konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Glükogeen-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,loomade varuaine. Glükoos-kuuesüsinikuline lihtsuhkur,rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine.Peamine aju energiaallikas,. Hüdrofoobne-vett tõrjuv Hüdrofiilne-vees hästi lahustuv Informatsiooni-RNA-mRNA-rna-molekulid,mis kopeerivad ja toovad geneetilise info rakutuumast kohta,kus toimub valgusüntees. Katalüsaatorid-reaktsioone kiirendavad ained. Kitiin-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,seente rakukestade peamine
Valk-orgaaniline molekul, mida rakud valmistavad aminohapetest. Nukleotiid-nukleiinhappeahelate elementaarosad, mis koosnevad suhkrust, lämmastikalusest, fosfaatrühmast. Kromosoom-üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega. SAHHARIIDID- peamine energiaallikas, lipiidide normaalse oksüdatsiooni jaoks vajalik. Monosahhariidid(moodustavad liitsuhkruid),oligosahhariidid, polüsahhariidid. Glükoos-lihtsuhkur-rakkude esmane energiaallikas. Tärklis-liitsuhkur-taimne varuaine juurtes. Tselluloos-liitsuhkur-taimede rakukestade peamine komponent. Kitiin-liitsuhkur- seente rakukestade ja lülijalgsete välisskeleti komponent. Glükogeen-liitsuhkur-loomade varuaine. LIPIIDID-olulised energiaallikad, võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Energeetilinefunktisoon-lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast-kõige rikkamad inimtoidu komponendid.
Oligosahhariidid- koosnevad 2-10 süsinikuaatomist , lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti ja on kergesti omastatavad. Fruktoos- puuviljasuhkur, mis on paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur Glükoos- kuuesüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine Laktoos- kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas Tärklis- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on taimede varuaineks Glükogeen- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on loomade varuaineks Tselluloos- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent Kitiin- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent 11
c. oligosahhariidid - ehk disahhariidid - on orgaanilised ühendid, mille molekul sisaldab suhteliselt väikese arvu (210) monosahhariididele (lihtsuhkrutele) vastavaid lülisid. d. fruktoos ehk puuviljasuhkur - paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur. e. glükoos - kuuesüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähtaine. f. laktoos ehk piimasuhkur - kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas. g. tärklis - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on taimede varuaineks. h. glükogeen - paljudest osadest koosnev liitsuhkur , mis on loomade varuaineks. i. tselluloos - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent. j. kitiin - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, seente rakukestade peamine komponent, lülijalgsete välisskeleti peamine komponent. 11
Lihtsuhkurud ehk monosahhariidid – lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid – süsivesikud, mis koosnead kahest või rohkemast lihtsuhkrust. Glükoos – kuuesüsikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotesside lähtneaine. Fruktoos ehk puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur. Sahharoos – Glõkoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur, kasutatakse lauasuhkruna, toodetakse peamiselt suhkruroost või –peedist. Laktoos ehk ppiimasuhkur – Kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas. Tärklis-Paljudes osadest koosnev liitsuhkur, mis on loomade varuaineks. Tselluloos- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, seente rakukestade peamine komponent, lülijalgsete välisskeleti peamine komponent. Hüdrofoobne – Vett tõrjuv, vees mitte lahustuv. Hüdrofiilne – vees hästi lahustuv.
