Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ameerika põliskultuurid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Ameerika põliskultuurid #1 Ameerika põliskultuurid #2 Ameerika põliskultuurid #3 Ameerika põliskultuurid #4 Ameerika põliskultuurid #5 Ameerika põliskultuurid #6 Ameerika põliskultuurid #7 Ameerika põliskultuurid #8 Ameerika põliskultuurid #9 Ameerika põliskultuurid #10 Ameerika põliskultuurid #11 Ameerika põliskultuurid #12 Ameerika põliskultuurid #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiina Pruul Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Ameerika põliskultuurid

maundi. Taolistes asulates elatuti jahipidamisest, korilusest, kaubavahetusest nind põlluharimisest. Nüüdse Ühendriikide edelaosas hakkasid praeguste hopi indiaalnaste esiisad 900. aasta paiku ehitama kivist ja põletamata tellistest pueblosid. Need omapärased hiigelkorterit meenutavad rajatised olid sageli ehitatud kaljunõlvadele (tuntuimas Colorado Mesa Verde ''kivipalees'' oli üle 200 ruumi). Enne Kolumbuse tulekut elasid kõige jõukamad Ameerika indliaanlased ilmselt looderannikul Vaikse Ookeani ääres, kus rikkalikud kala ja muud loodusannid võimaldasid püsikülade teket juba 1 000 aaastat e.kr. Nende külluslikke ''potlach''pidusid peetakse siiamaani jõukuse ja priiskamise etaloniks, millele Ameerika esiajaloos võrdset ei leidu. Seega polnud Ameerika eurooplaste saabudes sugugi asustamata metsik ala. Praegu arvatakse, et läänepoolkeral elas tollal sama palju inimesi kui LääneEuroopas ­ umbes 40 miljonit.

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Mesoameerika kunst

Sissejuhatus Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades,

Kunstiajalugu
thumbnail
13
docx

Vana Ameerika kunst

(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3

Kunstiajalugu
thumbnail
8
doc

Vana-Ameerika kunst

veel astmikpüramiide, saatione kultusega seotud pallimängudeks,observatooriume, paleesid jne. Nad ei tundnud küll võlvimst küll aga tundsid nad nn. Pseudovõlve. Suuri saavutusi oli sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise , veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Inkade ehitatud tee Andides. u. 14001500. Veelgi silmapaistvamaid kunstiteoseid loodi skulptuuris. Tunti palju kiviskulptuure, kuid levinud oli ka keraamika. Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid aga lausa rabavad meid oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Tähelepanuväärne on see , et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele nagu näiteks kreeklased, vaid just nägu oli neil peamiseks huviobjektiks. Inimekeha on antud enamasti lihtsustatult , kuid näoilme on tihti väga

Kunstiajalugu
thumbnail
21
doc

Ameerika põliskultuurid

Juh. Õp: Sirje Promet Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 ­ 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika.

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Põlisameeriklased Ameerika esiisad

vahendeid jalatsite lappimiseks. Sõdalased käisid hanereas ja astsid esimese mehe jälgedessel preeriate sõjamehed pidasid käsitsivõitlust vapruse tunnuseks, ega pidanud lugu kaugelt noolte lennutamiseks. Vapper sõdalane loendas oma hoope ja kinnitas iga hoobi eest oma peaeghisesse või rõivastele kaljukotka sule. Tähtsamad isikud George Washington ­ (22. veebruar 1732 Fredricksburg, Virginia ­ 14. detsember 1799 Mount Vernon, Virginia) oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 1789­1797. George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11- aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks[1][2].Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee)

Ajalugu
thumbnail
23
ppt

Vana-Ameerika kunst ( slaidid )

Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja,

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Inkad

INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco ­ kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõ

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

totakad profiilipilt
jaanus jahumägi: väga korralik referaat. garanteeritud 5. aga jh, kahjuks juhendaja sama õpetaja, mis mul, Sirje Promet, seega ei lähe läbi =( :D
13:09 12-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun