TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eripedagoogika osakond TÜDRUKUTE MORAALSED ARUSAAMAD Referaat Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Erinevused poiste ja tüdrukute mängudes ja selle seotus moraalse arenguteooriaga............4 Tüdrukute moraalne arusaamine............................................................................................6 Kokkuvõte..............................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................10 2
Rühmatöö terve lapse õenduses. Lapse vaimset arengut kirjeldades on oluline anda ülevaade ka terve lapse eakohalistest füüsiliste arengu näitajatest. Teadusharu, mis tegeleb inimkeha mõõtmisega, keskendudes luudele, lihaskoele ning inimese üleüldisele suurusele, on antropomeetria. Laste antropomeetrilised mõõtmed kirjeldavad nende üleüldist tervist, toitumust ning kasvu ja arengut lapseea jooksul.
Uurimisprobleem: Miks me ikkagi peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide: On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsii. Argument: A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne
14 Cattell kasutas oma uuringus kolmeliikiandmeid: L-, Q- ja O-andmeid. L-andmed saadakse inimese vaatlemise liga päevases tegevuses. Q-abdmed saadakse isiksuse küsimustike abil O- andmed saadakse objektiivsete testide abil. C. Gilligan Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different Voice: Psychological Theory and Women's Development", milles ta kritiseerib Lawrence Kohlbergi laste moraalse arengu uuringuid. Gilligan uuris naisi vanuses 15-30, kes olid abordiga kuidagi seotud. Põhiseisukohad: 1. Naiste sotsiaalsus väljendub meeste omast erinevalt 2. Hoolivus teiste suhtes (toitvad, teenivad käitumisviisid, mis on seotud sotsiaalselt ettedikteeritud naiselike rollidega) takistavad naiste moraalsuse arengut sellisel kujul, nagu seda näeb ette Kohlbergi mudel 3. Naiste moraalsuse areng on kolme-tasandiline Fookus enesele, teisi välistades
2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel viisil. Erinevatel arenguetappidel lahendavad lapsed ka probleeme erinevalt. Referaadis uuritakse millised on need arenguastmed mille laps läbib erinevates arenguperioodides Piaget ja Kohlbergi teooriate järgi. Mis on nende arenguetappide iseärasused, sarnasused, erinevused
Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant . Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest .Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Kristliku eetika põhimõtted Kristliku eetika aluseks on kristluse usulised ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Eetilise otsustuse keskmes on küsimused: mis on hea, mis halb; milline käitumisviis on õige, milline vale. Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene.
· Pojmani vastuargument: vastuolu ei ole, sest peame tegu A õigeks, kuid lihtsalt me ise ei soovi seda. Veel argumente egoismi vastu · Avalikkuse argument egoistil ei oleks mõistlik teisi oma eetilises põhimõttes veenda. Vastuolus moraaliprintsiipide ühe tunnusega. · Egoismi paradoks eesmärgi saavutamiseks tuleks egoismist loobuda. · Intuitsioonivastasus egoism lihtsalt ei sobi kokku meie intuitsiooniga moraalse käitumise kohta. Eetika alused, 6. loeng:TELEOLOOGILINE EETIKA JA UTILITARISM Vajadus moraaliteooria järele Olemasolevad intuitsioonid: · Ei kata kõiki situatsioone (nt on liiga üldised, ajale jalgu jäänud vms); · Ei pruugi olla õiged. Normatiivsed moraaliteooriad püüavad moraalse elu komplekssust arvestades anda siiski võimalikult selge ja ühese vastuse küsimusele, mida moraal meilt nõuab. Olulisemad normatiivsed eetikateooriad:
seaduseks olemisel" on tavaliselt negatiivne seadusetusele viitav varjund, võttis Kant selle kasutusele rõhutamaks, et vastutustundlik moraalne tegutseja peab moraaliseadused omaks võtma nagu enda omad, ja mitte tegutsema üksnes ülemvõimu poolt peale pandud kohustuste ajel [vrdl: heteronoomia]. Autonoomne indiviid jõuab moraalsete otsustusteni pigem mõistuse kui autoriteedi tunnistamise kaudu Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Determinism teooria, mis väidab, et kõik meie teod on määratletud põhjuslike seaduste
tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Filosoofia Teema: Utilitarism Näidisküsimused: Millised probleemid võivad Sinu hinnangul tekkida, kui seadusandlus lähtuks utilitaristlikest põhimõtetest? Utilitaristlikust vaatevinklist tuleks kurjategija karistamisest loobuda juhul, kui see ei vii loodetava tagajärjeni. Kas oled selle väitega nõus? Põhjenda oma arvamust! Materjal: õpik lk 312-318 Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Moraalse valiku parim lahendus on selline, mis toob võimalikult palju kasu võimalikult paljudele inimestele, kusjuures see kasu oleks jaotatud võimalikult võrdselt Probleem tekkiks sellega, et maksimaalset kasu on raske määratleda Isiklikke hüvesid ei tohi hinnata kõrgemalt kui teiste inimeste samalaadseid hüvesid. Hüvede hindamisel ei tohi ka
Mitteinimlikud objektid keskkonnas omavad seesmist väärtust. 16. Mida peetakse silmas, kui väidetakse, et keegi väärtustab loodust vaid instrumentaalselt? Mida siis, kui väidetakse loodusele omistatavat seesmist väärtust? Kasutatakse loodust pelgalt vahendina ja eesmärgina. Loodusel on oma väärtus ja seda ei kasutata ära, et midagi muud saavutada. 17. Selgita, mida mõeldakse entiteedi ’moraalse staatuse’ all? Kas moraalne staatus eeldab otseseid või kaudseid kohustusi? On moraalne staatus siis kui selle huvid moraalselt loevad entiteedi enda heaoluks. 18. Milline seisukoht on Nortoni sõnul iseloomustatav kui nõrk antropotsentrism? Loodus aitab defineerida inimeste eelistusi ja seega peaks seda kohusetundlikult kasutama. On olemas lähedane suhe inimeste ja teiste liikide vahel. me ei tohiks teisi ebaõiglaselt kahjustada. Me peaksime säilitama varade jätkamise.
et õppida tundma tõde kannatusest. Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma õpetust,45-aastat.Buddha suri ja tõusis kõrgeimasse nirvaanasse 80- aastasena.Legend jutustab, et tema surmale reageerisid võimsalt nii loodus, jumalad kui ka vaimud. India kombe kohaselt Buddha surnukeha põletati. Tema tuhk ja muud jäänused viidi erinevatesse paikadesse ja pandi palverännakute sihtkohtadeks ehitatud stuupadesse. Buddha väitis, et ta on praktilise ja moraalse eluviisi õpetaja. Alles hiljem hakati õpetama, et tal tekkis pärast erinevate vaimsete arengustaadiumite läbimist üli inimlikke omadusi. Mõnede legendide kohaselt oli Gautamal enne lõplikku nirvaanat 550 varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid väidetakse olevat kümneid. Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pärast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust``tripitaka``
36. Positivism Positivism (ld positivus – tegelikult antud, tõeline, tegelikkusel põhinev) on filosoofia suund, mis tekkis Prantsusmaal 19. sajandi 30.-ndatel ning levis hiljem Inglismaale ja teistesse Euroopa maadesse. Positivismi rajas prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857). Comte arvas, et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, milleks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relatsioonid. 37. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 38. Nihilism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 39. Kategooriline imperatiiv määratleb tahet absoluutselt. 40. Valgustus Inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia Inimene on olemuselt arukas ja hea.
5. Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid. - uskumise või religioosne-olemise viis - sisemine or: pühendumine usulistele väärtustele; oma põhimotiivi leidmine religioonis (kogu inimese elu on religioosne) - välimine or: religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks - otsiv or: avatud&aus kahtlemine ja tõe otsimine lähtudes veendumusest, et lõplik tõde on saavutamatu 6. Religiooni mõju moraalse käitumise erinevatele tahkudele. Moraalirelativismi ja moraaliabsolutismi mõiste. - Üheks võimalikuks moraalse käitumise seletuseks on eneseammendumise (ego depletion) mudel (Muraven ja Baumeister, 2000). Selle käsitluse kohaselt nõuavad moraalsed otsused psühholoogilist ressurssi, mis on ammenduv, ent taastuv ja arendatav. Selles mõttes toimib moraal otsustamine sarnaselt lihase tegevusele.
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil; konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks; post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid. 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi;
Näiteks mõtted on nagu kõne. Laps arvas, et kui ta mõtles, siis ma peaks seda kuulma. 9. Kes oli Harlow Tegi ahvidega affektiivse kiindumuse süsteemi eksperimente, kus oli "külm" ja "soe" ema. Ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet. 10. Mis erinevus on Kohlbergi ja Cilligani moraalse arengu teooriatel Kohlbergi teooria on ratsionaalne, Cilligani fenomenoloogiline. Operantne õppimine Õpime mingit käitumist sellega kaasas käiva kinnituse või karistuse läbi. Sotsaailne õppimine Õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine. Normaalne autism ja sümbioos Normaalne autism enesesse sulgumus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. Ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab.
nii nimetatult hea tahe ehk oma südametunnistuse kohustuslik jälgimine. Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest. Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne, on need pigem head kõrvalproduktid aga mitte moraalse teo põhjustajad. Kant peab eesmärgiks iseeneses inimsust, mis on olemas igas persoonis, inimsus on absoluutne väärtus, mis peab olema püha, kuna inimene on moraaliseaduse subjekt. Ükski inimene ei tohi olla vahend millegi saavutamiseks. Inimsust nii iseendas kui ka teistes tuleb alati kohelda eesmärgina. Kanti moraali vastu eksib enesetapja, sest ta ei kohtle end
kulutas naine suurtes kogustes mehe raha, ostes nende eest kingitusi sugulastele, tuttavatele, elades ise samal ajal Antsu kodus, vanema mehe rahade eest. Varaline kahju, mis Antsule osaks sai vanglas veedetud ajal oli suur ning lootus raha tagasisaamisele peaaegu olematu. Nii otsustaski Ants võtta, mis õigusega talle oli kunagi kuulunud Põhiseaduse § 25 ütleb. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Sellest pargrahvist lähtudes on kaitsja arvates Ants süütu ning mees omandas vaid osa enese teenitud rahast. Antsu kaitsja nõuab menetluse peatamist ning soovib, et Ella tasuks ka kohtukulud. Lisaks soovib Ants raha ka moraalse kahju eest, mis sai talle osaks vanglast naasnuna. Tal polnud raha elamiseks ega ka naist tema kõrval. Selline olukord pani Antsu väidetavalt jooma ning nüüd sooviski mees raha selle eest, et oli kaua aega enda
Dante Alighieri (1265 1321) 1. Dante Alighieri loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt. 2. Tema ,,Jumalik komöödia" on nii vormiuudsuselt kui ka filosoofiliselt isikupäralt kordumatu teos. Tänapäevases mõttes tuleks võtta seda kui filosoofilist poeemi, milles autor püüab näidata inimkonnale teed pimedusest ja pahedest vaimuvalguse ja moraalse terviku poole. 3. Dante varajast loomingut kroonis tema esikteos ,,Uus elu", mis valmis luuletaja armastatu Beatrice surma ajel. Teos oli kirjutatud ,,uues mahedas stiilis". See stiil rõhutas veel enam armastuse filosoofilist käsitlust. 4. ,,Jumalik komöödia" koosneb kolmest osast: ,,Põrgust", ,,Puhastustulest" ja ,,Paradiisist". Igas osas on 33 laulu. 5. Arv-sümbolid läbivad kogu teost: põhjapoolkera südamikuni küündival lehtrikujulisel põrgul on 9 ringi
Ta ei pea loetelu täielikuks ja lõplikuks, aga ta teab, et voorusi kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus.Teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Deontoloogiline on rohkem kui Platoni järgi (tarkus, vaprus, tasakaalukus ja õiglus). eetika, Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele 18. Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus? Võrreldes Platoniga, on Aristotelese eetika uudne selles mõttes, et siin on tegu iseseisva, praktilise teadusega. Kui Platon rääkis moraalselt kohustuslikud
Uurimisprobleem: Miks peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide: (mõõdukas objektivism) On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsiip. (moraaliabsolutism) On olemas üleskaalutud moraalipõhimõtted Argument: (mõõdukas objektivism) A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip ,,On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast" on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid
inimestega kontakti leida, enesehinnang on madal. · Saavad interneti kaudu end paremini teostada. · Võrreldes reaalelu tutvustega on internetikaaslaste seas rohkem hinnatud. · Aitab põgeneda reaalsusest. TAGAJÄRJED · Reaalne elu jääb täiesti unarusse, mistõttu võivad tekkida probleemid lähedastega kuni perekonna lagunemiseni. · Tekivad probleemid tööl, mis võib kaasa tuua majandusliku laostumise. · Inimene võib langeda moraalse ja psüühilise traumani, mis võib lõppeda enesetapuga. · Tekivad terviseprobleemid nägemine halveneb, valud seljas ja kätes, une- ja söömishäired. KUIDAS RAVIDA? · Sõbrad · Arvutikasutuse piirang · Tuleb leida tegevust arvutist eemal · Nõustamiskeskused KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.youtube.com/watch? v=0NO93kiGIu0 · http://www.nip.ee/page/140/16/111 · http://courses.cs.ut.ee/2007/internet/Main/I nternetis%C3%B5ltuvusJaSelleN
Iseseisvussõja ajaks oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede ülemjuhataja Tänu mitmetele olulistele võitudele suutis ta ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida Hõbedast meenemünt Anti välja George Washingtoni 250.sünnipäeva puhul Kaasa 6.01.1759. abiellus ta lesest Martha Dandridge Custis'iga Äsjaabiellunud kolisid Mount Vernon'i elama Martha Dandridge Mount Vernon Esimene president Saavutas moraalse eeskuju ning riikliku ühtsuse kehastuse, oma autoriteediga suutis vastuoludes kõhetstaud kolooniaid liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks Rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse Kehtestas tava, et president ei või olla ametis üle kahe ametiaja Washington tänapäeval Alates 1889. a. Kannavad Washingtoni nime nii pealinn kui ka osariik Ta on ilmselt tänapäevani üks tuntumaid ameeriklasi maailmas George Washington suri- 14. detsembril 1799. a
Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne". Algpatt- on kristluse kohaselt inimese kaasasündinud patusus või rikutus. Algpatu põhjus on Looja keelust üleastumine ehk pattulangemine, mille esimene inimene Aadam sooritas Eedeni aias. Selle tagajärjel muutus inimese olemus rikutuks, tuli maailma seks ja inimsugu muutus surelikuks. Moraalne aritmeetika- Moraalse aritmeetika järgi millegi negatiivse andmine võrdub millegi positiivse äravõtmisega. Selle läbi, et ma sulle kahju teen, olen ma võtnud midagi väärtuslikku sinult. Kategooriline imperatiiv- on universaalne ja mõistuslikult parandamatu moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Seneca: ,,Mitte lihtsalt elu pole hüve, VAID HEA ELU."
Õnn on inimese enda kätes. Õnn on üks olulisemaid konseptseoone elus, mis tähendab inimese moraalse rahuolu. Sellest konseptsioonist tihti rääkivad kirjanduses. Autorid ja filoosofid korduvald kippuvad selle küsimusele, mis teeb inimest õnnelikuks? Võibolla see on eneseteostus, kui inimene suudab oma eesmärki saavutada, oleks see töös või loomingus. Võibolla see on rikkus, mis võib anda inimesele palju võimalust, reisimist, õppimist või aidata vaesemais inimest. Mõned inimesed arvavad, et õnn on see, kui sina ja sinu pere oleks terve ja et lapsed kasvaksid heaks inimeseks.
Kapitaalremont jaguneb omakorda: - Osaline kapitaalremont hoone üksikute tarindite ja seadmete taastamine. - Komplekse kapitaalremont taastatakse kõik vananenud tarindid ja seadmed, kõrvaldatakse hoone füüsiline vananemine. Rekunstrueerimine Hoone põhjalik ümberehitamine uute kaasaegsemate põhimõtete ja normide järgi, kusjuures tehakse juurde,-peale ja allaehitusi. Kõrvaldades ka samaaegselt ha hoone füüsilise ja moraalse vananemise. Moderniseerimine Hoone moraalse vananemise kõrvaldamine, kui ruumide ümberehitamisega hoonele ehitusnormidele vastav kvaliteeti muutmata hoone kasutusotstarvel. Renoveerimine uuendamine Saneerimine tervendamine Restaureerimine ennistamine Konserveerimine säilitamine Füüsiline vananemine ehitise põhitarindite tugevuse, töökindluse ja agressiivsetele mõjudele vastupanu järk-järguline kahanemine
Nimelt loeksingi ma seda tahtlikuks vigastamiseks. Kuid nagu ütleb § 18. ... § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Mitte ainult Madis ei talitanud valesti, vaid ka Madise naine. Ta poleks tohtinud Madist pidevalt mõnitada,norida ja teda hingelt haavata. Madisel oleks olnud õigus oma naiselt nõuda moraalset kahjuhüvitist. Nagu ütleb ka §25. § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Loomulikult tegutses ka Madis vastuolus seadusele. See, et naine teda pidealt närvi ajas ja lõpus ka endast välja viis, ei andnud talle õigust tekitada oma naisele kehavigastusi. Ta oleks pidand juba ammu pöörduma politseisse ja rääkima, et teda pidevalt provotseeritakse.Oleks ta sellest rääkinud, siis ehk poleks asi nii tõsiseks ja keeruliseks läinudki. Olles seadust rikkunud, on naisel siiski õigus nõuda kahjuhüvitist nagu ütleb ka §25
Seadus kaitseb igaühte ka riigivõimu omavoli eest. Kodaniku kohustusi tuleb eristada poliitilisest kohustusest. Poliitiline kohustus puudutab küsimust, miks me peaksime seadustele kuuletuma. Kodaniku kohustuste puhul küsitakse, kuidas me saame oma riiki kõige paremini teenida ning mida teha juhul, kui konkreetsed seadused või poliitilised otsused lähevad vastuollu meie ühiskonna põhiväärtustega. Eetilise kodaniku all peetakse silmas teatud moraalse hoiakuga riigialamat sellist, kes tunneb vastutust kogukonna käekäigu eest ning osaleb aktiivselt oma kogukonna ning kodanikuühiskonna organisatsioonide töös.
Minu kohustused kodanikuna riigi Kodaniku kohustusi tuleb eristada poliitilisest kohustusest. Poliitiline kohustus puudutab küsimust, miks me peaksime seadustele kuuletuma. Kodaniku kohustuste puhul küsitakse, kuidas me saame oma riiki kõige paremini teenida ning mida teha juhul, kui konkreetsed seadused või poliitilised otsused lähevad vastuollu meie ühiskonna põhiväärtustega. Eetilise kodaniku all peetakse silmas teatud moraalse hoiakuga riigialamat sellist, kes tunneb vastutust kogukonna käekäigu eest ning osaleb aktiivselt oma kogukonna ning kodanikuühiskonna organisatsioonide töös. · Kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse.
