nukleotiidide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriksVesiniksidemetega ühenmdatud kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse, see ongi DNA teistjärku struktuur. Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer.
Biheeliks - DNA teisene struktuur (kruvikujuline). Bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid). Biopolümeer- organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped). Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid.
leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast. On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik Lipiidid ehk rasvad on organismide energiaallikaks Valgud: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Valgu aminohappelist järjestust nim. esimest järku struktuuriks Valgud täidavad organismis ensüümaatilist, ehituslikku, transporti, retseptor, regulatoorset, kaitse, liikumis ja energeetilist funktsiooni Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikalusel, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiidide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele
Antikeha - vajalikud viirustest tervenemiseks. Biheeliks - DNA ruumiline kuju, kruvikujuline. Bioaktiivne aine - mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul - kuuluvad rakuehitusse, reguleerivad rakkude talitusi ja omavahelist koostööd, osalevad organismid eaine- ja informatsiooni vahetuses. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (valgud, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - tekivad nahatekised. Transport - juhivad molekule rakku sisse kui ka välja.
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Kaksikspiraal on kõigest DNA sekundaarne kuju. (õpiku joonis) Desoksüribonukleotiid koosneb: Fosfaatrühm Desoksüriboos Lämmastikalus
matemaatika alane teadvus veres.Peptiidside-kovalentne side valge molekli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid- on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid mille ehituslikeks lülideks on monosahriidid.Renaturatsioon-valgu kõrgemat( neljandat, kolmdat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsioon pöördprotsess. Retseptorvalk-rakumembraami koostises esinev valgu molekul, mis edestab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape-(RNA)- biopolümeer, mille moromeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.Ribonukleotiid-RNA monomeer, mis on moodustnud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid.tRNA-ül. Transpordib amino happeid rimosoomi. sahhariid(süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm(keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Steroid-
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleiinhapped. Neid on kaks tükki: DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksürobonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin ja C-tsütosiin Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest ühinenud ahelast. Omavahel seonduvad adeniin ja tümiin ning guaniin ning tsütosiin. Need lämmastikalused on komplementaarsed ehk vastavad
Valgulised hormoonid nt. Insuliin. 5. Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonvalgud tsentrioolis. 6. Transfunktsioon. Rakumembraanis. Hemoglobiin, albumiinid veres. 7. Retseptorfunktsioon. Retseptorvalk membraanis. 8. Energeetiline funktsioon. Valkude lagunemisel vabaneb energait (17,6 Kj/g). Nukleiinhapped. Nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, süsivesikust ja fosfaatrühmast. DNA- desoksüribonukleiinhape. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA nukleotiidides on nelja tüüpi lämmastikaluseid. ( adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin). DNA molekul koosneb kahest antibakteriaalsest nukleotiidiahelast. (mis on helikaalselt keerdunud spiraaliks) (biheeliks). Lämmastikalused ühinevad komplementaarselt A=T G-=T . RNA ribonukleiinhape. RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Fosfaatrühm, riboos, lämmastikalus. Kolm RNA
....... Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani. Avastati 1898. a. 16. Puravik on ....... . 17. Inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, närvi- ja ........kude 18. Eukarüoot 19. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 20. Kloroplastis leiduvad kotjad moodustised. 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht BIOSFÄÄR 2. Tuuma poolvedel sisu KARÜOPLASMA 3. Varustab rakku energiaga MITOKONDER 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest TAIMERAKK 5. Seeneniidistik MÜTSEEL 6. Rohelise värvusega plastiid KLOROPLAST 7. Kes avastas imetaja munaraku? KARL ERNST VON BAER 8. Organell, mis avastati 1953. a
vastavus teineteisele), kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. DNA tähtsus: talletab pärilikku informatsiooni ja tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. Lisaks on see kromosoomide olulisim ehitusmaterjal. DNA kahekordistumist rakkude paljunemisel nim. replikatsioon (ühest DNA molekulist saab kaks identset molekuli). Replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. RNA ehk RIBONUKLEIINHAPE RNA on biopolümeer, mille monomoeerideks on ribonukleotiidid. Need koosnevad samuti kolmest komponendist: 1. fosfaatrühm 2. riboos monosahhariid 3. lämmasatikalus (võib varieeruda): 1) A 2) C 3) G 4) U uratsiil RNA nukleotiidid erinevad samuti lämmastikaluste poolest nagu DNA nukleotiidid (erinevus Uratsiil/Tümiin). RNA molekul on tavaliselt heeliksikujuline, st. üheahelaline, kust A-U kaksikside ja C-G kolmikside.
Steroidid on madalamolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid on bioaktiivsed ained. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid.Moodustuvad vaid elusorganismides.Valgud täidavad organismis ensüümaatilist, ehituslikku, transport-, regulatoorset-,kaitse-, liikumis-ja ener- geetilist funktsiooni. NUKLEIINHAPPED: Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monumeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monumeerideks on desoksüribonukleo- tiidid.On moodustunud kolme molekuli liitumisel:lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrüh- ma. DNA tähtsus: · Kromosoomide põhiline koostisosa · Päriliku info säilitamine · Täpne ülekanne tütarrakkudele jagunemise käigus · Päriliku info abil toimub organismi elutegevuse suunamine. Ribonukleiinhape ehk RNA on biopolümeer, mille monueerideks on ribonukleotiidid.On moodus-
Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Geen lõi DNAl, määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühele isendile omane geenide ja nende erivormide kogumik. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumik. MOLEKULAARGENEETIKA: Kolm protsessi DNA süntees replikatsioon RNA süntees transkriptsioon Valgu süntees translatsioon MOLEKULAARGENEETILISED PROTSESSID DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Replikatsioon: Süntees, mille käigus saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Protsessi viivad läbi ensüümid nagu helikaas, DNA- polümeraas. Komplementaarsusprintsiip. RNA biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Transkriptsioon: Süntees, mille käigus saadakse DNA ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- ...
1. Mis on glükoosi lagundamise eesmärgiks? Energia saamine 2. Millest koosneb DNA nukleotiid(joonis)? Fosfaatrühm,desoksüriboos ja lämmastikalus 3. Selgitage mõisteid:nukleotiid,biheeliks,komplementaarsusprintsiip,biopolümeer nukleotiid-nukleiinhappe monomeer,mis on moodustunud lämmistikaluse,5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. biheeliks-DNA molekul sekundaarstruktuur,mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA&RNA)molekulidega,mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped jt.). 4. On teada üks lõik DNA-st,leidke selle vastas oleva teise DNA ahela nukleotiidiline järjestus A-T & C-G 5. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevust Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel,aga tselluloos on ehituslikul...
1.) AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumisel. Immuunrakud hävinevad, seetõttu väheneb antikehade moodustumine. 2.) aminohape keemilised ühendid, koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. 3.) antikeha kaitsevalk. 4.) biheeliks ruumiline kuju. 5.) bioaktiivne aine ühend, põhilisteks aineteks on vitamiin, hormoon, ensüüm. 6.) biomolekul orgaanilise aine molekul. Põhiained : sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 7.) biopolümeer organismis moodustuv polümeer. 8.) denaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda struktuuride hävinemine. 9.) desoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer. Pärilikkuse edasikandja, kromosoomide põhiline koostisaine. 10.) desoksüribonukleotiid DNA monomeer. Moodustub lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 11.) desoksüriboos monosahhariid, esineb peamiselt DNA koostises. 12.) ensüüm biokeemilise reaksiooni kiirust reguleeriv valk. 13
See toimub enamasti vaid siis, kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid ei ole veel lõplikult lagunenud. Biokeemiliste reaksioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nim ensüümideks. Valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-,retseptor-,regulatoorset, kaitse-,liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Desokssüribonukleiinhape e DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desokssüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli-lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Komplementaarsusprintsiip- nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nim DNA esimest järku struktuuriks. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.
võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemisel biheeliks- bioaktiivne aine- orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega biopolümeer- organismides moodustuv polümeer denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur desoküribonukleiinhape- DNA, biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks
Inimene haigestub sageli nakkushaigustesse. AIDS'i haige surma põhjuseks on mõni viirushaigus, bakteriaalne haigus või pahaloomuline kasvaja. Kontraktisoonivalgud on need valgud, mis muudavad oma struktuuri valkude liikumisfunktsioon (lihased, algloomad). Valkudel on ka energeetiline funktsioon. 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalusest (adeniin (A); guaniin (G); tümiin (T), tsütosiin (C) ).
13. Mis on nukleiinhapped? V: Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kolme tüüpi nukleiinhappeid DNA ja RNA ja ATP 14. Teate DNA, RNA monomeeri ehitust? DNA- Desoksüribonukleotiid (dna monomeer) on keeruka strukutuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikalus, desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel, biheeliks. RNA- ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA molekul koosneb ainult ühest ahelast. Lämmastikalus, riboos ja fosfaatrühm 15. Teate lämmastikaluste koospüsimise printsiipi e. komplementaarsusprintsiipi DNA ja RNA puhul. Oskate ühe DNA ahela alusel teise DNA ahela nukleotiidi järjestuse leida ning seejärel RNA. Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A (adenin) ja T
o Kontraktsioonivalgud valgud, mis on võimelised oma struktuuri muutma, sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutmine. Kõige tuntumad lihasvalgud. Nukleiinhapped DNA & RNA Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. o Desoksüribonukleiinhape DNA o Ribonukleiinhape RNA DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleitiidid. Koosneb fosfaatrühmast desoksüriboosist lämmastikalusest Fosfaatrühm: 2. adenosiinfosfaat A T 3. guanosiinfosfaat G C 4. tsütosiinfosfaat C G 5. rümidiinfosfaat T A o e. komplementaarsusprintsiip nukleotiidide vastavus, mis hoiab kaks ahelat omavahel koos. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks.
süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer · Polüsahhariid-Polüsahhariide saadakse polükondentsatsiooni teel. Koosneb monosahhariidide jääkidest, kui see läheb pikaks, siis tuleb polüsahhariid. Tekkel eraldub igas vaheastmes vesi. Seedimisel seotakse vesi-hüdrolüüsil · Ribonukleiinhape-ehk RNA on organismi rakkudes leiduv nukleiinhape. RNA on biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid funktsioone. · Ribonukleotiid- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel · Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid · rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid · tRNA- transpordi molekulid Tõesed ja väärad laused: 1. Makroelemendid kuuluvad orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete koostisse. 2. ÕIGE 3
Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühend...
11. Ensüüm: reguleerib biokeemiliste raktsioonide kiirust: vastav ensüüm seostub ainult temale sobiva lähteainega ja lagundab selle. omadused: spetsiifilisus, kõrge molekuliaktiivsus, pöörduvus 12. Valkude üledanded: ensümaatiline funktsioon, rakuorganellide koostisosa, transportimine(hemoglobiin transpordib hapnikku veres), info edastamine, regulatoorne funktsioon(valgulised hormoonid), kaitsefunktsioon (antikehad), energeetiline funktsioon. 13. DNA : biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud kolme ühendi- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel. DNA ehituses esineb 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin(G), tümiin(T), tsütosiin(C). DNA molekulis on omavahel ühinenud 2 DNA- ahelat(biheeliks). ülesanded: päriliku info säilitamine ja täpne edasi kandmine. 14. RNA: biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid, mis on moodustunud
organismi ainevahetust ja reguleerib ainevahetust. BIOMOLEKUL-Orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidi, vitamiinid) BIOPLÜMEER- Organismides moodustuv polümeer(valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid) DENATURATSIOON- Valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) järsku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-(DNA)- biopolümeer, mille monomeerideks on deksoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoonide põhiline koostisaine. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID- DNA monumeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel DESOKSÜRIBOOS- Viiesüsinikuline monosahhariidid, mis esineb pealmiselt DNA koostises. ENSÜÜM- Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. FOSFOLIPIIDID- Rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid.
Denaturatsioonil hävivad valgu kõrgemat järku sidemed, kuid peptiidside ei katke, seetõttu jääb püsima ka esmane struktuur. Denatureeriva teguri mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur taastuda. Pöördprotsessi nimetatakse RENATURATSIOONIKS. See toimub tavaliselt vaid siis, kui Denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud 5. Missugune on RNA ehitus? Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Sarnaselt DNAle on RNA koostisse kuuluvad ribonukleotiidid kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad, mis DNAl: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (T), kui RNAl on erinev uratsiil (U). Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. 6. Missugused ülesanded on DNA molekulidel? DNA põhiline ülesanne on päriliku info
DNA molekulid võivad olla eri pikkusega.Nende molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast.DNA koostised on 4 erinevat nukleotiidi.Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA koosneb kahest ahelast ja need ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi alusel.(A-le vastab T ja G-le C ja nende vahele moodustuvad vesiniksidemed). DNA ruumiline kuju on biheeliks. 2)RNA ehitus ( 42-43) Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: moodusutunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad DNA-ga, aga üks on Uratsiil. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul mis koosneb ühest ahelast. 3)mis on pärilikkus(130-131) Looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega.pärilikkuse kandjad on kromosoomid. 4)kuidas kujunevad isendi tunnused
Millised mõisted (koos selgitustega) on mikrobioloogias olulisemad. 1) Bakter- on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. 2) DNA- on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine. 3) RNA- on bioloogiline makromolekul e. biopolümeer. Milliseid nendest mõistetest ja kus on teile juba räägitud. Bakterist ja DNA’st olin enne kuulnud põhikooli bioloogia tundides. Kuidas on mikrobioloogia seotud teie õpitava erialaga? Kuna mikrobioloogias õppisime erinevate bakterite ja seente paljunemist, siis on seda kasulik teada kuna toidus leidub ka baktereid ja muid mikroorganisme. Milliseid mikroorganisme sa tead? Protistid, baktreid, loomad ja seened. Nimeta milliste mikrobioloogiliste protsessidega sa oled kokku
BIOLOOGIA II KT 1. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: · Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks
Nukleiinhapped Need on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eluslooduse tähtsamaid nukleiinhapped on DNA ( desoksüribonukleiinhape ) ja RNA ( ribonukleiinhape ) Nukleotiidid on ühendid , mis on võimelised omavahel reageerima, moodustades pikki polümeeriaahelaid- nukleiinhappeid DNA- enamikes elusorganismides on pärilikkuse info säilitav aine RNA- ribonukleiinhape on organismi rakkudes esinev biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA peamine ülesanne DNA-s peituva informatsiooni realiseerimine Geen- täielik nukleiinhape järjestus, mis on vajalik funktsionaalse valgu või RNA molekuli sünteesik Komplementaarsusprintsiip- põhimõte mille kohaselt toimub kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel Tervislik toitumine Inimestele on igapäevaselt vaja : · Vett · Valke · Süsivesikuid · Rasvu · Kiudaineid
Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46). Biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär). DNA (desoksüribonukleiinhape) biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Biotehnoloogia rakendusbioloogia haru, mis Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline kasutab organismide elutegevusega seotud koostisaine. protsesse inimestele vajalike einete tootmiseks. DNA-viirus viirus, mille päriliku info kandjaks
vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As 22 Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja steroidhormoone) 28 ateroskleroos veresoonte lupjumine, ahenemine 29 peptiidside kovalentne sida valgu ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel
BIOPOLÜMEER ISELOOMUSTAJA DNA RNA Nimetus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Asukoht Tuumas Tuumas ja tsütoplasmas Ülesanne Päriliku info säilitamine ning Päriliku info realiseerimine selle täpne ülekanne tütarrakkudesse Ehitus Desoksüriboos -fosfaat Riboos- fosfaat selgroog ning 4 selgroog ning 4 erinevat erinevat lämmastikalust: lämmastikalust: adeniin, tümiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, guaniin, tsütosiin uratsiil Ruumiline kuju I, II ja III (sisaldab valke) I ja II (tRNA) Komplementaarsus A=T G=C (3H) A=U G=C (3H) Stabiilsus Desoksüriboosi C-H sidemetele Riboosi C-OH sidemetele ei ole ...