toodetud sünteesi teel. Fruktoos on suhkrust magusam. Kuna see imendub aeglaselt, kasutatakse seda mõningates dieettoodetes. Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega. Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile magusa maitsega. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes on laktoosi 33,5%. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Maltoos tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Tärklis on liitsuhkur, mis koosneb glükoosijääkidest ja mis laguneb tera idanemisel tekkivate ensüümide toimel väiksemateks osadeks. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Suhkruliigid Caster- Briti caster või castor sugar on eriti peene teraga valge kristallsuhkur. Coarse sugar- Coarse sugar on jämedateraline kristallsuhkur. See suhkur käitub kõrgetel temperatuuridel teisiti kui peensuhkur, olles vastupidavam fruktoosiks ja glükoosiks
pindpinevus, ülesanded osalemine keemilistes reaktsioonides (fotosüntees), säilitab püsivat temp. (suur soojus mahutavus), kindlustab ringelundkondade töö (lümf), lahusti org ja anorg ainetele, ainete transpost rakus ja rakku, elukeskkond paljudele organismidele. sahhariidid (energia saamine) monosahhariid lihtsuhkur, madalamolekulaarne, süsinike arv ei ületa kümmet, glükoos, fruktoos, riboos, oligosahhariid liitsuhkur, madalamolekulaarne, tekivad monosahhariidide liitumisel,sahharoos, maltoos, laktoos, polüsahhariid liitsuhkur, kõrgmolekulaarne, tekivad paljude monosahhariidide liitumisel, tärklis, glükogeen, tselluloos, ülesanded energeetiline energia allikas organismis, glükoos,fruktoos, ehituslik tselluloos (taimerakukesta moodustamine), kitiin (putukate koorikkesta moodustamine), varuaine tärklis (varupolüsahhariid taimedes), glükogeen (varupolüsahhariid loomades),
Sahhariid/ suhkur on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust . Lihtsuhkrud e monosahhariidid: 1. glükoos e viinamarja suhkur2. fruktoos e puuviljasuhkur3.riboos(RNA) 4.desoksüriboos Liitsuhkur e oligosahhariidid koosneb 2-3 monosahhariidist 1. laktoos e piimasuhkur 2.sahharoos e roosuhkur , peedisuhkur 3. maltoos e linnusesuhkur . Polüsahhariidid- koosneb väga paljudest monosahhariididest on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid 1. glükogeen- loomnetärklis 2. tärklis- taimne tärklis(varuaine)3.tselloloosid- on taimede puitunud varres 4.kitiin- seentes on Tähtsus: 1)Energeetiline tähtsus( glükoos on esmane energia
Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) 3) Polüsahhariid kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos) Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ( C6H12O6 ) ja fruktoos ( C6H12O6 ). Lisaks neile on veel riboos ( C5H10O5 ) ja desoksüriboos ( C5H10O4 ) Kõik eespool nimetatud monosahhariidid on looduses väga levinud. Nagu hiljem selgub, esinevad fruktoos, eriti aga glükoos, põhiliselt
Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos+fruktoos=invertsuhkur. Tuntuim looduslik invertsuhkru lahus on vesi. Inventsuhkruid kasutatakse kondiitriäris, magusam kuid väiksem kalorsus. Polüsahhariidid: Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. Polüsahhariid on kõrgemolekulaarne ühend, polümeer, liitsuhkur. Polüsahhariid tekib polükondensatsioonil ja mitte polümerisatsioonil. Plükondensatsiooni igal sammul eraldub vee molekul, ka polüsahhariidi tekkel eraldub igas astmes vesi. Polüsahhariidi hüdrolüüsil ühineb iga lüliga vee molekul ja niiviisi taastuvad monomeerid. Polüsahhariidi jaotus: Struktuursed polüsahhariidid (bakterid, taimed, vetikad, seened ehitavad oma rakukesta. nt tselluloos) Varupolüsahhariidid (energiavarud. nt tärklis, glükogeen)
tekkinud ebakorrapärase kujuga jääkide purustamisel. Osa pärlsuhkrust värvitakse kirjuks. Kasutatakse küpsetiste ja magusroogade kaunistamiseks, kuid erinevalt kristallsuhkruga kaunistamisest valgusefekti ei teki. Sanding sugar Sanding sugar on suure teraga kristallsuhkur, mida valgusefekti silmas pidades kasutatakse küpsetiste ehtimiseks. Suhkur e. Sahharoos Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos on disahhariid ehk liitsuhkur, mis koosneb kahest lihtsuhkrust ehk monoosist fruktoosist ja glükoosist. Tavalist suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist, kusjuures mõlemal juhul on nii suhkru keemiline koostis kui magusus ühesugune. Tarretisesuhkur Tarretisesuhkur (Soome toode hyytelösokeri) on zhelatiinitu tarretisevalmistaja, mis sisaldab tärklisesiirupit, pektiini ja sidrunhapet. Ei sobi piima sisaldavate segude tarretamiseks.