· parem või vasakpoolsed. Ka militaarseid riike on eri tüüpi. Ühel juhul sekkub armee poliitikasse sihiga lõpetada poliitiline kriis, teisel juhul kutsuvad tsiviilvalitsejad sõjaväelasi kaitsma põhiseaduslikku valitsust või muutma reziimi. Ka autoritaarses reziimis võib olla ainupartei, kuid see ei ole nii monoliitne kui totalitaarses reziimis.Enamik autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud printsiipidele või siis peetakse kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest. Autoritaarsetes riikides võib valitsejate mentaliteet peegeldada lihtsalt poliitilist reaalsust. Mõnikord võib selles peegelduda puhas pragmatism: valitsejad võivad juhtida nö kuulmise järgi ning muuta poliitikat üleöö nagu olukord parajasti nõuab. Massirepressioonid on autoritaarsetes riikides relvastatud jõudude ülesandeks. Autoritaarsetes riikides toimub kohtumõistmine siiski iseseisvalt ja tähtsamaid poliitilisi asju arutatakse erikohtutes
See sisaldab ausus, terviklikkus, subjektiivne usk õigsuses nende põhjust, siirusest teistele ja endale seoses motiive oma käitumist. Antipodes aususe - valeta, silmakirjalikkus ja reetlikkuse.Ei ole vaja tõestada, et aus kohtuniku kohtu ettenähtud ülesandeid vande nõuab kohtunik nagu inimene aus. Sa ei saa olla aus oma ametikohal ja ebaaus igapäevases elus, mis ei ole riietatud kohtu riideid. Kohusetundlikkus täitmisel kohtusüsteemi tollimaksud koos oma kohusetunnet.Asendamatu moraalse kvaliteedi kohtunik - kõrgendatud kohusetunne oma moraalne aspekt. Sotsiaalne moraalne kohustus kohtunik - õiglane õigusemõistmine. Ta ümber ja võla pooled ja teised puhul, mis võivad vajada kohtunik, et kaitsta oma õigusi, vabadusi ja seaduslikke huve, au ja väärikust. Õiglane õigusemõistmine on võimalik ainult siis, kui kohtunikud on erapooletu. Võimet uurida asja ja otsustada, samuti kohaldatakse lepinguosaliste seotud teiste isikute puhul
. . 13 KOKKUVÕTE . . . . . . . . 14 KASUTATUD ALLIKAD . . . . . . . 14 Sissejuhatus Moraali ja eetika õppimine võimaldab teha moraalselt õigeid otsused ning aru saada, et nende otsuste tegemine ei erine raskete valikute tegemisest argielus. Selliste otsuste langetamine eeldab intellektuaalset ja emotsionaalset kogemust ning moraalse käitumise teadvustamist. Me võime õppida eetika ja moraali põhireegleid või põhimõtteid, mida võime üritada järgida, kuid alati esineb olukordi, kus probleemi olemus ja interprentatsioon on keerulised ning sel puhul on põhimõtete järgimine raske. (1) Arvamus, et esineb side spordi või mingi teistsuguse füüsilise aktiivsuse ning väärtushinnangute kujunemise ja moraalse küspsemise vahel on väga vana ning ulatub tagasi aega, kui Platon pani kirja oma filosoofilised arutlused
Renoveermisalused Mõisted: Remontimine parandamine või korda seadmine Hooldusremont (Sanitaarremont) Perioodilinehooldustöö, ehitise normaalse toimise tegemiseks ja Rekonstrueerimine hoone põhjalik ümberehitamine kõrvaldades samaaegselt hoone füüsilise ning moraalse vananemise. Moderniseerimine muutmata hoone konstruktsiooni otstarvet, hoone moraalse vananemise kõrvaldamine. Renoveerimine uuendamine Saneerimine tervendamine Restaureerimine ennistamine Konserveerimine säilitamine Lammutamine ehitise või selle osa likvideerimine Hoone eluiga ajavahemik ehitamisest lammutamiseni Hoone või tarindi kasutusiga võime säilitada tugevus ja kasutamis võimet Projekteeritud kasutusiga ajavahemik mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse
· Noorukieas - noor kaugeneb perest. Tahab iseseisvalt elu proovida. Kogeda kõike. Pere ül on jälgida ja toetada ning hoida usaldus sidet. · Täiseas - loob inimene uue perek. Vanemate toetus aitab tal oma lapsi kasvatada. Hakkab tunnetama põlvkondade sidet. · Vanemaseas - uus roll vanaemana. Perekond on elumõte. Üritab edasi anda oskusi ja elutarkusi. Registreeritud abielu - kooselu, mille ühiskond on tunnistanud kehtivaks. +Tagab perele moraalse ja majandusliku turvatunde, kaitstud lahutuse ja õnnetuse korral -puudus on olukorra lõplik määratletus. Ühendus kogu eluks võib olla psüühiliselt ahistav, eriti mehele Vabaabielu - perekond elab koos, kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri +kooseluvorm annab abikaasadele valikuvabaduse, võib aidata perekonnal püsida. -alateadlik kindlustunne, kaitsetus ootamatute olukordade puhusurm, lahkuminek) lastel pole turvalisus tagatud
nägemiseks ja jalad on kõndimiseks. Kui inimesele on antud mõistus, siis peab ta seda oskama ka kasutada. Poiss kes tuli koos tüdrukuga salaja praamile jänesena, oskas bootsmani ümber sõrme keerata, ja valetas bootsmanile, et tema on salajasest organisatsioonist. Samuti kui 1 noormees päästis põlevat meest auost.Sest inmesed peavad olema abistavad üksteise suhtes. Lõpetuseks neljas teooria ehk Utilitarism, on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Praami peal oli liiga palju raskust, ning selleks, et praam põhja ei läheks tuli merre visata midagi, selleks olid autod. Vene ajal polnud mittemingit kindlustust, ning auto kaotamine oli väga suur tragöödia. Kuid selleks et inimesed ellu jääksid tuli midagi ohverdada, need olid autod, kuid olukord nõudis seda.