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes
Nukleiinhapped - DNA on orgaaniline ühend aka. biopolümeer, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust ja fosforist. - DNA on orgaaniline ühend, mis koosneb nukleotiididest. - Nukleotiid on kolmeosaline: 1) Viie süsinikuga suhkur desoksüriboos. 2) Fosfaatrühm. 3) Lämmastikalus. Neli erinevat lämmastikalust: a) Adeniin(A) b) Guaniin(G) c) Tsütosiin(C)
omadustega karboksüülrühm . Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. Funktsiooonid Ensümaatiline,ehituslik,trantsport,retseptor, regulatoorne, kaitse,liikumisfunktsioon. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Valgud täidavad neid kõiki funktsioone organismis. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle ülekandmises raku jagunemise käigus moodustavatele tütarrakkudele.
ATEROSKLEROOS - PEPTIIDSIDE kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel ribosoomis moodustuv kovalentne side RIBOSOOM - DENATURATSIOON valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemine kuni primaarstruktuurini RENATURATISOON kõrgemat järku struktuuride taastumine ENSÜÜM biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk VITAMIIN bioaktiivne madalmolekulaarne orgaaniline aine ANTIKEHA tekivad kõrgemate loomorganismide veres mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu NUKLEIINHAPE biopolümeer, mille monomeeriks on nukleotiidid. NUKLEOTIID nukleiinhappe monomeer KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP DNA ahelate koospüsimise alus ehk nukleotiidide üksteisele vastavus BIHEEL DNA teist järku struktuur (kruvikujuliselt keerdub ehk on keerdunud biheeliksisse) TÄISVÄÄRTUSLIKUD VALGUD - VÄHEVÄÄRTUSLIKUD VALGUD - 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka?Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C,H,O,N,P,S. Sest need moodustavad suure osa
tümiin tümidiin tümidüülhape dTMP uratsiil uridiin uridüülhape UMP Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Kahte tüüpi nukliinhappeid: desoksüribonukleiinhape DNA ribonukleiinhape RNA ________________________________________________________________________________ Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Omadused sõltuvad neil järjestusest ja hulgast. DNA koostises neli nukleotiidi : adenosiinfosfaat A guanosiinfosfaat G tsütidiinfosfaat C tümidiinfosfaat T Desokspribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Blastotsüst - imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Calvini tsükkel - fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule Daltonism - punarohepimedus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostis Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandamist
Blastotsüst - imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Calvini tsükkel - fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule Daltonism - punarohepimedus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostis Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandamist
energiaallikana. Kokkuvõtteks võib öelda, et valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. 8. Nukleiinhapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastavalt sellele on ka kahesuguseid monomeere. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjekorrast ja hulgast. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). (Tabel 4) Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel
põhilisteks ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 6. biomolekul organismide koostisse kuuluvad põhilised orgaanilised ained (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped), kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omvahelist koostööd, osalevad organismide aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. 7. biopolümeer valgud koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega on biopolümeerid. moodustuvad vaid elusorganismides. 8. denaturatsioon kõrgemat järku valgustruktuuride lagunemine madalamale 9. desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 10. desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli
valk oma kõrgemat järku struktuuri ja alles jääb madalama/lihtsama struktuuriga valk. Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess, kus valk püüab taastada oma kõrgemat järku struktuuri (kuumutamisel ei toimu) Proteiidid e liitvalgud Antikeha võitleb võõrvalkude ja võõrnukliidhapete (viiruste) vastu. HEA Antigeen - võõrvalk, mis organismi tungides tingib antikehade tekke. HALB NUKLIINHAPPED On biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA On biopolümeer, mille monomeerid on desoksüribonukleotiidid. DNA kuju on kaksikspiraal e biheeliks. DNA molekul on kokku pandud kolmest osast: fosfaatrühm, desoksüriboos ja lämmastikalus. Desoksüribonukleiidid erinevad ainult lämmastikaluse poolest. DNA on kaheahelaline. Komplementaarsusprintsiip DNA molekulis esinev printsiip e. ahelatele üksteisele vastavus, A=T, C=G. DNA tähtsus salvestab päriliku informatsiooni ning tagab, et informatsioon kanduks edasi.
