Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandusharude paigutustegurid Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Tooraine, töö ja tarbija olemasolu.
Vajadusel korraldada teadusuuringuid, koolitusi, teha teavitustö ö d, viia lä bi projekte. 13. Mille alusel saab halduskandja anda määaruse? Seaduse alusel, samuti võib anda täpsustavaid eeskirju Halduskandja saab määruse välja anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kehtiva õiguse alusel. Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab välja piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks 14. Avaliku halduse iseloomustus - mis on riigihaldus, KOV, delegeeritud haldus? Avalik haldus- riik oma täitesaatvates toimingutes. (riik oma igapäeastes toimingutes) Tunnused: ühiskondlik, inimestevaheline tegevus, avalikule huvile orienteeritud, aktiivne tulevikku suunatud tegevus, riigivõimu vahendite kasutamine üksikjuhtumite lahendamiseks ja haldusülesannete täitmisel, ulatusliku järelvalve olemasolu. Ülesanded: avaliku korra ja julgeoleku tagamine, üksikisiku toetamine,
1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Majanduslike geosüsteemide, kujunemise, toimimise ja arengu iseärasuste käsitlemisega. 2. Millega tegeleb regionaalpoliitika? Üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämuse vähendamisega. 3. Kuidas jagunevad majandusharud majandussektoriteks 1)hankiv majandus- põllumajandus, kalandus,jahindus,metsandus 2) teenindav majandus- haridus,tervishoid,kaubandus,veondus,riigihaldus,muud teenindusharud 3)Töötlev majandus- 1. Tööstus- toiduaine-, puidu-, metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmarterjalitööstus, energeetike (elektoenergeetika,kütusetööstus), kergetööstus(tekstiilitööstus, naha ja jalatsitööstus) 2. Ehitus 4. Eesti tööjõu jaotumine majandussektorite vahel. Teenindav majandus 60,7 %, Töötlev majandus 35,4% ja Hankiv majandus 3,9%. 5. Mis on SKT? Sisemajanduse kogutoodang, millega mõõdetakse selle riigi territooriumil
Eelarve Riigieelarve on tulude ja kulude aastaplaan. Sellest sõltub kõikide valdkondade rahastamine. Riigi tulude hulka kuuluvad maksud, riigi ettevõtete kasumid ja välislaenud. Kulude alla kuuluvad erinevad valdkonnad nagu riigihaldus, sotsiaalsfäär, haridus jne. Riigieelarve alusel jagatakse riigi raha vastavalt vajadustele erinevate sfääride vahel. Oluline on hoida eelarve tasakaalus, mis tähendab, et riigieelarvesse laekuvad tulud peavad olema samaväärsed tehtavate kulutustega. Viin läbi eelarve muudatuse. Selleks võtaksin ma riigihalduseks mõeldud summast, milleks on 64 584 000 krooni, ära 4 500 000 krooni. Paigutaksin raha ümber eesmärgil saada
maal kallis, raske. 3. Majandus jaotus sektoriteks ja harudeks. Hankiv majandus Põllumajandus Kalandus Jahindus Metsandus Teenindav majandus Haridus Tervishoid Kaubandus Muud teenindusharud Veondus Riigihaldus Tööstus Toiduainetööstus Puidutööstus Metallitööstus Keemiatööstus Masinatööstus Mäetööstus Ehitusmaterjalitööstus 4. Kuidas loodusvarad ja loodus tingimused mõjutavad Eesti majanduspaigutust? Mõjutanud kolme tootmisala. a) põllumajandust ja selle kaudu toiduainetööstust. b) metsandus ja metsatööstust. c) energeetikat. 5
Kuulub halduse siseõigusesse Haldusekandja Põhimõtteliselt võib haldusekandjaks olla iga isik, kellele haldusülesandeid on täitmiseks antud, seega nii avalik-õiguslik juriidiline isik (praktikas kõige olulisemad) kui ka eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik. Õigusteooriasjagatakse avalik-õiguslikud juriidilised isikud kolme põhiliiki: avalikõiguslikeks korporatsioonideks, avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ja õigusvõimelisteks asutusteks. Otsene riigihaldus Otsene riigihaldus ehk vahetu riigihalduse puhul saame rääkida olukorrast, kus riik täidab teatud haldusülesandeid ise ehk otseselt. Kaudne riigihaldus Kaudsest riigihaldusest saame rääkida juhul, kui riik delegeerib teatud haldusülesanded iseseisvatele õigussubjektidele. Seega riigihaldus laiemas tähenduses (haarab nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse) kujutab endast tegelikult avalikku haldust) Kaudse riigihalduse kandjatekson eelkõige KOVid ja AÕ jur isikud.
· Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3. Teenindav majandus veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigihaldus, isikuteenindus (juuksur jne) Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk. · Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust. · Eesti suvi lühike, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, (spetsialiseerumine karjakasvatusele) toiduained põhiliselt siseturule. · Metsandus oluline majandusharu üle Eesti
ümberlaadimine mahukas. 7. Kuidas mõjutas liitumine EL Eesti välismajandussidemeid? Eesti majandussidemed tihenesid Euroopa Liidu liikmesriikidega veelgi rohkem kui oli enne olnud. 8. Kirjuta majandussektorid. Hankiv majandus põllumajandus; kalandus; jahindus; metsandus. Teenindav majandus haridus; tervishoid; kaubandus; muud teenindusharud; riigihaldus; veondus. Töötlev majandus ehitus; tööstus{energeetika(elektroenergeetika; kütusetööstus); kergetööstus(tekstiilitööstus; naha ja jalatsitööstus); toiduainetööstus; puidutööstus; metallitööstus; keemiatööstus; masinatööstus; mäetööstus; ehitusmaterjalitööstus}. 9. Kuidas mõjutavad Eesti majanduse arengut a) riigi asukoht Euroopa Liidu idapiiril? Siirdeala Venemaa ja Euroopa vahel. b) põlevkivi? Elektri ja soojuse tootmiseks, olemas kohapeal pole vaja sissevedu.
Nt põllumajandus, jahindus, metsandus, kalandus II SEKUNDAARNE SEKTOR ehk tööstus (tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega) Nt masinatööstus, puidutööstus, tekstiilitööstus, keemiatööstus, metallitööstus, rõivatööstus, ehitusmaterjalitööstus, elektroonika, toiduainetööstus III TERTSIAARNE SEKTOR ehk teenindus (tegeleb teenuste osutamisega) Nt kaubandus, side, olmeteenindus, tervishoid, riigihaldus, haridus, veondus, tarkvarateenus *** Majandussektorite osatähtsus Eestis (SKP järgi): 71% tertsiaarne (teenindussektor) 25% sekundaarne (tööstussektor) 4% primaarne (esmasektor, hankiv majandus) Majanduse spetsialiseerumine => toodetakse neid tooteid või osutatakse teenuseid, mille valmistamiseks või pakkumiseks on olemas vajalikud eeldused ja ressursid. Loodusvarad Eestis: Taastuvad – tuul, vesi, mets/puit, kalavarud, muld, päikeseenergia
Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskvalitsus vs kohalik omavalitsus, otsene vs kaudne riigihaldus,põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemisasutused, keskvalitsus ja kohalik omavalitsus. III. Võimuinstitutsioonide sisekorraldus:amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuurüksused, valitsemisalad. Avalik teenistus: pädevus, järelvalve, vastutus I PÕHISEADUSLIKKUS E. KONSTITUTSIONALISM Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas. Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna
seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks. Seda protsessi nimetatakse detsentraliseerimiseks. Avalik-õiguslikke haldusülesandeid võib seadusega või selle alusel halduslepinguga või haldusaktiga üle anda ka eraõiguslikele isikutele, nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele (notarid, kohtutäiturid, volitatud veterinaararstid jne). Otsene ehk vahetu riigihaldus ehk riik Üldkompetentsiga haldusorganid: Vabariigi President Vabariigi Valitsus Valitsusasutused (alluvad Vabariigi Valitsusele): Riigikantselei (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) Inspektsioonid – allub ministeeriumile Ministeeriumid Maavalitsused (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) Ametid – allub ministeeriumile Kaudne ehk delegeeritud riigihaldus- loodud riigi poolt iseseisva seaduse alusel