karmis maailmas lohutust. Marx arvab aga, et usk on oopium rahvale. Nietzche seevastu, et Jumal on surnud. Freud arvab, et religioon on neuroos. Kristlik- ontoloogiline tõestus: Mul on idee täiuslikust olendist. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. Järelikult täiuslik olend eksisteerib. Kausaalne- Mis põhjustas asjade olemise? Kineetiline- Mis pani asjad liikuma? Kosmoloogiline- Mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike on jumalaõigustuse teooria. Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe. Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument, kosmilise disaini paratamatuse argument, meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Ratsionaalne seisukoht ( T.Aquinos )- loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Mõõdukas seisukoht ( D. Hume, W. James )- teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla ( sõprus, armastus )
käitumuslik komponent Moraalsust võib vaadelda mitmetelt tasanditelt lähtuvalt: a) Moraalsust tagavad ühiskonna sots.institutsioonid, mis kehtestavad inimkäitumise jaoks reeglid b) Moraalsuse juured on inimsuhetes, millel on kolm komponenti: - emotsionaalne- tegeleb psühhoanalüüs - kognitiivne – tegeleb kognitiiv-käitumuslik - käitumuslik – tegeleb käitumuslik Moraalse arengu teooriad Võib jagada kolme fundamentaalse suuna alla: 1. Moraalsuse juured on inimloomuses – bioloogiline perspektiiv Jaean Jacques Rousseau – lapse olemus on hea, suunab sümpaatia, hoolimine Sotsiobioloogia. Tugineti etoloogiale. Kooperatiivsus, aitamine, eneseohverdamine, empaatia jt prosotsiaalse käitumise liigid on kõikidel liikidel sünnipärased. 2. Moraalsus on kohanemine sotsiaalsete normidega S. Freud ja biheivioristid;
E-mail: Juhendaja: 2008 Jaagu argumendid · Jaak on tõestanud, et sülearvuti on seaduslikult temale kuuluv. Tal on olemas seda kinnitav ostu-müügi leping arvutifirmaga, kust ta selle endale ostnud oli. · Jaagul oli arvutis ka tähtsaid dokumente, mida enam taastada ei saa. § 25 alusel, mis ütleb, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusevastasel tekitatud moraalse ja materjaalse kahju hüvitamisele, on Jaagul õigus sülearvuti tagasi saada või siis peaks Mart selle rahaliselt kompenseerima. · Jaagu kasuks on ka § 32 (...Igaühe omand on puutumatu ning võrdselt kaitstud. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus...) · Jaak pöördub vara võõrandamise või hüvituse vaidlustamiseks kohtusse.
Kõige mõjutatavamad on lapsed ja teismelised, kelle maailmapilt on alles välja kujunemas ja kes ei pruugi osata saadud informatsiooni tõesust küsimuse alla seada. Heaks näiteks sellest on meie ühiskonnas väga levinud kultus, mis ümbritseb kuulsusi. Meedia levitab järjekindlalt hoiakut, mille kohaselt on just tuntud inimeste eluviisid ja ellusuhtumine kõige õigemad. Samal ajal trükitakse kasumi saamise eesmärgil eelkõige lugusid, mille teemaks on kuulsuste kahtlase moraalse väärtusega teod nagu pidev suitsetamine, ülemäärane alkoholipruukimine ja pidutsemine ning ebaterved toitumisharjumused. Noortel võib väga kergesti jääda mulje, et nii käitumine ongi õige ja tagab populaarsuse. Meedia ümbritseb meid kõikjal. Enam-vähem igas kodus on tänapäeval raadio, televisioon ja internet. Iga päev võib postkastist leida kõikvõimalikke reklaame ja katalooge. Linnades ei saa tänaval paari sammugi astuda, ilma et vaatevälja ei jääks
Terrorismi on rakendanud oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks väikesearvulised rühmitused, kellel puudub võimalus saavutada oma eesmärke poliitiliste vahenditega. Tuntuim terroristlik rühmitus on Al-Q`idah, kes korraldas 2001. aastal 11. septembril New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide hävitamise. Kes on terrorist? Terroristiks loetakse isikut, kes poliitilistel või materiaalsetel motiividel teostab akte, mille eesmärgiks on materiaalse ja moraalse kahju tekitamine teatud eraisikutele, riikidele või organisatsioonidele. Teatud situatsioonides on võimatu või keeruline eristada vabadusvõitlejat terroristist. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §237 alusel on terrorism - Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud teo toimepanemine sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil.
