Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused
Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine.
Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid
(haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid
materiaalses mõttes.
Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt
läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav
haldusena materiaalses mõttes või mitte.
Avaliku halduse tunnused
1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust.
2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid)
3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk
teenib avalikku hüvet.
4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites.
5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga)
6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati ei pruugi olla seaduses
sätestatud, nt kuhu rajada tee)
7. oma sisult väga mitmekesine
Avaliku halduse piirid ja seosed teiste avaliku võimu funktsioonidega
Piirid
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
tegevus. Halduse mõistet saab vaadelda erinevatest aspektidest. · Haldus esineb ka eraõiguses, nt majandusõiguses ja ühinguõiguses. Halduse kandjaks võib olla inimene, äriühing, mittetulundusühing. Sellest tulenevalt võime rääkida tööstus- jm ettevõtete haldamisest, ühingu asjade haldamisest. · Halduse kandjaks võib olla ka riik ja tegemist on riigihaldusega laiemas tähenduses ning seda sisustab avalik haldus, mis moodustab haldusõiguse sisu. Avaliku halduse tüüpilised tunnused Tüüpilised tunnused ja kui kõik tunnused ei esine alati, kuid ikkagi esinevad reeglipäraselt ja on olemuslikud avalikule haldusele. 1. Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus. 2. Haldus on suunatud avalikele huvidele. 3. Haldus on suunatud tulevikku. 4. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja määratud plaanide teostamiseks. Haldusele on iseloomulik mitmekülgsus. Halduse ülesanded ja
halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks). Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja lihthaldust. Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Kui nendega tegemist ei ole, on lihthaldus. Võimuhaldus peab olema alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel. Soodustav haldus- sooritushaldus- isikule antakse teatud soodustusi või tagatakse teatud sooritus. Nt toetust andmine, lubade andmine, samuti ametnike ametisse nimetamine. Õigusliku seotuse alusel sellest probleemist juba rääkisime. 1. 6. §6 Avaliku halduse seotus õigusega
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja
1.3 Avaliku halduse tunnused. 1) Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, esemeks inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegeleb kogukonna ja seal elavate inimeste asjadega. 2) Haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalikud huvid ei ole konstantne nähtus, vaid nad on seotud konkreetse ajaga ning nad muutuvad koos ajaga. Võib tekkida diskussioon, et mis on konkreetsel ajahetkel avalikud huvid. Avalik huvi on haldusõiguse üks olulisemaid printsiipe. On üldiseks aluseks põhiõiguste piiramisel. Avalik huvi kui põhiõiguste piiramist õigustav tegur. Osa avalikest huvidest moodustab kitsamas tähenduses avalik kord. See on õiguskorraga kaitstavad subjektiivsed õigused ja õigushüved (nt avalik tervishoid – tervisekontroll, toiduainete ja ravimite kontroll, keskkonnakaitse, avalik rahu, heausksus ärisuhetes, avalik julgeolek jne). Avalikud
o Õiguspärasuse printsiipi, § st mh avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse (seaduslikkuse pm, vs nt “riik riigis”), riigivõimu omavoli keeldu, isikute võrdsust seaduse ees. o NB! Inimväärikuse põhimõte kui oluline PS põhimõte mida peab järgima ka halduse tegevuses • Seosed haldusõiguse kaasuste lahendamisega Inimväärikus (PS § 10, RVastS § 9 lg 1) • Üks põhiseaduse aluspõhimõtetest, mis moodustavad Eesti põhikorra tuuma. • Isiku kõigi põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eesmärk. (RKHKo 3-3-1-2-06, p 10) • Kohtupraktikas loetud inimväärikust alandavaks nt vanglatingimusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, sh:
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad
seadus lubab. Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Avalik õigus: · Rahvusvaheline õigus reguleerib rahvusvaheliste õiguse subjektide (riik) omavahelisi suhteid. · Riigiõigus käsitleb õigusnorme, mis määravad kindlaks riigi põhialused, kõrgemate riigiorganite ülesehituse ja tegevuse ning inimeste riigi vastu suunatud põhiõigused · Haldusõigus reguleerib avalike ülesannete täitmist täitevvõimu ehk avaliku halduse asutuste poolt. · Finantsõigus reguleerib riigitulusid, mis formeeruvad kahest põhiallikast: sise- ning välisallikast. · Kriminaalõigus reguleerimise objekt ja ese on ühiskonnaohtlikud teod (tegevus või tegevusetus), mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid