Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arengupsühholoogia Vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moraal, seotus, kohlbergi, arengupsühholoogia, soojus, assimilatsioon, naiivne, realism, operatsioonide, eelne, orientatsioon, konventsionaalne, motoorne, kognitiivne, rasedusnädal, väljendus, sarnastumine, kohastumine, kvantitatiivne, uurima, individuaalsete, arenguteooria, baer, vaatlus, preyer, darwin, kalduvus, autism, sümbioos, hoidjaga, piage1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (Mõistus on tühi) Materialistliku sensualismi esindaja - enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust. Kogemust saame Tabula rasa->sünnib->meelte kaudu->aistingud->kogemus Kõik teadmised tulevad läbi meelte .
eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid:
soorituse alusel) ja kronoloogilist vanust. J. M. Boldwin oli huvitatud laste kognitiivsest mõtlemisest ja andis välja "Geneetilise loogika" (1903-1908), kus uuris mõtlemise arengut - ütles, et teadmised progresseeruvad ja arvas, et areng toimub läbi erinevate staadiumite/astmete: 1. Kaasasündinud motoorsed relfleksid 2. Keel ja kõne jne. Ütles, et järjestikused astmed toimuvad läbi keskkonna tagasisideme. Peamised arengu... on assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (paindlik muutumine). Ütles, et keskkonna ja bioloogia koosmõjul arenguastmed progresseeruvad ning keskkond on peamine mõju arengule. G. S. Hall avaldas arvukalt artikleid ja pani aluse esimeste arengupsühholoogia metoodika rakendamisele. Tema biogeneetiline seadus erineb Haeckeli omast vaid selle poolest, et lisaks bioloogilisele sarnasusele on sarnane ka psühholoogiline ja vaimne pool. A
-esindab keskkondliku teadmist Assosatsioon-> Kordamine-> Jäljendamine-> areng toimub läbi jäljendamise. Olenevalt keskkonnast muutub laps samalaadseks. -1671.aastal alustas esseega ,,Essee inimmõistusest", ilmus 1690.a -arvamus inimmõistusest, võimetest ja piiridest -teadmised ja ideed pärinevad aistingutest -reflektsioon -kõik on seotus assotsiatsioonidega Tabula rasa- puhas leht-inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (õistus on tühi) · Materialistliku sensualismi esindaja- enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust · assotsiatsioonid . o Läbi nende tekivad mõningad tunded ja mõtted. o seosed · kordamine palju tuleneb sellest inimese käitumises o kordamisest tuleneb harjumus · jäljendamine laps õpib jäljendades · tasu ja karistus
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate
teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine
Järgmine tüüp: Stanley Hall (1846 - 1924). Tema ütles (enne tänapäeva), et tegelikult ei ole mitte ainlt bioloogiline sarnasus vaid ka psühholoogiline sarnasus. Samuti ütles ta oma "biogeneetilises seaduses", et lastele meeldib puu otsas ronida sest nad kordavad oma ahvidest esivanemaid, et lastel on primitiivne metslasemõistus ja metslastel lapsemõistus. Ta on öelnud, et vaimsete võimete alumisse otsa jäävad lapsed ja naised, ülemises otsas mehed. Järgmine sündmus: 1882. Arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine. Järgmine tüüp: W. Preyer kirjutas 1882. a. raamatu "Lapse psüühhika". Tugineb tütre vaatlustele ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2.5a saamiseni. Muljet avaldab talle arengus ilmnev pikk uudishimu periood ja selle olulisus. Rõhutab uurimisprotseduuri läbiviimise täpsust, vaatlust, metoodikaid, projitseerimise välistamist, järelduste tegemist, jne. Metoodika tähtsus ongi meile oluline, et asi muutuks teaduslikuks distsipliiniks.
’’Lapse psüühika’’ Arendas edasi lapse Läheneb inimesele Tuntakse esimese Üks olulisemaid Freudi õpilane. Lõi 1882(peetakse psühholoogia suunda. bioloogilisest ja intelligentsustesti loojana. kaasaegsele oma koolkonna arengupsühholoogia kui Koolitas välja I sotsioloogilisest aspektist. Tegeles laste mõtlemise arengupsühholoogiale 1911 aastal, iseseisva distsipliini põlvkonna lapse uurijaid. Psühholoogiale teene- tõi eksperimentaalse aluse panijaid. ideaalpsühholoogia. alguseks), vaatles selles Sõnastas oma sisse struktureeritud ja uurimisega
Geneetilises infos pole otseselt kodeeritud organismi lõpptunnuseid, vaid ainult valkude molekulaarstruktuur., s.t. organismi kõik iseärasused on määratud tema valkude struktuursete ja funktsionaalsete omadustega. Kõik arenguprotsessid on taandatavad spetsiifiliste valkude (fermentide) sünteesile organismi eri arenguetappidel ja eri osades. Arengupsühholoogia on oma suundumuste poolest pigem arengubioloogia kui psühholoogia osa. Mõneti ajalooline paradoks, et arengupsühholoogia üldse kuulub psühholoogiaga samasse teadusse, kuna arengupsühholoogia uurimisobjekt- arengu protsess ja selle resultaadid- on see, mille vastu muud psühholoogia harud erilist huvi ei tunne. Põhiterminid. Kasvamine. Areng. Küpsemine. Kasvamine- aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Areng- osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises
Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne omandamine teatud perioodil Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J
Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne) Sensitiivne periood– periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti (nt 2-3 eluaasta–kõne kiire areng; 8-9 eluaasta–suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid. Kriitiline periood– teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlalperioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea– murdeiga) 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus – Darwini, Preyeri, Binet ´panus: Teadusliku valdkonnana sai alguse 19.saj- Charles Darwin– evolutsiooniteooria rajaja (1859). Tegeles ka arengu uurimisega. Avaldas 1877.a artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja arengut. Darwini panus arengu uurimisse:- Temalt pärineb idee, et areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga Süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia,
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus:
Mida Kõik hilisemad tingitud algemotsioonidest hilisem staadium, seda täiuslikum. *Kas hirm loomade eest on õpitud vs kaasasündinud? o ORGANISATSIOON organiseerimiseks o ADAPTSIOON kohanemine muutuvate tingimustega SKINNER o ASSIMILATSIOON KK elementide muut kognitiivseteks Operantne tingimine käitumist mõjutab TAGAJÄRG o AKOMMADATSIOON -kogn el muutmine KK matkmine Tasakaal assim=akomma. Algul ei saada aru igal tasemel olevatest Õppimine sõltub tasustamisest; sarrustused. asjadest, selleks peab ta kogemusi omandama.
lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne,
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean
ebapiisavad. Keskne konstrukt on tasakaalu otsmine. · Tasakaalu otsimine inimene üritab vältida vastuolulisust ning seetõttu kaldub tasakaalu otsimisele. Tasakaalu puudumine: · Ebastabiilsus kui sama tegevus on seotud erinevate tulemustega · Kompenseeritavuse puudumine kui vastupidised tegevused ei tühista üksteist · Poolik järeldus kui tegevuste koordineerimine ei ole paratamatu · Teadmiste otsingus mängib olulist rolli assimilatsioon tegevuse käigus kohatud objektidele kooskõlalise tähenduse otsimine. · Otsingu tulemuseks on teadmiste organiseerituse tase e. skeem, mis olemas teatud määral igal arengutasemel. · Samas võib eksisteerivaid teadmisi ümber lükata akommodatsiooni käigus olemasoleva skeemi muutmine erinevate teadmiste/kogemuste vahel valitsevate vastuolude tõttu ! Tasakaalu otsimise mehhanism ei määra seda, mil viisil kognitiivne areng toimub Piaget' kognitiivse arengu mudel
Piaget uskus, et teadmiste omandamiseks peavad lapsed lisaks objektidele manipuleerima ka oma mõtetega. Läbiviidud vaatluste, küsitluste ja eksperimentide põhjal otsustas Piaget, et lapse mõtlemine areneb staadiumide kaupa. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele ning iga staadiumi juures toimub mõtlemises kvalitatiivne muutus. Peamised arengustaadiumid Piaget' teoorias on järgmised: sensomotoorne staadium, operatsioonide-eelne staadium, konkreetsete operatsioonide staadium ja formaalsete operatsioonide staadium; staadiumid avalduvad alati nimetatud järjekorras. Arengustaadiumi Vanus Tunnused Kuidas arengut toetada? nimetus (Piaget' järgi) Senso-motoorne 0-2 Laps õpib maailma tundma füüsiliste tegevuste ja Uute objektide tutvustamine- meelte kaudu. mänguasjad (suurused, värvid,
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta)
*akommodatsioon (või ka kohanemine): muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid Piaget KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA (peame eelneva läbima) 1) sensomotoorne staadium 0-2 (eristab end teistest objektidest, saab aru objektide jäävusest) - laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab - mõtlemise ja keele omandamine - imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu 2) operatsioonide eelne 2-7 (keelekasutus on piisavalt arenenud, objekte tõlgendatakse kujundite ja sõnadena ning klassifitseeritakse neid ühe tunnuse alusel) - lapsed omandavad süstemaatilise loogilise mõtlemise - mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks - tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse LAPSEEEA EGOTSENTRISM - kolme mäe katse (Piaget & Inhelder, 1956) – kas laps suudab erinevaid probleeme lahendada lähtuvalt vaid oma vaatenurgast või ka üldistada
Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsündinu: Ajaline laps sünnib 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähemalt 500 g või sündinud pärast 22. r-nädalat): 22.- 36. nädala vahel sündinu Väike sünnikaal <2500 g. Väga väike sünnikaal <1500 g, enne 32. gestatsiooninädalat.
