30% Vastavalt Guatemala Vabariigi Valitsuse otsusele võib Eesti kodanik alates 1. juunist 2004 reisida Guatemalasse turismi eesmärgil viisavabalt. Viisavaba viibimisaeg Guatemalas on kuni 90 päeva. Lühike reisikirjeldus Guatemala kohta:Riigi vast suurim vaatamisväärsus on Tikali rahvuspark. See asub maa põhjaosas, kuhu jõudsime ööbussiga. Rahvuspark jääb keset vihmametsa ja tema suurimaks väärtuseks on ligi 3000 aastat vanad maiade templid. Vihmamets ilma templiteta olnuks suurepärane kogemus, koos templitega oli see veelgi põnevam. Kuna Tikali parki korraldatakse ka päikesetõusu jalutuskäike, otsustasime esimesel päeval põgusalt ringi vaadata, et järgmisel varahommikul giidiga päikesetõusu vaatama tulla. Kogunemisel kell 4.30
sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Kultuuri lõpp Maaja kultuuri, kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad, kes purustasid maajade uhked linnad ja allutasid nad endale. Lõplikult hävitasid maajade kultuuri hispaanlased, kes vallutasid Yucatani poolsaare 16. saj. keskel, hispaanlased põletasid ära ka maajade raamatud. Maajade kunst Palenque varemed Linna Tikali varemed Vaata videot Tikali varemete kohta siit! Numbrite süsteem Tänan vaatamast! Kasutatud allikad http://www.annaabi.com/download.php?matid=10902 http://www.hot.ee/mayapeople/text/maajad3.htm http://www.hot.ee/mayapeople/text/periodiseerimine.htm http://www.hot.ee/mayapeople/text/ruins.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Maya_civilization
Maajade kultuur · Yukatani poolsaarel ja tänapäeva Kesk-am. Riikide aladel · Õitseaeg 300-900 · Linnriigidvõitlesid omavahel · Rahulikud põlluharijad(maisipõllud ümber ehitiste), edukad matemaatikas, astroloogias (kalendris 260 päeva, ehitiste asend tähtede paigutuse seotud, erilised ehitised tähtede vaatlemiseks), oma kri ja ajalookirjutis · Linnad rahvarohked, heakorrastatud(9.saj. jäeti maha, teadmata põhjustel :E) · Templid Vana-Ameerika suurimad.(nt. astmikpüramiid Tikali linnas üle 70m), seinad reljeefidega kaetud(kujutasid inimese-looma-vahepealseid olenedid). Bonampaki tempel · [Tikal suurim linn (6.saj ekr-10saj), religioosne keskus. Paleed, templid, tseremoniaalväljakud, terrassid, laiad tänavad, aurusaunad, platse rituaalseteks pallimängudeks. Palju templipüramiide] · Pildid: maajade keraamiline figuraalkompositsioon; Tikali püramiid; keraamiline topeltjaaguar Guatemaalast; Savianuma kaas Guatemalast Tolteekide kultuur
......................................... 10 Lisa 1 – Kaart muistsete maiade aladega..............................................................10 Lisa 3 – El Castillo tempel Chiccen Itzas...............................................................12 Lisa 4 – Raidkuju Quirigua arheoloogiapargis........................................................13 Lisa 5 – Väljakaevamata tempel Tikalis.................................................................14 Lisa 6 – Tikali loodus.............................................................................................. 15 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1. Muistsete maiade olemus ja asualad......................................................................4 2. Muistsete maiade kultuuripärand turismis.............................................................7 Kokkuvõte........................................
Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on hauakamber Kukulcani (Quetzalcoatli) püramiid Chichen-Itzas, maaja-tolteegi kultuuri pealinnas Palee Palenques Pallimängustaadion Chichen-Itzas Steel Asteegid 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico
katmine tahutud kividega , mis fassaadile meeldivama välimuse andmiseks kaeti omakorda paksu lubikrohvi kihiga. Karniiside valmistamiseks kasutati suuri kiviplokke. Lõpuks astus suurte lubjakiviplokkide asemele fassaadile väiksemad plokid ning tahutud kivide asemele tuli müüritis. Veel kasutati sel perioodil tappliidesega kive ka kipskrohvdekoratsioonide liitmiseks välisseinaga. Krohviga kaeti nii sise kui ka välispindu, hoonele värvi andmiseks tooniti mõnikord krohvi, näiteks Tikali ümarplatvormi puhul. Perioodi lõpul võeti kasutusele astmikvõlv. Klassikaline ajajärk Klassikalisel perioodil iseloomustab enamikku ülikute ehitisi võlvi kasutamine kivikonstruktsioonides. Kivimaterjali viimistlemine muutus üha peenemaks, mille tõttu fassaadi silumiseks läks vaja vähem krohvi. Mõned kivimosaiigid teostati nii peene töötlusega, et polnudki vaja üldse krohvi, nii tehti näiteks Yucatànil Puuci piirkonnas Uxmalis
selleks, et toonplaate saaks pildile asetada võimalikult täpselt. 15. Mitu pilti võimaldavad puuplaadid trükkida? 300 pilti, enne kui kuluma hakkasid. 16. Milline oli jaapanlaste algne usund? Sintoism (õpetab, et kogu loodus on hingestatud, jaapanlaste keiser tenno on vahendajaks maa ja taeva vahel ja pärineb päikesejumalannast, ei soosinud kujutavat kunsti). 17.Millised olid Maajade templid? Maajade templid olid Vana-Ameerika surimad, näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas oli üle 70m kõrge. Templi seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid,kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. 18. Millise tänapäeva riigi maa- alal asus inkade riik? Peruu 19.Kirjelda elukorraldust inkade riigis. Inkad elasid müüridega kaitstud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijad. Nende usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem kui vanadel mehhiklastel. Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 20
Karikatuure 4. Et toonplaate saaks pildile asetada võimalikult täpselt, tegi kunstik plaadi servale kentod ehk..? Täisnurksed ja sirged märgistused 5. Puuplaadid võimaldasid trükkida umbes....(kui palju?) pilti enne kui 1 kuluma hakkasid. 300 pilti VANA-AMEERIKA KUNST Õ lk 30 1. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Maajade templid- astmikpüramiid Tikali linnas, Bonampaki temple. Templite seined on kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid. 2. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu 3. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Nende usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem kui vanadel mehhiklastel. Ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme. 4. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Metallurgia ja keraamika MÕISTED 1
Asteekide kultuur. Kesk-Ameerikas tekkis 14. sajandil asteekide riik, millepealinn oli Tenochritlan. Olmeekide kultuur. Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojateks olid olmeegid, kes elasid Mehhiko lahe lõunakaldal ja kasvatasid maisi. Maajade kultuur. Selle õitseaeg oli u. 300-900 Maajade linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid maajad olid ka rahulikud põlluharijad ja edukad mitmel teadus-ja kunstialal. Maajade templid olid Vana-Ameerika suurimad, näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas oli üle 70 m kõrge Templite seinad on kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. Tolteekide kultuur. Kõige laiemalt, kuid lühiajaliselt levis sõjakas tolteekide kultuur (u. 900-1200). Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, va i d nende peamiseks huviobjektiks oli nägu.
752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras maailma suurim puuehitis. Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole. Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel õhukesed ja kerged. 12. Kesk-Ameerika mäelstisi-Päikesepüramiid Teotihuacanis, sõdalaste tempel Tollanis, Tikali suur väljak templipüramiidiga, Palee Palenques. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos.u. 1400-1500. Inkade kultuur. 15. Traagilise võitluse järel Hispaanlastega, kes häsvitasid kõik mis ette jäi. Mälestised on meie päevi säilinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud.
4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosa s Yucatani poolsaarel? Millal oli s elle kultuuri kõrgaeg? Maajade kultuur. S elle kultuuri kõrgaeg oli ~ 300 - 900 aastat pKr. 5. Nimeta ma ajade s a avutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? kõrgel tase mel oli mate maatika ja astronoomia. Tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. (kalender) Maajade templid olid Vana-Ame erika suurimad. Näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas - üle 70 mkõrge. S einad kaetud reljeefidega, nende s s egunevad inime se ja looma tunnused. 6.Milline sõjaka s rahvas võis olla osaline Yucatani poolsaare linnade allakäigus? Toleegid 7.Millise tänapä eva riigi ma a-alal a sus inkade riik? Lõuna - Ame erikas asus suur inkade impeerium, mille keskus oli tänapäevase Peruu aladel. 13 sajandi
Linnades olid tempelpüramiidid, kindlustatud paleed, turuplatsid, töökojad ja elamupiirkonnad. Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr ('klassikaline ajastu') olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas. Yucatanil rajati palju uusi linnu. Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Palenque Copan Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Yaxchilan`i ruiinid Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku.Kõigil neljal trepil oli 91 astet.
mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Tikali Suur Väljak Raidkirjade püramiid Kukulcani templipüramiidiga Palenques - üks (Quetzalcoatli) väheseid Ameerika püramiid Chichen- püramiide milles on Itzas, maaja-tolteegi hauakamber kultuuri pealinnas Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate
Asustati Teotihuacáni nimeline linn, millest kujunes terve Maajade kultuuri, usu ja kaubavahetuse keskus sadadeks aastateks. Aastal 100 oli Olmeci tsivilisatsiooni allakäik. Aastal 500 sai suurimaks Maia linnaks Tikal. Tikalisse migreerusid ka Teotihuacáni linna elanikud, kui nende linn 600. aastal hävines teadmata põhjustel. Aastal 751 katkesid Maajade liitlassuhted ja kaubavahetus teed. Sõjategevuse tulemusel jäeti maha Tikali linn aastal 899. Aastaks 1200 olid suuremad linnad maha jäetud. Neid külastasid Hispaanlased, kes tõid endaga kaasa ka haiguse mis tappis 90% Maajadest. See oli Maajade tsivilisatsiooni lõpp. Maajad elasid Kesk-Ameerikas praeguse Mehhiko riigi lõuna osas Yucatani poolsaarel. Maajade kultuur Maajade kultuur on jaotatud kolme ajajärku. Eel-klassikaline ajajärk oli aastatel 1600eKr-250 pKr
docstxt/.txt
Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Tikali Suur Väljak templipüramiidiga. Meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele VanaAmeerika kõrgkultuuridele. 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks,
Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Tikali Suur Väljak templipüramiidiga. Meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele VanaAmeerika kõrgkultuuridele. 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks,
annaabi.ee 