Töötlev majandus(sekundaarsektor)-hankiva majanduse toodangu töötlemine tarbimiseks sobivale kujule(tooduainetetööstus,puidutööstus,mäetööstus, metallitööstus,keemiatööstus,masinatööstus,ehitusmaterjalitööstus,energeetika(elektroe nergeetika,kütusetööstus),kergetööstus(tekstiilitööstus,naha-ja jalatsitööstus), ehitus) Teenindav majandus(tertsiaarsektor)-teeniste pakkumine eraisikutele,ettevõtetele ja riigiasutustele(haridus,teadus,tervisehoid,veondus,kaubandus,riigihaldus,pangandus,tarb ekunst, infotehnoloogia ja side, meedia ja suhtekorraldus, meelelahutus,muud teenindusharud) 35. Millised majandusressursid määrasid majanduse arengut Minevikus-loodidvarade iseloom ja kogus Tänapäeval-inimetekkelise ressursi ehk kapitali arv 36. Mis on loodusvara? Nimeta Loodusvarad ehk loodusressursid- kõik majandustegevuses kasutatavad looduskeskkonna osad+nähtused( kõik loodusest pärinev) nt kliima, ökoloogiline
traditsiooniliste konfessioonidega Eestis. Näeme kirikut ja kogudusi aktiivsete partneritena teenuste osutamises Eesti elanikele. Täitmisel. Arvamus: Mulle pole kunagi kirikud meeldinud ja minu arvates tehakse kirikutes inimestele lihtsalt ajupesu. Ma ei ole päris kindel, et milliseid teenuseid kirikud ja kogudused osutama hakkavad, aga see tundub mitte nii väga nende algse eesmärgina. RIIGIHALDUS 7. Riigiga suhtlemine kiiremaks ja mugavamaks: muudame lihtsamaks inimeste ja ühingute suhtlemise riigiga, seda eelkõige e-riiki ja e-teenuseid arendades. Sõltumata elukohast peab riik ja omavalitsus olema igaühele käeulatuses. Osaliselt täidetud. Arvamus: See idee on mulle väga meeltmööda. Meeldib, kui Eesti suudab olla teistele riikidele eeskujuks ja õpetajaks. Samuti on lihtsam kodanike riiki luua, kui riik on alati olemas. 8
· Riik kui halduskandja. Üldkompetentsiga riigihaldusorganid ja valitsusasutused · Kaudse riigihalduse kandjad. Riigi haldusülesannete füüsilistele või juriidilistele isikutele üleandmise kaalutlused ja tingimused · Kohalik omavalitsus kui halduskandja. Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garantiid. Eesti halduse organisatsioon (täidesaatva võimu organisatsioon) koosneb 3-me tüüpi halduskandjast: I. Vahetu riigihaldus ehk riik a. Üldkompetentsiga haldusorganid a.i. Vabariigi President a.ii. Vabariigi Valitsus b. Valitsusasutused (alluvad Vabariigi Valitsusele) b.i. Riigikantselei (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) b.ii. Inspektsioonid allub ministeeriumile b.iii. Ministeeriumid b.iv
omada õigusi ja kohustusi, võib esineda kohtus. Ta on ainuke juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Eraõiguslikud isikud avaliku halduse kandjana teatud avalik-õiguslikud funktsioonid võib riik seaduse või halduslepingua üle anda ka eraõiguslikele isikutele. Eraõiguslikud avaliku halduse kandjad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Vahetu ja kaudne riigihaldus vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida, kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Haldusorgan H. Kelsen käsitleb organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Organ peab vastama teatud tingimustele: peab olema varustatud avaliku võimu volitusega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid; peab olema
1.Universaalsusideoloogia (Kõikehaaravus) Esindaja: Roomakatolik kirik -Sisu: Ristiusu õpetus/tõlgendus pidi olema igal pool ühesugune. Ülevalt poolt instrueeritud. · Paavsti autoriteet ja Ladina keel. -Vorm: Kat. kirikul hierarhiline struktuur oli väga arenenud ja oli igal pool samasugune. Universaalne. Tulemused: -Vaimne: Autoriteediusk, kammitsetud mõtlemine. -Struktuurne: Kiriku universaalne struktuur funtsioneeris paremini kui ilmalik, detsentraliseeritud riigihaldus. · Kirik allutas endale maised valitsejad. -Universaalriigi ideoloogia: Püha Saksa-Rooma keisririik (Vastand Uusajal ,,Rahvusriik") Keskajal kollektiivne mõttelaad! · Individualism oli tundmatu. Inimene oli alati mingi kollektiivi liige: Kogukonna solidaarsus. · Traditsioonide austamine ja uuenduste vältimine: Staatilisus. 9 2
