Organismide koostis (2)

Lk 44-45
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades!
1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises.
2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene
3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.-Tõene
4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.
5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene
6. Aminohape on DNA monomeer . -Väär Aminohape on valkude monomeer
7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene
8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks .-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks
Leidke kõige õigem vastusevariant!
9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam:
a) vett
b) glükoosi
c) kolesterooli
d) nukleiinhappeid
10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on:
a) Fe
b) Mg
c) Zn
d) Ca
11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam:
a) valkudest
b) nukleiinhapetest
c) sahhariididest
d) lipiididest
12. Riboos on:
a) aminohape
b) monosahhariid
c) nukleotiid
d) lipiid
13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt:
a) ainete transpordiks
b) energia saamiseks
c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks
d) valkude sünteesimiseks
14. Valgu monomeerid on:
a) monosahhariidid
b) lihtlipiidid
c) nukleotiidid
d) aminohapped
15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:
a) vitamiinid
b) aminohapped
c) ensüümid
d) glükoosi molekulid
16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse:
a) gloobuliks
b) polüsahhariidiks
c) biheeliksiks
d) polüpeptiidiks
Täida lünk sobiva sõnaga!
17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides .
18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse.
19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümid .
20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslik ja energeetiline funktsiooni
21. AIDS-i põhjustab HI viirus
22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega .
23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast.
24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest
Selgitage pikemalt ja tooge näiteid!
25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Sest süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosenvad: lipiidid, süsivesikud ja neid aineid leidub veel ka aminohapete koostises.
26. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid? Sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid, see tähendab et ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid, nagu ka neid on vaja luustiku koostises.
27. Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat?
Sest glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine. Glükoos on organismis pakitud glükogeeniks.
28. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga? Muna praadimine, kus valk hävineb lõplikult kuumuse toimel. Piima keetmine samuti.
29. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest. Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku.
30. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil . Samuti on komplementaarsus erinev neil DNA'l on G=C A=T ja RNA'l A=U T=A G=C
31. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? Ta on kaksikahelaline biheeliksis, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil.
32. Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere?
Nad koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil
Kokkuvõte
Orgaanilised ained on iseloomulikud elusale loodusele ja kõik elusorganismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistes ainetest (vesi). Organismide koostisse kuuluvad mikroelemendid (Raud (Fe), Vask (Cu), Koobalt (Co), Tsink (Zn), Jood (I), Seleen (Se)) ja makroelemendid ( Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl),Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N) ) Kõige rohkem orgaanilistest ainetest on valke (palju erinevaid ülesandeid vaja täita), siis on lipiidid (kaitsta organismi põrutuste eest, rakumembraani koostises) nüüd tulevad sahhariidid (kuuluvad rakustruktuuride koostisse). Kõige vähem on nukleiinhappeid, mis on pärilikkuse edasikandmiseks ja valkude sünteesi protsessides.
Vesi on anorgaaniline aine, milleta me hakkama ei saaks, kuna veel on organismis palju rolle (aitab hoida kehatemperatuuri, osaleb enamikes keemilistes protsessides). Teised ained, mis asuvad organismis on käsitletavad katioonidega ja anioonidena. Katioonid on väga olulisel kohal, kuna naatrium- ja kaaliumioonid on närviimpulsside moodustumisel tähtsal kohal. Kaltsiumioonid annavad luudele tugevuse. Magneesium on seotud DNA ja RNA-ga. Taimedel on magneesium klorofülli koostises. Raua aatomid on punaste vereliblede valgu hemoglobiini koostises ja see aitab siduda O2. Anioonidest fosfaatrühmad on nukleiinhapete koostises ja rakumembraani ehituses. Joodi läheb vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks.
Orgaanilised ained on biomolekulid , mis mängivad erinevaid rolle organismi süsteemis. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid , valgud , nukleiinhapped , aminohapped, nukleotiidid). Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline ülesanne. Lipiidid on õlid, rasvad , vahad, steroidid . Lipiidid on organismide põhiline energiaallikas .
Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, mida organism vajab enamikes elutegevus valdkondades. Aminohapped koosnevad aluselisest aminorühmast ja happelisest karboksüülrühmast. Omavahel on nad ühendatud kovalentse sideme abil, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Valkudel on neli struktuuri: primaarne, sekundaarne , tertsiaarstruktuur ning kvaternaarstruktuur . Valkude lagunemine on denaturatsioon (kui valk kaotab oma tasemed , näiteks sekundaarne laguneb primaarseks). Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon . Valkude funktsioonid on ensümaatiline, ehituslik, transportfunktsioon , regulatoorne, kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, energeetiline ja retseptorfunktsioon. Valkudel on eripärane kaitsevõime samuti, sest nad lagunevad küll primaarstruktuurideni, kuid aminohapete vaheline peptiidside on küllaltki püsiv ja tugev. Valgud võivad ka oma kuju muuta näiteks lihasrakud lühenevad või pikenevad aga kõik valgud ei tee seda. Karvade koostises olevad valgud ei muuda iseseisvalt iialgi kuju.
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse desoksüribonukleiinhapet (DNA), mille monomeeriks on desoksüribonukleotiid ja ribonukleiinhapet (RNA), mille monomeeriks on ribonukleotiid . DNA on moodustunud desoksüriboosist, lämmastikalusest ( adeniin , tümiin, tsütosiin, guaniin ) ja fosfaatrühmast. RNA oma moodustunud roboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest (adeniin, uratsiil, guaniin, tsüstosiin). DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast . Koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (See tähendab et alati A=T ja C=G). Nukleotiidide järjestus on DNA esimest järku struktuur ja biheeliks (spiraaldunud DNA molekul) on teist järku struktuur. DNA on põhiline komponent kromosoomides ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus (mitoosi ja meioosi) moodustruvatele tütarrakkudele. DNA kaheahelaline molekul on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav. Samuti on biheeliks äärmiselt stabiilne. Kuna DNA on biheeliks, siis kantakse pärilikku infot edasi kahes eksemplaris.
RNA on aga üksikahel ja RNA liike on 3. Informatsiooni-RNA ehk mRNA (messenger RNA) on RNA liik, mis toob valgusünteesiks ( translatsioon ) kohale geneetilise info kromosoomidest ribosoomidesse. Transport-RNA ehk tRNA ülesandeks on mRNA toodud informatsiooni lahti mõtestamine. Kolmas RNA tüüp on rRNA ehk ribosoomi-RNA, mis on ribosoomide koostises.
Mõisted:
AIDS- (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) – viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt.
Aminohape- Valkude monomeer, mida on 20 erinevat liiki.
Antikeha-(kaitsevalk) – neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks.
Biheeliks-DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel.
Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend (ensüüm, vitamiin , hormoon jt.), mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitust.
Biomolekul -orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.).
Biopolümeer-orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.).
Denaturatsioon-valgu kõrgemat ( neljandat , kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur.
Desoksüribonukleiinhape-biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine .
Desoksüribonukleotiid-DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Desoksüriboos-viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises.
Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.
Fosfolipiid-rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
Hormoon-loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides.
Komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G.
Kontraktsioonivalk -liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes.
Lipiid-orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.).
Lämmastikalus-nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin.
Makroelemendid-organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P ja S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K, Mg ja Ca.
Mikroelemendid-organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nimetatakse 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi.
Monosahhariid-ehk lihtsuhkrud , on madalmolekulaarses ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti 3 – 6 (Näiteks: riboos, trioos , pentoos).
mRNA- Informatsiooni-RNA ehk mRNA (messenger RNA) on RNA liik, mis toob valgusünteesiks (translatsioon) kohale geneetilise info kromosoomidest ribosoomidesse.
Nukleotiid-nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru ( riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA
monomeer.
Oligosahhariid-on madalmolekulaarsed liitsuhkrud , mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos , laktoos , maltoos ).
Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.
Polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid, liitsuhkrud), mille ehituslikuks elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: tärklis, glükogeen, tselluloos ).
Renaturatsioon-valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine , denaturatsiooni pöördprotsess.
Retseptorvalk-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse .
Ribonukleotiinhape-biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid . Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.
Ribonukleotiid – RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Ribonukleotiid-biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.
Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid.
rRNA- rRNA ehk ribosoomi-RNA, mis on ribosoomide koostises.
Sahhariid -süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm(keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono -, oligo- ja polüsahhariidideks.
Steroid-madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (kolesterool, vitamiin D, steroidhormoonid jt.).
Transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. Esinevad näiteks rakumembraani koostises.
tRNA-Transport-RNA ehk tRNA ülesandeks on mRNA toodud informatsiooni lahti mõtestamine