LAKTOOS EHK PIIMASUHKUR Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega. Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile magusa maitsega. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes on laktoosi 33,5%. MALTOOS EHK LINNASESUHKUR Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Maltoos tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Tärklis on liitsuhkur, mis koosneb glükoosijääkidest ja mis laguneb tera idanemisel tekkivate ensüümide toimel väiksemateks osadeks. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. TOOR-ROOSUHKUR Toor-roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Suhkruroost pressitakse välja mahl, mida keedetakse, kuni vesi on aurustunud ning lõpuks tekivad pruunid kristallid. Tänu sellele on melassilt (suhkru tootmisel tekkiv pruun siirup) pruuni
suure pinna, kus vajalikud ained saaksid imenduda. peensoole otsas on kaksteistsõrmiksool toidumassi analüüsimiseks, seal otsustatakse toidu edasine seede käik. Kui inimene sööb väga soolast toitu, sis tekib sooles osmoos ja soolevälistes kudedes tekib vee puudus. Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasiaon ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Laktaas on ensüüm,mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkrut. Et glükoosist ja galaktoosist koosnev liitsuhkur (laktoos) saaks imenduda peen soolest verre ning osaleda ainevahetuses, on vaja see lagundada nimetatud lihtsuhkruteks (glükoosiks ja galaktoosiks). Häired: Kui laktaasi on vähe või seda pole üldse, ei ole võimalik piima suhkrut lagundada. Siis ei imendu piimasuhkur verre või imendub ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Tekkinud ühendid ärritavad soolt ning kutsuvad esile
lahustuvad ühendid) C12 H 22O11 + Cu (OH ) 2 C12 H 20O11Cu + 2 H 2O C12 H 22O11 + Ca (OH ) 2 C12 H 20O11Ca + 2 H 2O POLÜSAHHARIIDID Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. Polüsahhariid on kõrgemolekulaarne ühend, polümeer, liitsuhkur. Polüsahhariid tekib polükondensatsioonil ja mitte polümerisatsioonil! Mis on nende vahe? Polümerisatsioon ranges tähenduses on monomeeride ühinemine sel viisil, et kasvava ahela otsas on väga aktiivne reaktsioonitsenter, mis liitub järgmise monomeeri molekuliga ning moodustub uus aktiivne tsenter. See kestab kuni reaktsiooniahela katkemiseni. Niisugused polümeerid on põhimõtteliselt lahutatavad monomeerideks.
lahustuvad ühendid) C12 H 22O11 + Cu (OH ) 2 C12 H 20O11Cu + 2 H 2O C12 H 22O11 + Ca (OH ) 2 C12 H 20O11Ca + 2 H 2O POLÜSAHHARIIDID Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. Polüsahhariid on kõrgemolekulaarne ühend, polümeer, liitsuhkur. Polüsahhariid tekib polükondensatsioonil ja mitte polümerisatsioonil! Mis on nende vahe? Polümerisatsioon ranges tähenduses on monomeeride ühinemine sel viisil, et kasvava ahela otsas on väga aktiivne reaktsioonitsenter, mis liitub järgmise monomeeri molekuliga ning moodustub uus aktiivne tsenter. See kestab kuni reaktsiooniahela katkemiseni. Niisugused polümeerid on põhimõtteliselt lahutatavad monomeerideks.
liblikõielistega (hernes, uba) Seente ja vetikate vahel on sümbioos samblikes. Samblik= seeneniit+ vetikas. 13.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). o Riboos- RNA koostises olev suhkur, lihtsuhkur e. monosahhariid o Desoksüriboos- RNA koostises, lihtsuhkur, o Glükoos- fotosünteesi lõpp-produkt, taimedele vajalik energiaallikas, liitsuhkur e polüsahhariid. Leidub taimedes ja puuviljades. o Fruktoos- lihtsuhkur, leidub puuviljades, mees, õites, marjades ja paljudes juurviljades, nimetatakse ka puuviljasuhkruks. Energiaallikas. o Laktoos- e piimasuhkur, leidub imetajate piimas, oligosahhariid, energiaallikas. o Mis vahe oligosahhariidil ja polüsahhariidil o Tärklis- taimne varuaine, polüsahhariid, energia ja varuaine. o Tselluloos- taimerakkude kestades; polüsahhariid; ehituslik ülesanne.