veresuhktusisaldust *kaitse antikehad võitlevad antigeenide vastu *liikumine kontraktsioonivalgud *enegereetiline funktsioon suht väike ja pointless. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sünrdoom, mida põhjustab HIV'i nakatumine. HIV haigus, mille toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfosüütides) antikehade teke. 2.5 NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on bioplümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid. DNA e desoksüribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Koosneb neljast nukleotiididst A, G, C, T. Keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. I järku struktuur nukleotiidide järjestus molekulis II järku struktuur biheeliks(suhteliselt vastupidav füüsikaliste je keemiliste tegurite suhtes) III järku struktuur eriilmeline
hüdroksüülrühma(de)ga. Aldehüüd ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma. Karboksüülhape ühend, mis sisaldab karboksüülrühma. Ester karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus. Eeter orgaaniline ühend. Ketoon ühend ketorühmaga. Amiin ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm/rühmad. Aminohape aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Valk - ehk proteiin on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Fenool benseenituum, mille küljes on 1 OH rühm. Süsivesik ehk sahhariid, on polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligo- ja polümeeride üldnimetus. Elektrofiil tühja orbitaaliga osake, millel on elektrofiilne tsenter. Positiivne laeng/osalaeng.(C, H, metalliioonid) Nukleofiil vaba elektronpaariga osake, millel on nukleofiilne tsenter. Negatiivne
Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks Blastotsüst - imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Daltonism - punarohepimedus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostis Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandamist
Soo määramine. Kõikides inimese rakkudes on imepisikesed niidijupikesi meenutavad moodustised, mida nimetatakse kromosoomideks. Sõna "kromosoom" on kreeka keeles värviline kehake. Kromosoomid on nähtavad ainult mikroskoobi abil, st. suurendatult. Igas inimese rakus on 46 kromosoomi. Kromosoomid koosnevad väga keerulise ehitusega ainest desoksüribonukleiinhappest (DNA). DNA on pärilikkusaine, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Osad tunnused pärinevad lastele ka vanavanematelt. Näiteks võib juhtuda, et ühel lapsel on isa nina, ema kõrvad, vanaema iseloom ja vanaisa vaimsed võimed. Kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, sellega massivõrdsest kogusest aluselistest valkudest - histoonidest, varieeruvas hulgas mittehistoonilistest ehk happelistest valkudest ja vähesel hulgal RNAst. (Ribonukleiinhape ehk RNA on organismi rakkudes leiduv biopolümeer, millel olenevalt vo...
bio kt II teine rida Bioloogia KT organismide koostis - II rida 1. Selgita mõisted. (16p) desoksüribonukleotiid-DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. biopolümeer-organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped) renaturatsioon-valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumist. polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. mRNA-informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse. antikehad-neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. mikroelemendid-organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid.(Fe, Cu, Zn, jt) transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organsmi ühest otsast teise. esinevad nt rakumembraani koostises. 2. millist...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
