ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED (0)

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED
1.       .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus
Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele.
FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga.
Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid
2.      Juriidiline ja eraisik õiguskäibes.
3.       Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus
   Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus . Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini.
4        Ettevõtlusalane vabadus.
       Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid.
Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele
5.       Äriühingute liigid ja liigituse alused.
Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid.
 (2) Äriühing kantakse äriregistrisse.
 (3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.
 (4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
 (5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba.
6.        Avalik-õiguslikud  ettevõtted.
Eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus , mittetulundusühing ja -liit. Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid.
(2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides.
(3) Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Riik ja kohalik omavalitsusüksus teostavad juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidavad tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu.
(4) Riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta käivaid sätteid niivõrd, kui need ei ole vastuolus riigi ega kohaliku omavalitsusüksuse olemusega.
8.        Avalik-õiguslikud asutused ja pädevus.
Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides)
Avalik-õiguslikud asutused

• Eesti Raadio, Eesti Televisioon
  
• RahvaRaamatukogu, Töötukassa
  
• Avalik-õiguslikud korporatsioonid
  
• notarid
  
• Eesti advokatuur
  
• kohaliku omavalitsuse üksused, näiteks Tallinna linn
  

7.         Riik ja kohalikud omavalitsused   ettevõtluses.
9.     Ärinimi.
Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas.
 (2) Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi.
Äriregistrisse kantakse äriühingu ärinimi. Ärinimi on Äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. FIE- l võib olla mitu ärinime, kui nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta. Täisühingu, usaldusühingu, osaühingu ja tulundusühistu ärinimi peab sisaldama nime alguses või lõpus vastavat täiendit või lühendit. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ja ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit. Äriühingu ja FIE ärinimes ei tohi kasutada isiku nime, kes ei ole osanik (ettevõtja). Registripidaja kontrollib ärinime vastavust nõuetele.
10.   Prokuura
Prokuura on volitus , mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes.
 (2) Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse.
 (3) Kui ettevõtja on prokuurat piiranud, ei kehti piirang kolmandate isikute suhtes, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud piirangud.
 (4) Prokuura suhtes kehtib tsiviilseadustiku üldosa seaduses (RT I 1994, 53, 889; 89, 1516 ; 1995, 26-28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811) esinduse kohta sätestatu, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
11.    Füüsilisest isikust ettevõtja.
12.      Äriregister, registritoimingud .Äriregistri õiguslik tähendus.
Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju.
Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel.
Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse registritoimik .
Ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood.
Seadus näeb ette äriregistri avalikkuse põhimõtte, st et igaühel on õigus tutvuda äriregistris registreeritud ettevõtjaid puudutavate põhiandmetega. Üldreegli kohaselt on äriregistri kandel õiguslik tähendus kolmandate isikute suhtes.
13.  Täisühing ja usaldusühing.
Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
Täisühingu osanikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus.
 (3) Uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.
Täisühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
 (2) Osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikult võib nõuda kohustuse täitmist üksnes rahas.
Täisühing lõpetatakse:
 1) osanike otsusega;
 2) kohtuotsusega;
 3) tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel;
 4) muul seaduses ettenähtud alusel.
14.   Osaühing ja aktsiaselts.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital .
 (2) Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest.
 (3) Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline . Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist
Osaühing lõpetatakse:
 1) osanike otsusel;
 2) kohtuotsusega;
 3) [Välja jäetud]
 4) teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel.
Aktsiaseltsi mõiste
 (1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital .
 (2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.
 (3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.
Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel
Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.
Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.
15.    Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Tulundusühistute tegevust reguleerivad tulundusühistuseadus ja äriseadustik.
Tulundusühistu nimetus ei ole päris korrektne , sest ühistulise ettevõtlusvormi eesmärgiks ei ole tulu teenimine ning kasumi jagamine, nagu see on äriühingute puhul, eesmärgiks on liikmete vajaduste rahuldamine. Samas aga katab tulundusühistu oma tegevuskulud majandustegevuse abil, mitte annetuste ja/või liikmemaksude abil, nagu on tavapärane mittetulunduslikele organisatsioonidele.
Kui ühistu tarbija ja omanik on samad isikud, muutub mõttetuks tarbijalt kõrgema hinna nõudmine lisandväärtuse vormis, sest parimal juhul saab sama isik omanikuna kasumi vormis pisut vähem tagasi sellest summast , mille ta tasus tarbijana. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse ühistu puhul määratlust not-for- profit , mida eesti keeles võiks määratleda kasumit mitte eesmärgiks seadva ettevõttena
Tulundusühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui tulundusühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Tulundusühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Tulundusühistu liikmeks ei saa olla riik.

• Igal tulundusühistu liikmel alati ainult üks hääl, sõltumata osamaksu suurusest ;
  
• Tulundusühistul peab olema vähemalt viis liiget;
  
• Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest;
  
• Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks.
  
• Tulundusühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja.
  
• Tulundusühistu asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad
  

16.    Äriühingu   asutamine.Tegevusalad.
Äriühingu asutamiseks või FIE registreerimiseks tuleb esitada avaldus maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks Äriregistrisse. Kandeavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud Äriregistri ettevõtjaportaali kaudu.