tasandid, aga piiratud otsustusvõime. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu eristamine Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs KOV; ogu võimu proovitakse tuua mitte keskvalitsuse tasandile ja kujundatakse ka kohalikul tasandil teatud võimukontsenratsioon. Kohalikud elanikud oskavad teatud asju ise korraldada. Otsene vs kaudne riigihaldus kaudne: mittetulundusühingud, mis pakuvad avalikku teenust, riik kontrollib, aga ei tee enda sildi all; otsene rahvusringhääling jms Montesquieu võimude lahususe põhimõte (18. Sajand) Seadusandlik võim (parlament) Täidesaatev võim (valitsus) Kohtulik võim (kohus) Võimuharude põimumine Igale võimuharule antase ülesanded. Põhiülesannete kaudu tagatakse reaalne
eristamine. Eraõiguslikke juriidilisi isikuid – seaduse alusel. Avalik õiguslikud juriidilised isikud – seadusega. Kohtute kindlaks määramine – kõik avalik-õiguslikud vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Põhiseaduslikud vaidlused riigikohtu pädevusse. Avalikul ja eraõigusel on erinevad lähtepunktid ja funktsioonid Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ja reguleerib õiguskäivet ja eraisikute vahelist huvikonfliktide lahendamist. Avaliku õiguse olulisema osa, riigihaldusõiguse, objektiks on riik, kui avaliku võimu kandja ja tema ülesandeks on avaliku võimu volituste põhistamine ning piiramine. See ei tähenda, et riik ei või osaleda eraõiguslikes suhetes. 5 Teadlased ei ole veel jõudnud nii kaugele, et välja töötada kindel kriteerium, millega eristada avalikku ja eraõigust. Selleks on välja töötatud rida doktriine. 1
Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Vastavate ülesannete piires on nad avaliku halduse kandjad. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik. Ta täidab talle seadusega antud ülesandeid omal vastutusel. Riik teostab nende üle järelvalvet. Riigilt nad palka ei saa. §2 Otsene ja kaudne riigihaldus Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Organ on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus
" Siit tulenevalt: 1) KOV on kohalik valitsemine 2) pole vahet KOV-i ja riigi valitsemise ülesannete vahel 3) KOV on seega kohalik valitsus ehk teostab valitsemise ülesandeid mitte üksikute eriseaduste alusel, vaid seetõttu, et ta on see asutus, kelle võimkonda endastmõistetavalt kuuluvad kohapealse valitsemise ülesanded. 4) KOV-dele on kindlustatud iseseisvus nende võimkonda kuuluvate asjade otsustamisel nad on vabastatud keskvalitsuse eeskoste alt. Seega KOV on riigihaldus (riikliku KOV-i teooria) 1934: EV PS-i muutmise seadusega võeti maaomavalitsustelt nende õigusliku eksistentsi alus ehk [Maakondade ajutise valitsemise seadusega maaomavalitsused kaotatigi ning üleminekuajaks jäeti püsima ajutised maavalitsused kui Kohtu- ja Siseministeeriumile alluvad riiklikud kohaorganid seniste maaomavalitsuste ülesannete ja õigustega ja nende koosseisus] volikogu valimiste osas lisati proportsionaalsuse põhimõttele täiendav nõue, mille kohaselt valijal
Valitsusorganid ENSV-s MN = konsitutsiooniline valitsemisorgan (liikmed kogu valitsuse koosseis + valitsusasutuste juhid) RKN/MN Büroo/Presiidium 1943-1989 (1977. aastani konstitusiooniväline organ) = kabinet (liikmed MN esimees ja asetäitjad) MN Presiidiumi operatiivkomisjon 1984-1989 ENSV/EV valitsus 1990-1991 Kohalik haldus Parteihaldus Riigihaldus Maakondade Maakondade Rajoonide Rajoonide Linnade Linnade Valdade Valdade o Komiteed Külanõukogude o Bürood o Töörahvasaadikute nõukogud o Täitevkomiteed Repressioonid
Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Vastavate ülesannete piires on nad avaliku halduse kandjad. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik. Ta täidab talle seadusega antud ülesandeid omal vastutusel. Riik teostab nende üle järelvalvet. Riigilt nad palka ei saa. §2 Otsene ja kaudne riigihaldus Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Organ on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus
keskkonna n Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim," mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele n Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) n Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Võimude jaotamise tasandid n Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud erinevate rollidega n Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs kohalik omavalitsus n Otsene vs kaudne riigihaldus Seadusandja ® Parlamendi ülesanded: n seaduste vastuvõtmine n kodanikkonna esindamine n täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll n rahakotivõim ja poliitiline harimine (eeskuju) n ühiskonnaprobleemide arutamine ® Legislatuuride allakäik Esinduskogu mõjukus n Poliitikat kujundav: saab muuta ja tagasi lükata täitevvõimu esitatud eelnõusid. USA, Costa Rica, Tsiili
KOV õigus Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV on iseseisev (ainuvastutus), autonoomne, kaudne riigihaldur, detsentralisatioon, vertik võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine. KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad Mõiste
MTÜsse. V Avalik-õiguslik juriidiline isik (v.a riik) 5.1. Olemus Avalik-õiguslike juriidiliste isikute moodustamine on riigivõimu detsentraliseerimise üheks vormiks, kui riik loob enese kõrvale iseseisva otsustuspädevusega haldusekandjad, kelle organid ei asu riigiorganite ühtses hierarhilises süsteemis. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomise kaudu saavutatakse kaudne detsentraliseeritud riigihaldus, territoriaalsest lähedusest või valdkonna spetsiifikast tulenev huvitatud isikute kaasatus ning riigisüsteemi stabiliseerimine paindlikumaks muutmise läbi. 14 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
asutus, kogu või isik. Haldusorgani tunnused: 1. avaliku võimu volitused, 2. vahendid, 3. organisatsiooniliselt iseseisev, 4. koht haldusorganite süsteemis, 5. pädevus on õiguslikult määratletud. Pädevus, mis väljub organi enda raamest, saab olla määratud vaid seadusega. Õigussubjekt, kes teostab avalikku haldust, on avaliku halduse kandja. Avaliku halduse organisatsioon: 1. vahetu riigihaldus (esinevad riigi nimel): valitsusasutused (ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, riigikantselei, prokuratuur), nende pädevus peab tulema seadusest; valitsusasutuste hallatavad riigiasutused, need ei oma riigivõimu volitusi kolmandate isikute suhtes, osutavad avalikõiguslikke teenuseid (koolid, muuseumid, raamatukogud). Praktilises elus osutavad paljud neist ka tasulisi teenuseid, kuid see saab tugineda vaid seadusele,
Riik ei sekku aga kaitseõ tagatakse kohtu kaudu. Av ül üleandmise õiguslik alus PS § 3 lg 1 range legaalsusprintsiip, mille kohaselt riigivõimu (sh h võimu) teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega üleandmine nõuab formaalset seaduse volitust. Halduskoostööseadus KOV üksuse, muu av õig jur isiku, eraõig jur isiku või füüs isiku võib volitada riigihaldus ül täitma seaduse alusel antud h aktiga peab olema seaduslik volitus, ei saa volitada näiteks määrusega. Mudelid: · Av võimu pädevusega ül üleandmine eraõig isikutele eraõig isikud teostavad võimuvolitustega funktsioone, mis võivad piirata õigusi või panna peale täiendavaid kohustusi. Peab toimuma av õ n alusel. Selle võib ette näha seadusega, h akti või h lepinguga.
- Prantsusmaa keel ja kultuur (mood,haridus ja luksuskaubad) vallutavad Euroopa! 2. Usupoliitika: Ühtlane Prantsusmaa, kus ei jätku ruumi vähemustele - 1685 Nantes´i edikti usuvabaduse tühistamine (250 000-500 000 pagulast) löök prantsusmaa majandusele - Kat. riigikiriku allut. kuningale 3. Sisepoliitika - Valis endale Häid nõuandjaid ja ametnik. tõstis tippu kodanl. päritoluga mehi (Vab.aadlist) - Provints. riigihalduses kõrvuti: I Vana feidaalne kord II Tsentraliseeritud riigihaldus (intendantid) - Uus alam teenisaadel (kod.päritolu): Ostis endale riigiameti, sai maksuvabaduse - Kehtib vana seisuslik korraldus, vaid pol. õigused puuduvad. - Nõrkus: Maksupoliitikat ei reform. I Aadel ja vaimulik seisus maksudest vabad II Kodanlus kosus (merkantilism) III Talupoegade tuludest maksudeks 60-70%, - Toimetulekuraskused! · Maksudekogumine efektiivsemaks PUUDUV OSA ! -Riik juhtis ja valvas väliskaubandust!Manuf. ja kompaniide riiklik subsideerimine
54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega. Kõik juriidilise isiku tunnused: vara, sõlmida lepingud, olla kohtus pooleks jne Originaarne haldusekandja. Käsutab algset võimu. Tema eksistents ja võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. Riigil on kompetentsi jaotamise kompetents Riik täidab ise haldusülesandeid oma ametiasutuste ja haldusorganite kaudu vahetu riigihaldus ministeerium amet, inspektsioon, maavalitsus hallatav riigiasutus Riik annab teatud osa haldusülesannetest üle iseseisvatele õigussubjektidele - avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja ka eraõiguslikele isikutele kaudne riigihaldus 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited.
nende funktsiooniks ongi haldusülesannete täideviimine. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra pool on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on ka samaaegselt avalik-õiguslik juriidiline isik. Nende õigusvõime neile antakse õigusvõime, ning sellega nad muutuvad vastutavateks organiteks, ning seetõttu on avaliku halduse kandja õigussubjekt. RIIGIHALDUS (AVALIK HALDUS) Vahetu Riigihaldus Kaudne riigihaldus Riigi ametiasutused Avalik-õiguslikus korporatsioonid (KOV üksused jne, A.-Õ asutused, sihtasutused, eraõiguslikud isikud)
kujundanud piirid, mitte keel või rahvus. Varem kujunesid piirid valitsejate abielude, vallutuste jne tõttu, mitte ei ühendanud neid keel. Piirid kujunesid selle järgi, mis on strateegiliselt tähtsam, mitte selle järgi kus mis rahvus on. Prantsusmaal ja Suurbritannias (ajalooliselt räägime Inglismaal) hakkas kujunema tugev monarhistlik ,,rahvusriik". Riigi piire kujundab monarhi tegevus. Vara- Uusajal toimub sealkandis kuningate juhitud varajane ,,moodne" tsentraliseeritud riigihaldus. Inglismaal kujunes nii, et valitseja pidi arvestama parlamendiga, aga Prantsusmaal õnnestub täielikult kuninga järgi tsentraliseeritud riigi loomine. Inglismaal see kah õnnestub, aga mitte sellisel määral nagu Prantsusmaal. Need on sellised pika ajalooga rahvusriigid. Prantsusmaa ja Inglismaa ongi sellised ,,vanad" riiklikud rahvused. Sel ajal oligi nii, et enne kujunevad piirid ja alles seejärel 19.saj kujunes nende piiride sees moodne rahvustunne (Poliitiline
teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 6. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. (Vt. alapunkt ,,Avalik-õiguslike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine"). 2. §2 Otsene ja kaudne riigihaldus otsene riigihalduse riik täidab haldusülesandeid ise kaudse halduse riik delegeerib haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. 3. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Haldusorgan on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes
Liigid: o Ülesannete järgi: avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine Üksikisiku toetamine, soodustuste tagamine Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine Haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine o Tegevuse õigusliku vormi järgi: Eraõiguslik Avalik-õiguslik haldus o Avaliku õiguse kandjate järgi: Riigihaldus KOV Haldus Muu Õigus jaguneb: o Eraõigus isik vs isik alluvussuhe puudub o Avalik õigus isik vs riik alati alluvussuhe Avaliku halduse kandja: Avalike asjade korraldaja. õigussubjekt, kellel on õiguskorra poolt antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Avalik-õiguslik korporatsioon
astmel asuvaga. Tegemist on pädevuse vertikaalse jaotumisega erinevate organite vahel. Detsentralisatsioon otsustava võimu paiknemine organisatsiooniliste tasandite alaosas. Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted, kus üksused on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonil on ka piirid. 5. Avaliku halduse organisatsiooni üldiseloomustus: Vahetu riigihaldus- riik kui halduskandja. Üldkompetentsiga riigihaldusorganid ( Vabariigi President ja Vabariigi Valitsus) ja valitsusasutused ( ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, riigikantselei, maavalitsused, ametite ja inspektsioonide kohalikud/regionaalsed asutused, kaitsevägi ( Vabariigi Valitsuse seadus) 5 VP- Eesti riigipea
- Suur-Rootsi Läänemereprovintsid/ Balti provintsid - Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa (tänapäeva Peterburi kubermang, Rootsile 1617) alad - Baltisakslastel Eesti-, Liivi- (ja Saaremaa) rüütelkonnad maapäevad, mõisad-läänistused - Kodu eestlaste etniline ala (va Setumaa) kuulus Suur-Rootsi koosseisu Läänemereprovintsidena, mis kosnes Eestimaa hertsogkonnast ja Liivimaa kindralkubermangust - Ülemere provintsides ei kehtinud Rootsi tuumikalade tsentraliseeritud ja unifitseeritud riigihaldus ega ühiskonnakorraldus (talurahvavabadus) - Rootsi kaotas alad Venemaale Põhjasõja tulemusena de iure 1721 Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: 2. 1721-1917: tänapäeva Eesti lad Vene keisririigi koosseisus: Vene Läänemere kubermangud/Balti kubermangud/Baltimaad/Balti provintsid - Tänapäeva Eesti ja Põhja-Läti, hiljem ka Läti Kuramaa A. Eestimaa/Tallinna kubermang (Põhja-Eesti) B. Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) C
Riik ei sekku, aga kaitseõigus tagatakse kohtu kaudu. Õiguslik alus: PS § 3 lg 1 – range legaalsusprintsiip, mille kohaselt riigivõimu (sh haldusvõimu) teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega üleandmine nõuab formaalse seaduse volitust. Halduskoostööseadus – KOV üksuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku, eraõig juriidilise isiku või füüsilise isiku võib volitada riigihaldus ülesandeid täitma seaduse alusel antud haldusaktiga – peab olema seaduslik volitus, ei saa volitada näiteks määrusega. Mudelid: 4 Avaliku võimu pädevusega ülesannete üleandmine eraõiguslikule isikutele – eraõig isikud teostavad võimuvolitustega funktsioone, mis võivad piirata õigusi või panna peale täiendavaid kohustusi. Peab toimuma avalik-õigusliku normi alusel. Selle võib ette näha seadusega, haldusakti või halduslepinguga.