Jood Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone Piisavalt pole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. ORGAANILISED AINED · Süsivesikud e sahhariidid · Valgud e proteiinid · Rasvad e lepiidid · Nukleiinhapped e DNA, RNA SÜSIVESIKUD Monosahhariidid e lihtsuhkrud Disahhariidid Polüsahariidid e liitsuhkur Glükoos veres Sahharoos (peedisuhkur) Tärklis (kartulisuhkur) Brutoos Maltoos (linnasesuhkur) Glükogeen on maksas Laktoos (piimasuhkur) Tselluloos (taimerakkudes) Süsivesikute ülesanded(kodus): Ehituslik ülesanne ntks. Tselluloos taime raku kestades ....kitiinkest Energeetiline ülesanne ....1gr = 17,6 kgJ energiat Ligimeelitav ülesanne õistaimede nektar
Fruktoos on suhkrust magusam. Kuna see imendub aeglaselt, kasutatakse seda mõningates dieettoodetes. Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega. Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile magusa maitsega. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes on laktoosi 3–3,5%. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Maltoos tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Tärklis on liitsuhkur, mis koosneb glükoosijääkidest ja mis laguneb tera idanemisel tekkivate ensüümide toimel väiksemateks osadeks. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Suhkur toidu valmistamisel Toitu valmistades kasutame peamiselt tavalist rafineeritud suhkrut. Poest on võimalik osta hästi erinevaid suhkruid, mis kõik on saadud toor-roosuhkru erineval töötlemisel. Kuna tavaliselt on suhkrupeedi toorsuhkur ebameeldiva maitsega, siis on osaliselt puhastatud
o e. pentoos (viiesüsinikuline suhkur) o nukleiinhapete koostises o DNA ehituses o ehituslik ülesanne 2. OLIGOSAHHARIIDID - tekivad kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel liitumisel ehk disahhariidid SAHHAROOS o ehk roosuhkur, peedisuhkur, tavaline lauasuhkur o glükoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur MALTOOS o ehk linnasesuhkur o koosneb kahest glükoosijäägist (magus) LAKTOOS o ehk piimasuhkur o moodustub peamiselt piimanäärmetes o kõigil imetajatel o toiteline ülesanne 3. POLÜSAHHARIIDID ehk biopolümeerid; MONOMEERIKS GLÜKOOS; ÜHISED
h) Miks nii laialt levinud? • Bakterid on väikesed ja kerged, bakteri elutsükkel on kiire, bakteri toitumistüüpide mitmekesisus on suur, bakterit ümbritseb teda kaitsev rakukest 6. Biomolekulid a) Süsivesikud ehk sahhariidid I. Mis erinevus on liht- ja liitsuhkrul? Osata tuua mõlema kohta näiteid • Liitsuhkrud koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust. • Lihtsuhkur – glükoos ja fruktoos • Liitsuhkur – sahharoos, laktoos II. Teada, miks on tähtsad sellised suhkrud: glükogeen, kitiin, tselluloos, glükoos • Glükogeen – loomade ja seente varuaineid • Kitiin – lülijalgsete välisskeletis, seenerakkude kestades • Tselluloos – taimerakkude kestad • Glükoos – peamine energiaallikas b) Rasvad ehk lipiidid I. Küllastumata ja küllastunud rasvhapete erinevus ja osata neid ära tunda (kus esinevad ja millises olekus nad on)
värvitakse kirjuks. Kasutatakse küpsetiste ja magusroogade kaunistamiseks, kuid erinevalt kristallsuhkruga kaunistamisest valgusefekti ei teki. 13. Sanding sugar- Sanding sugar on suure teraga kristallsuhkur, mida valgusefekti silmas pidades kasutatakse küpsetiste ehtimiseks. 10 14. Suhkur ehk sahharoos- Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos on disahhariid ehk liitsuhkur, mis koosneb kahest lihtsuhkrust ehk monoosist fruktoosist ja glükoosist. Tavalist suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist, kusjuures mõlemal juhul on nii suhkru keemiline koostis kui magusus ühesugune. 15. Tarretisesuhkur- Tarretisesuhkur (Soome toode hyytelösokeri) on zhelatiinitu tarretisevalmistaja, mis sisaldab tärklisesiirupit, pektiini ja sidrunhapet. Ei sobi piima sisaldavate segude tarretamiseks. 16
Osa pärlsuhkrust värvitakse kirjuks. Kasutatakse küpsetiste ja magusroogade kaunistamiseks, kuid erinevalt kristallsuhkruga kaunistamisest valgusefekti ei teki. 13. Sanding sugar- Sanding sugar on suure teraga kristallsuhkur, mida valgusefekti silmas pidades kasutatakse küpsetiste ehtimiseks. 11 14. Suhkur ehk sahharoos- Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos on disahhariid ehk liitsuhkur, mis koosneb kahest lihtsuhkrust ehk monoosist fruktoosist ja glükoosist. Tavalist suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist, kusjuures mõlemal juhul on nii suhkru keemiline koostis kui magusus ühesugune. 15. Tarretisesuhkur- Tarretisesuhkur (Soome toode hyytelösokeri) on zhelatiinitu tarretisevalmistaja, mis sisaldab tärklisesiirupit, pektiini ja sidrunhapet. Ei sobi piima sisaldavate segude tarretamiseks. 16
annaabi.ee 