suunamine ja piiride seadmine ning stabiilsus; need sisaldavad endas ka võimet empaatiliselt ja sensitiivselt reageerida lapse individuaalsetele arenguvajadustele; vanemlike oskuste tase on suuresti mõjutatud lapsevanema teadlikkusest efektiivsete vanemlike oskuste osas ja seetõttu on erinevate sekkumisprogrammidega võimalik vanemlike oskuste taset parandada; vanemlikud oskused on need, mida hinnatakse; vanemlikud oskused: stabiilsus, põhihooldus, turvalisus, emotsionaalne soojus, stimuleerimine, juhendamine ja piirid. Kõik oskused on õpetatavad/õpitavad: võimed (neid oleneb tegevuse sooritamise edukus) → tegevus: õppimine, töö → oskused (oskus- tegutsemine uutes tingimustes vastavalt püstitatud eesmärgile(lisalehel ka); oskuse puhul me ei saa eesmärgistatusest lahti; vanemlus puudutab mõistena kõige rohkem käitumuslikku aspekti, oskused jagunevad: *liigutuslik- praktilised *tunnetuslik-
Ekso: EAP, haridussüsteem. Makro: Eesti riik ja kultuur, meie hariduse väärtused. Krono: Lõpetamine. C.Gilligan – Eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Naiste sotsiaalsus väljendub meeste omast erinevalt. Hoolivus teiste suhtes (toitvad, teenivad käitumisviisid, mis on seotud sotsiaalselt ettedikteeritud naiselike rollidega) takistavad naiste moraalsuse arengut sellisel kujul, nagu seda näeb ette Kohlbergi mudelil. L.Kohlberg – Moraali areng. Haakub positivistide kui ka biheivioristidega. Esitades moraalse arengu teooria, milles olid ühendatud teaduse ja moraalsed väärtused ning mis põhines kognitiivsel põhjendatusel (s.t mitte käitumisel). Oluline ei ole see, kuidas inimene käitub, vaid see, miks ta nii käitub. Jälgis 12 aastat poisse. L.Võgotski – Last ei saa vaadata eraldi seisvana, on vastastikunemõju. Oluline on, et kõik ümber ringi
Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine muutub eesmärgipäraseks. Hakkavad tegelema jäljendamisega. Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) ekotsentrism väheneb, hakkab kujunema reversiivne mõtlemine, hakkab arenema loogiline mõtlemine Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) laps hakkab mõtlema loogiliselt, abstraktne mõtlemine areneb, mõtlevad nagu täiskasvanud, laps on võimaline seadma hüpoteese ja neid kontrollima. Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem. Vead on olulised viga on õppimise koht, on informatiivne õpetajale.
100 000 ühendust sekundis - Arenguetapid algavad 2, 4, 10, 14 kuu vanuses; iga arenguetapi järel kaalub aju 10% rohkem Tunnetuslik ehk arusaamise ehk kognitiivne areng - Erinevates vanustes on lastel tüüpilised mõtlemisvead. - Staadiumite teooria o 1. sensosomotoorne periood (sünd-teine eluaasta) o 2. Preoperatsionaalne periood (2.-7. eluaasta) o 3. Konkreetsete operatsioonide periood (7.-12. eluaasta) o 4. Formaalsete operatsioonide periood Sensomotoorne periood (0-2) - Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga) - Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest ei otsi vaateväljast kadunud eset - U 8 kuuselt hakkab imik peidetud eset otsima - Vaimsed representatsioonid on jäigad ehk objekti muutust ei saa ette kujutada
erinevustele täiskasvanute omast. Uurides laste arutlusviisi mitmesugustes oludes, jõudis Piaget arusaamisele, et laste vaimne areng toimub kvalitiivselt erinevate vaimse tegevuse astmete järnevusena. Iga eelnev aste on järgmise kujunemise aluseks ja eelduseks. Selline areng nõuab nii geneetilise pärisoluga bioloogilis-füsioloogilist baasi kui ka kindlate omadustega arengukeskonda. Need seisukohad on saanud tänapäeval koginiitvse arengupsühholoogia alustaladeks. Piaget oli veendunud, et laste arengutempo on määratud pigem nende sisemise küpsemise kui arengukekskona mõju ulatusega, st keskkond mõjutab arengut vaid siis, kui kui organismi bioloogiline küpsemine on saavutanud vajaliku arengutaseme. Selle väite kinnituseks on Geselli ja Thompsoni katse, milles uuriti, kas saab lapsi treneida trepist üles ronima enne kui nad seda ise teeksid
hea enesetunde. On seotud suurema naudinguga, spordimeisterlikkusega Vähem ärevust Väljalangemise tõenäosus väiksem Sisemiselt motiveeritud otsivad elamusi. Tajuvad võisteldes vähem survet, keskenduvad tegevusele, mitte tagajärjele. väline motivatsioon - peegeldab spordiga tegelemist väliste tegurite mõjul sport kui vahend millegi positiivse saavutamiseks – tunnustus, sõbrad sport kui vahend millestki negatiivsest hoidumiseks – haigused, karistus seotus suurema ärevusega väljalangemise tõenäosus suurem Väliselt motiveeritud otsivad tunnustust ja tasu. Saavutusmotivatsioon – võistlemine iseendaga ja võistluslikkus – käitumine sotsiaalse hinnangu olukorras. Iseloomustab inimese pingutust ül toime tulla, täislikkust saavutada, takistusi ületada, teistest parem olla ja andekuse üle uhkust tunda. Motivatsiooni saab tõsta positiivse mõtlemisega ja mot on kaasasündinus. Motivatsioon avaldub tegevuses
minimaalne. Nende meeste pärast hakatigi arutlema pärilikkuse ja keskkonna mõju tähtsuse üle arengus. Lapse psüühika arenguteooriaid palju, võib eristada 3 suunda: 1.bioloogiline- pärilikkus. Faktorid: temperament ja võimekus, aktiivsus (E.Haeckel: ontogenees kordab filogeneesi) 2.sotsioloogiline (J.Lock: tabula rasa), 3.psühhogeneetiline- tähtsad nii pärilikkus kui keskkond, kuid esmatähtis psüühiliste protsesside areng. Teaduslik arengupsühholoogia erineb rahvalikest arusaamadest süstemaatilise testimise poolest. Rajajaks Charles Darwin evulotsiooniteooria (1859-1914) lapse areng on pidev kohanemine keskkonnaga. Ev.teoorias on inimene looduse keskel ja küsimuseks on ev. Järjepidevus/tus inimese ja loomade vahel. Astmelised muutused bioloogilises vormis viisid mõtteni, et ka sotsiaalne ja kognit. Areng võivad olla seotud vanuseastmetega. Arengupsüh. Kui iseseisev distsipliin tek. 1882 W.Preyer ,,Lapse psüühika". A.Binet
on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama).Kujunemata on laekuvat informatsiooni korrastavad mõisted nagu põhjuslikkus, kogus, aeg,pööratavus, võrdlus ja perspektiiv. Sellel astmel olevatel lastel on raskusi klassifitseerimisega, alajaotuste ning osadest tervikute moodustamisega, loendamisega jne. 4-7-aastased lapsed mõtlevad peamiselt intuitiivselt, mitte loogiliselt. Neile on iseloomulik realism, milles on raske eraldada tegelikku ja väljamõeldut. Oluliseks eripäraks on egotsentrilisus, võimetus näha asju teise perspektiivist. Selle perioodi tähtsaim saavutus on võime maailma enda jaoks ette kujutada: sümbolid asendavad objekte ning seetõttu saab ette kujutada nii minevikku kui tulevikku. Kriitika Piaget teooriale operatsioonide-eelne staadium Piaget väidab,et selles staadiumis lapsed ei käsita osa-terviku suhteid ja aine jäävust,sest
kõrgemal tasemel. Kogu vaimne areng saab aga normaalselt toimuda siis, kui laps on terve. [4] 2.1 Kognitiivne areng Kognitiivne areng hõlmab keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Lapse kognitiivsest arengust annab kõige parema ülevaate Piaget´ teooria. Tema käsitluse järgi peaks I kooliastmes käiv laps kuuluma konkreetsete operatsioonide perioodi. Lapsel kujuneb selgelt eristatav ja täiuslikum mõtlemisvõime. Laps suudab mõelda loogilisemalt, kuid siiski ei suuda nad alati teha loogilisi järeldusi asjade kohta.. Mõtlemine muutub paindlikumaks,kuid jääb piiratuks. Laps suudab lahendada klassifitseerimise ja loendamise ülesandeid ning saab aru sõltuvustest. Laps saab aru arvu jäävuse mõistest, kaalu- ning mahu jäävuse mõistest. Liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine muutuvad lihtsamaks.[1]
annaabi.ee 