veergudel, siis tänapäeval saavad kõik vabalt kommenteerida ja arutleda erinevatel teemadel interneti vahendusel. Ka televisioonis ja raadiokanalites on mitmeid saateid, kus antakse kodanikele sõna aruteludeks, oma mõtete, tunnete ja arvamuste väljendamiseks. Oma arvamuste ja mõtete väljendamisel tuleb jälgida, et see ei kahjustaks teiste inimeste au ega väärikust. Lubamatu on avalik laim, mõnitav kõnepruuk, alandamine ja solvamine. Piir oma mõtte väljendamise ja teise isiku moraalse kahjustamise vahel on üsna õhuke. Selle piiri ületamist kohtab eriti sageli kommentaariumides. Oma arvamusi avaldatakse sageli väga kergekäeliselt asjasse süüvimata. Kommenteerijad on sageli väga erineva teadmiste ja kogemuste pagasiga, millest tekivad samuti kergelt lahkhelid. Oluline on ka isikute moraali- ja väärtushinnangud ning kultuuriline taust. Mis tundub ühele täiesti lubatav võib olla teisele kodanikule vastuvõetamatu.
Seisukoht lähtuvalt erinevatest koolkondadest Kohuse-eetika Tagajärje-eetika Vooruse-eetika Kas abort on õige Kas kasulikum on Kas türdukud on tegu? saada poisse või paremad kui tüdrukuid? poisid? Kas ühe lapse poliitika peaks Mis on tagajärg? Mis kaalutlustel Altruistile kõigile kehtima? loobud (näit. Eestis) Egoistile ülejäänud Kas moraalse Utilitaristile lastest? toimimise juhiseid (Hiina ühiskonna saab anda väline mudel) tegur (riik)? Lõpetuseks Paremad lahendused olid kirjas slaidil nr. 4 Kas riigil on õigus sundida inimesi vägivaldselt loobuma soovitud arvust lastest? Algsed põhjendused ühe-lapse poliitikale olid eelkõige majanduslikud Mis on sellise poliitika sügavam mõte?
TÄNAPÄEVA PEREKONNAVORMID, NENDE EELISED JA PUUDUSED Perekonnavormide rohkus tänapäeval näitab inimeste mõttelaadi muutust ning tavade ja kommete teisenemist.Eri perekonnavormid tulenevad inimeste vajadustest. Ükski vorm pole üdini ning kõigile hea ja sobiv, tähtis on leida endale õige. Registreeritud abielu kooselu, mille ühiskond on tunnistanud kehtivaks. + See perekonnavorm garanteerib seaduste abil pereliikmete moraalse ja majan- dusliku turvatunde, tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale; -5 Puuduseks on osutunud olukorra lõplik määratletus; ühendus võib olla psüühi- liselt ahistav, eriti mehele. Vabaabielu - perekond elab koos, kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. + See kooseluvorm annab abikaasadele valikuvabaduse. - Puuduseks on alateadlik kindlusetustunne, aga ka kaitsetus ootamatute olukor- dade puhul
Ümarlaua memo Toimunud ümarlauas tuli diskussiooniks samasooliste abielu ja nende lapsendamis õigus. Järgnevas memos teen ülevaate meie tingimustest ning kompromissidest mis saavutasime. LGBT ühing soovis saada luba kiriklikuks laulatuseks, samuti usume, et seksuaalsuhted kuuluvad olemuslikult abiellu, siiski oleme vastu igasugusele seksuaalsuhte propageerimisele väljaspool abielu, sealhulgas homoseksuaalsete suhete käsitlemisele moraalse, normaalse ja tervisliku alternatiivse seksuaalkäitumisega. Kuna traditsiooniline abielu toimub mehe ja naise vahel, siis olime kindlalt samasooliste paaride kristliku laulatuse vastu. Suutsime saavutada kompromissi ja alternatiivina pakkusime välja kooselu registreerimise läbi kooselu lepingu, mille peavad allkirjastama lepingu mõlemad pooled. Olime tugeval arvamusel, et samasoolised paarid ei tohiks lapsendada lastekodu last
[Samas, 1327] Poliitiline antropoloogia Schmitti kristliku hoiaku taga võib aimata antropoloogilisust. Ta on veendunud katoliiklane, kuid tema ideed ja hoiakud ei järgi valimatult Rooma kiriku ametlikke dogmasid. Sellele vaatamata on katoliiklik pärispatu dogma oma antropoloogilises ulatuses kogu Schmitti loomingut läbiv mõte. Inimene pole loomult ei halb ega hea vaid vang oma avatud seisundis. Inimene on valmis paljuks ja selles pole tal mingit ettemääramist. Selle moraalse põhiküsimuse lahendamine on Schmitti põhiküsimus. Poliitiline teoloogia lähtub vaid vaimsete ja poliitiliste struktuuride analoogsest kehtivuses: see ainult kirjeldab ühte nähtust formaalselt ja peab kristlikust teoloogiast sõltumatult paika ka positivismi ja marksismi puhul.[Samas, 1328-1329] Positivistliku kaasaja kriitika Schmitt püüab kirjeldada religiooni tähtsust poliitikale. Ta on teadlane, kes vaatleb poliitilise ajaloo
lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu tööjaotus spetsialiseerumine mingite kindlate kaupade tootmisele või teenuste osutamisele, ei tehta kõike ise. Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents, hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena utilitarism positsioon eetikas, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele industrialiseerimine sotsiaal-majanduslik periood, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsamaks osaks saab tööstuslik tootmine. Urbaniseerimine linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Plaanimajandus majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu
pidi olema peenetundeline ja hell armastaja. Loomise keskonnaks on loss ja tegevus toimub ka lossis. Tähtis komponent on seiklus- see toob kiired muutused sündmustesse. Toimub kohtumine tundmatuga, esineb imesid, üleloomulikkust. Neil lugudel on keldi tagapõhi (ntx Arturi- romaanid e ümarlaua romaanid ). Tähtsad on piirsituatsioonid, mis on eetilise, moraalse algega. Rüütlid peavad kinnitama oma armastuse terviklikkust, puhtust. Nad võitlevad kurja vastu. Rüütlikirjanduses kerkivad esile kindlad autorid, nimelised kirjanikud, ntx Chrétien de Troyes, kes kirjutas esimese graaliteemalise romaani(kristliku varjundiga). Graal on täiuse ja õnne sümbol. Wolfram von Eschenbach kirjutas ,,Parzivali" (ka graaliteemaline) see teos on tähtsim keskaegne värssromaan.
Nii juhtub teose jooksul kordades ning lõpuks ei jõuagi Dorian sellest moraalsest allakäiguspiraalist välja rabeleda. Moraal üha hävib ja hävib ning seda ainult ühe tühise maali vaatamise ja sõbra (Henry) ütluste pärast.. Lõpuks on Dorian nii amoraalne, et on suuteline isegi inimeselt elu võtma. Seda ta teebki, tappes Basili, kui too püüab veel viimast korda Doriani õigele teele aidata. Üldkokkuvõttes võib minu arust üsna selgelt väita, et Doriani üks ja ainus moraalse allakäigu põhjus seisnes ühes isikus lord Henrys.
ja tehnika progress, töötajate tehniline ja kultuuriline tase, rahvamajanduses toimuvad majandusreformid 2 etapis: 1. Tuleb kõrvaldada ebaratsionaalne ajakulu. 2. Otsitakse abi uuringutest jms. Töö organis. 3 põhisuunda: uute täiustatud töövahendite kasutuselevõtt, töötingimuste muutmine antud töövahendite kasutusevõtmisel, elavtööviljakuse suurendamine; 4 suunda veel: optimaalsete töötingimuste loomine, töö meeldivuse suurendamine, töö materiaalse ja moraalse stimuleerimise täiustumine, töökoha katkematu teenindamise korraldamine. Töökorraldusega seoses olevad küsimused: inimese kui elavtööjõu uurimine, inimtööga seotud materiaalsete vahendite uurimine, ratsionaalsemate tööorganiseerimisvormide väljatöötamine. Töö organiseerimise printsiibid: töö läbi mõelda ja koostada plaan, mudel mõttekujutuses; töövahendid on vaja hästi ette valmistada; töökohas
Keinsismi põhimõtted: suurendada avaliku sektori töötajate palkasid, seega suureneb nende ostujõud, see suurendab nõudlust ja tarbimist, põhjustab tootmise kasvu, töökohtade teke, suurem tööhõive. Vahendeid majanduskriisist välja tulemiseks: pankade päästmine e rahasüsteemide ümberkorraldus; ei tohi karta eelarve puudujääki; tarbimist tuleb stimuleerida kasutades nt hädaabi töid. 10. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Kuidas on võimalik, et niisugune korrapärane on tekkinud? Kuidas see juhtus? Nt inimese silm on võimeline nägema, see on loodud eesmärgiga, see ei ole juhuslik. Jumal lõi looduse, et see edasi areneks. (Darwin) Pascal toob välja selle, et paradiisimüüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. Mis on teodiike? Jumala õigustamine. Kristlik jumal ootab meilt vastuarmastust, sel pole väärtust, kui see toimub sunnitult.Teodiike moraalse kurjuse kohta on vaba tahe. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses.
annaabi.ee 