on madal jne). Prantsusmaal on maad vótnud avalik arutelu üldistusena teemal - riigi politiseerumine vói poliitika bürokratiseerumine. Póhjamaade riigiteenistust iseloomustab traditsiooniliselt poliitiline neutraalsus. Riigiteenistuse ning halduse iseloomulikke jooni Kesk- ja Ida- Euroopa totalitaarreziimiga riikides 107 Haldusjuhtimise meetodi täielik politiseerumine: 1) paralleelne juhtimine - st riigihaldus oli allutatud hierarhiliste paralleelsidemete kaudu parteilisele ( seda ainupartei olustikus), kus tegelik haldussüsteemi tipp oli partei juhtorgan; 2).sama isik vóis olla korraga kahel ametikohal - nii partei- kui haldusliinis (see kehtis eriti kórgemate ametikohtade, nn nomenklatuuri suhtes); 3) haldusjuhtimise tasandil ei toimunud poliitika väljatöötamist ega analüüsi - siin realiseeriti parteipoliitilisi retsepte;
ülesannete seaduslikul delegeerimisel. Siia kuuluvad palk, sotsiaalsed tagatised jne. See kõik notarile ei laiene. Peale nimetatu sätestab seaduse § 3 lg. 4 selgesõnaliselt, et notar on oma büroo töötajate tööandja. Ta ei esinda riiki kui tööandjat, vaid kui eraõiguslik isik on ise tööandja. Vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Seega riigihaldus laiemas tähenduses (haarab nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse) kujutab endast tegelikult avalikku haldust. Seda teostatakse avalikes huvides. Järgnevad skeemid annavad ülevaate haldusorganisatsioonist ja haldusekandjatest: §2. Haldusorgan 1. Haldusorgani mõiste ja tunnused Organi mõiste on riigi- ja õiguse teoorias üks põhjalikumalt läbitöötatud küsimusi. Vaatamata sellele esineb õiguskirjanduses väga erinevaid organi määratlusi.
ülesannete seaduslikul delegeerimisel. Siia kuuluvad palk, sotsiaalsed tagatised jne. See kõik notarile ei laiene. Peale nimetatu sätestab seaduse § 3 lg. 4 selgesõnaliselt, et notar on oma büroo töötajate tööandja. Ta ei esinda riiki kui tööandjat, vaid kui eraõiguslik isik on ise tööandja. Vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Seega riigihaldus laiemas tähenduses (haarab nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse) kujutab endast tegelikult avalikku haldust. Seda teostatakse avalikes huvides. Järgnevad skeemid annavad ülevaate haldusorganisatsioonist ja haldusekandjatest: §2. Haldusorgan 1. Haldusorgani mõiste ja tunnused Organi mõiste on riigi- ja õiguse teoorias üks põhjalikumalt läbitöötatud küsimusi. Vaatamata sellele esineb õiguskirjanduses väga erinevaid organi määratlusi.
Riikliku omavalitsuse teooria kaks põhisuunda: · poliitiline suund (Gneist) - KOV-st peaksid teostama auväärsed inimesed kohaliku elanikkonna seast tasuta (auametina e. ühiskondlikus korras) [kodaniku ühiskondlik osalemine halduses] - ühiskondlike ametite vastuvõtmise ja täitmise kohustus · juriidiline suund (Stein) - KOV organid pole vahetult riigiorganid, vaid kohaliku kogukonna organid, millele riik on pannud teatud riigihaldusülesannete teostamise - omavalitsuslikud territoriaalsed kollektiivid on erilised õigussubjektid (juriidilised isikud), mis astuvad riigiga õigussuhetesse 1.4.Ülevaade kohaliku omavalitsuse teooriatest Suurbritannias 3 faasi:1) varased toetajad; 2) sõjajärgsete reformijate debatid; 3) 1980-ndate a-te lokalistid 1.4.1.Varased kaitsjad John Stuart Mill (1806-1873) Considerations on Representative Government" (1861)
annaabi.ee 
